2-06-1280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-1280 Tsiviilasi Vinni Valla taotlus J.S’e suhtes isiku tahte vastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja isiku paigutamiseks haigla psühhiaatriaosakonda Menetlustoiming kinnisesse asutusse paigutamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad - avaldaja Vinni Vald (Vinni Vallavalitsuse kaudu; asukoht Tartu mnt 2, Pajusti); avaldaja esindaja: vallavanem T.V; puudutatud isik: J.S (,). RESOLUTSIOON
- Kohaldada J.S’e (,) suhtes isiku tahte vastast psühhiaatrilist ravi.
- Paigutada J.S koos vabaduse võtmisega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse kuni
- aprillini 2006.a.
- Jätta menetluskulud riigi kanda.
- Tunnistada käesolev määrus jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega J.S´e eestkostjale A.S´ele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 24.01.2006.a saabus Harju Maakohtule Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus J.S’ele tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks üle 48 tunni. Vinni Vald esitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 533 ning psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lg 1 p-dele 1-3 ja § 12 lg-tele 1, 4 tuginedes 26.01.2006.a Harju Maakohtule Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotluse alusel avalduse kohaldada J.S’e suhtes isiku tahte vastast ravi ja paigutada isik haigla psühhiaatriaosakonda. Avalduse kohaselt keeldub J.S ravist ja tema puhul rakendati isiku tahte vastast ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Oma psüühikahäire tõttu on J.S ohtlik iseenda ja teiste elule, tervisele ja julgeolekule ning psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul kohaldada haige J.S’e suhtes isiku tahte vastast ravi ja paigutada ta selleks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. Kohtu nõudel täpsustas avaldaja 10.02.2006.a (postitamise kuupäev) taotlust, paludes isiku paigutada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse kuni 31.03.2006.a. 27.01.2006.a kohtumäärusega rakendas kohus J.S´e suhtes esialgset õiguskaitset, kohaldades kuni kaheks kuuks alates 19.01.2006.a isiku tahte vastast ravi ja paigutades ta selleks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. 16.03.2006.a määrusega on kohus pikendanud esialgset õiguskaitset kuni 18.04.2006.a. Kohus on määranud J.S´ele esindaja riigi arvel ning kuulanud J.S´e isiklikult ära, püüdes seejuures selgitada menetluse kulgu. Kohus on menetluse käigus ära kuulanud J.S´e raviarsti SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ning J.S´e isa E.S´e, kes on kohtule esitanud ka volikirja J.S´e ema, hooldaja ja eestkostja A.S´e esindamiseks (vt toimik. lk 50). Samuti on kohtule kirjaliku seisukoha esitanud Vinni vallavalitsus. Raviarsti hinnangul on sundravi kohaldamine J.S´e suhtes vajalik, kuid ravi ajaline kestvus ei peaks tõenäoliselt ületama kahte kuud. E.S leiab, et J.S´e paigutamine psühhiaatriahaiglasse ja esialgse õiguskaitse kohaldamine oli poja tervislikku seisundit arvestades põhjendatud. Sundravi kohaldamise tähtaja osas pidas E.S õigeks lähtuda raviarsti seisukohast ning kinnitas, et perekonnaliikmetel ei ole iseenesest midagi J.S´e kodusviibimise vastu. Vinni Vald (Vinni vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine J.S´e suhtes oli põhjendatud ning isiku suhtes on vajalik kohaldada isiku tahte vastast ravi, paigutades ta kinnisesse asutusse. Samuti teatas Vinni Vallavalitsus kohtule, et vallavalitsuse esindaja ei soovi ilmuda kohtusse suulise arvamuse avaldamiseks. Kohtu 23.02.2006.a määruse alusel viidi J.S´e suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (ekspert P.Valvur). Ekspertiisiaktist nähtub, et J.S põeb kroonilist vaimuhaigust – paranoidset skisofreeniat – mis avaldub tajumishäirete ja sügavas tahte-tundeelu muutumises. J.S´e psüühiline seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist. Tema paigutamine tahtevastaselt psühhiaatriakliinikusse on eksperdi hinnangul põhjendatud, kuna enda psüühilise seisundi poolest on J.S ohtlik iseendale ja ümbritsevatele isikutele. Ekspertarvamuse kohaselt vajab J.S enda psüühilise seisundi tõttu paigutamist psühhiaatriahaiglasse kuni kolmeks kuuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et Vinni valla taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 13 lg-st 11 ja TsMS § 533 p-st 1 tulenevalt kuulub kohtu pädevusse isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega paigutamise otsustamine. Vastavalt PsAS § 11 lg-le 1 kohaldatakse tahtest olenematut ravi ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tahtest olenematut ravi kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Asjas kogutud tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et J.S suhtes esinevad PsAS § 11 lg-s 1 nimetatud alused isiku tahte vastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud materjalidest nähtub, et J.S´el on 1997.a diagnoositud lihtne skisofreenia ning 2004.a paranoidne skisofreenia. 2004.-
- aastal on J.S vajanud seitsmel korral tahtevastast hospidaliseerimist psühhootilistel ajenditel toidust keeldumise tõttu. Ravi neuroleptikumidega on osutunud väheefektiivseks. Seisundi paranemist on saavutatud elekterkonvuksioonraviga. Hospidaliseerimise 19.01.2006.a tingis samuti toidust keeldumine. J.S ei olnud kaks päeva söönud ega joonud ning avaldas perekonnaliikmetele soovi surra. Arvestades, et J.S´e haigusteadvus on vähene ja ravimite mõju ebapiisav, on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatrite kinnitusel vajalik statsionaarne tahtest olenematu ravi, kuna vastasel korral on ohus patsiendi elu (vt toimik, lk 5). Lääne-Viru Maakohtu 14.02.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-30 2005.a on J.S´ele seatud perekonnaseaduse § 92 lg 4 alusel eestkoste ning määratud eestkostjaks A.S (vt toimik, lk 42-44). Osundatud kohtuotsus jõustus 17.03.2005.a. Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiis kinnitab, et J.S põeb kroonilist vaimuhaigust – paranoidset skisofreeniat – mis avaldub tajumishäirete ja sügavas tahte-tundeelu muutustes. Tema paigutamine tahtevastaselt psühhiaatriakliinikusse on eksperdi hinnangul põhjendatud, kuna enda psüühilise seisundi poolest on J.S ohtlik iseendale ja ümbritsevatele isikutele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et J.S´e suhtes tuleb kohaldada isiku tahte vastast psühhiaatrilist ravi ning paigutada ta koos vabaduse võtmisega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. Kohtu hinnangul on psühhiaatriakliinikusse paigutamine põhjendatud tähtajaga kuni
- aprill 2006.a. Tsiviilasja menetluskulude jaotuse osas on kohtu arvates õige analoogia põhjal (TsMS § 8 lg 2) lähtuda TsMS § 172 lg-st 2 ning jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kuna menetluskulud moodustuvad käesoleval juhul kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eksperdikulust, kuuluksid need kandmisele riigieelarve vahenditest ka tulenevalt PsAS §-st 19 sätestatust, mille kohaselt kaetakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulud riigieelarvest. Asja menetluse käigus korraldatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi eest on ekspert P.Valvur esitanud 02.03.2006.a arve nr 13-06 summas 4735 krooni. Indrek Parrest kohtunik