lg 4) Kohtumääruse jõustumine ja edasikaebe kord Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. (
Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avalduse sisu Avalduse kohaselt elab avaldaja koos abikaasa A.Nga, kes on vanaduspensionär ja kes oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Tulenevalt tema tervislikust seisundist ei ole ta võimeline saadavat pensioni planeerides kasutama, korraldama oma iseseisvat elu, langetama adekvaatseid otsuseid ega tegema pisitehinguid, tal on arstliku ekspertiisi otsusega nr 240356, 03.01.2006.a. tuvastatud sügav puue , mis põhjustab lisakulutusi. A.N vajab oma vaimse tervise tõttu pidevat juhendamist ja hooldamist söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Samuti ei taju ta adekvaatselt ümbritsevat reaalsust, ei tunne ära lähedasi inimesi. Avaldaja A.N abikaasana ja igapäevase hooldajana on huvitatud kaitsma oma abikaasa isiklikke õigusi ja huve. Avaldajal ja A.Nl on kaks ühist last poeg P.N ja tütar K.P. Tulenevalt oma vaimsest seisundist, ei ole A.N võimeline andma kirjalikku arvamust talle eestkostja määramise ja eeskostja isiku kohta. Tulenevalt eeltoodust palub avaldaja piirata A.N teovõimet nii, et ta ei või iseseisvalt teha tehinguid; tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks, määrata tema eestkostjaks L.N ja määrata A.Nle kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Menetlustoimingu läbiviimisel, kus kohus kuulas ära nii A.N, kui huvitatud isikud K.Pi ja P.N, jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja avaldas, et ta on teadlik, mida tähendab eestkostjaks olemine. Huvitatud isiku A.N seiskoht Huvitatud isiku A.N esindaja leidis, et eestkostja määramise avaldus on põhjendatud, kuivõrd A.N ei taju ümbritsevat ja palus määrata tema eestkostjaks L.N. A.Nle menetluskäigu selgitamisel avaldas ta kohtule arvamust, et abikaasa on selleks sobivaim isik. Tallinna linna seisukoht Tallinna linna , Nõmme Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna esindaja Sirje Kuuse toetas esitatud avaldust ja selgitas, et eestkostjaks määratav L.N on abikaasana teda hästi hooldanud ning püüdnud elu korraldada. Kohtu põhjendused ja resolutsioon TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 – aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Asjaolu, et A.N ei saa aru ümbritsevast ja tema poolt teostatud tehingud ei taga tema varaliste õiguste kaitset, on tõendatud asjas esitatud kirjalike tõenditega. Asja kohtuliku arutamise käigus on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis A.N suhtes selgitamaks, kas ta oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Asjaolu, et A.Nl esineb hilise algusega Alzheimeri tõvest tingitud nõdrameelsus, mistõttu ta ei ole suuteline kestavalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, on tõendamist leidnud 13.12.2005.a. ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 62/05 kohaselt. Nimetatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti alusel ekspert Arno Adamsoo on jõudnud järeldusele, et uuritav A.N ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning vajab teovõime piiramist ja eestkoste seadmist. Kohus, hinnanud seadusest juhindudes osundatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et A.N on psüühikahäirete tõttu piiratud teovõimega ning ta ei või iseseisvalt teha tehinguid, vajades eestkostete kõigi asjade ajamiseks. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kuis ee on isiku huvides vajalik. Arvestades asjaolu, et A.N on piiratud teovõimega isik, tuleb talle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks määrata eestkostja. Arvestades huvitatud isikute arvamust ja avaldaja L.N nõusolekut olla eestkostja, asub kohus seisukohale, et L.N on sobilik isik olema A.N eestkostjaks. L.N vastab PKS § 95 lg 3 nõutavatele isiku omadustele ja võimetele. Asja kohtuliku menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud asjaolud (PKS § 96), mis välistaksid tema määramise eestkostjaks, nimetatut on väljendanud huvitatud isikud K.P ja P.N ning eestkosteasutus.
lg 1 kohaselt kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega, lg 2 kohaselt märgis kohus määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Esitatud tõenditest ning arvestades A.N ärakuulamist
kohaselt, leiab kohub , et ilma eestkostja nõusolekuta ei või A.N tehinguid teha.
lg 6 kohaselt kui eestkoste seatakse kõigi eestkosteava asjade ajamiseks kaotab isik valimistel hääleõiguse, millest tuleb teatada valijate nimekirja pidavat asutust
lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste kõigi asjade ajamiseks , loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.