1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Sama paragrahvi lg. 3 sätestatu kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta ning lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja vähendas kostja vastu esitatud elatise nõuet 1 500 kroonile ning kostja antud nõudele kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungi toimumise ajaks olid pooled sõlminud kompromisslepingu kostja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Pooled palusid oma kirjalikus kompromissis Harju Maakohtul see kompromiss vastu võtta, kinnitada kohtumäärusega ja menetlus lapsega suhtlemise korra nõudes lõpetada vastavalt TsMS §-dele 206 lg. 2, 428 lg. 1 p. 4 ja 430 lg. 1. Kohtuistungil palusid pooled osundatud kompromiss kohtul võtta vastu ning kinnitada see kohtuotsusega.
1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kohus, tutvunud poolte kohtule kinnitamiseks esitatud kirjaliku kompromissiga, leiab, et sellisel kujul ja tingimustel esitatud kompromissi kui poolte ühist tahteavaldust on kohtul võimalik kinnitada käesoleva kohtuotsusega, kuna selle sisust tuleneb kohtu arvates mõlema vanema siiras soov tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, lapse ema P.V. Kostja kanda tuleb jätta kohtukulud elatise nõudelt riigilõivuna summas 1 400 krooni (1 500 krooni x 12=18 000 krooni) vastavalt senikehtinud TsMS §-le 64 lg. 1, milline summa tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Muude menetluskulude väljamõistmist pooled teineteiselt kohtu kaudu ei taotle. Pooled palusid kohtuistungil kohtule avaldatud kokkuleppel TsMS § 632 lg. 4 kohaselt lühendada apellatsioonitähtaega 10-le päevale kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus rahuldab poolte taotluse apellatsioonitähtaja lühendamise osas. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.04.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.