) § 60 lg-le 1;
lg-tele 1 ja 2 välja mõista hageja kasuks poja D.S ülalpidamiseks elatis 6 600 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei vaidle vastu hagi menetlusse võtmisele. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja leiab, et peaaegu kolmeaastase lapse vajadused ei ületa 4 000 krooni kuus ning kostja on omakorda nõus maksma poja ülalpidamiseks mitte üle 3 000 krooni kuus. Kostja on kogu aeg täitnud oma kohustusi lapse suhtes ja maksnud hagejale suuri summasid, kuid hageja omakorda ei täida omapoolseid kohustusi ning laps on hagejal selleks, et kostjalt raha välja pressida. Lisaks pooltevahelisele kokkuleppele on hageja nõudnud iga kohtumise eest lapsega raha. Kuna hageja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud, lõpetas kostja hageja rahastamise. Kostja leiab, et hagis märgitud ülalpidamiseks kuluv 7 050 krooni kuus on selgelt ülepaisutatud. Lapse toidule ei kulu üle 1 500 krooni kuus, samuti ei kulu riietele üle 800 krooni ja ravimitele üle 300 krooni kuus. Kostja ei vaidle vastu teistele hageja poolt märgitud kulutustele. Kostja leiab, et hageja varanduslik seisund ei ole halb, sest tal on võimalik elada ilma tööta ja viljeleda kallist elustiili. Seetõttu peab kostja hinnangul olema hageja panus lapse ülalpidamiseks vähemalt 1 500 krooni kuus. Kostja ei soovi esitada vastuhagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtukulud peaks kandma hageja, kes on oma käitumisega põhjustanud kohtuvaidluse. Kostja peab võimalikuks lahendada asi kompromissiga. Kohtuistungil soovis hageja elatist 6 600 krooni kuus. Kostja oli nõus tasuma elatist 3 000 krooni kuus. Hageja elatisega 3 000 krooni ei nõustu, kuna laps on allergiline, vajab eritoitu ja seega on kulutused lapsele suured. Hageja otsib tööd ja kuigi tal on kõrgem majanduslik haridus, on töö otsimisega raskusi. Hageja otsib juhiabi kohta ning on nõus kokku leppima elatise suurusega 5 000 krooni kuus. Kostja on nõus kokku leppima elatisega 3 500 krooni kuus, hageja sellega ei nõustu. Kostja väitel on tema sissetulek 1 800 eurot, s.o umbes 20 000 krooni kuus. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohtu põhjendused D.S sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 6).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel
Laps elab hagejaga ja hageja peab last ülal. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et kostja ei ole elatist regulaarselt maksnud, seega ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, mida kostja ka ise kinnitab. Seetõttu ei ole laps oma õigusi saanud realiseerida. See võimaldab kohtul asuda seisukohale, et kostjalt on alus elatis välja mõista. Hageja väitel on tema sissetulek 900 krooni kuus. Kostja sissetulek on kostja esitatud andmetel ca 20 000 krooni kuus. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 7 050 krooni kuus. Kostja on vaielnud vastu toidule, riietele ja ravimitele tehtavatele kulutustele. Võttes arvesse kostja seisukohta kulutuste suhtes, kulub lapse ülalpidamiseks kuus 4 150 krooni (toit 1 500 krooni, riided 800 krooni, ravimid 300 krooni ja vaidlustamata kulud kokku 1 550 krooni). Sotsiaalministeerium on tellinud
ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb
Hageja teatel käib laps lasteaias ning hagejal on kõrgem majandusalane haridus. Seega on kohtu hinnangul hagejal võimalik leida tööd ja kanda oma osa lapse ülalpidamiskuludest. Kostjal on hagejast suurem sissetulek. Kostja on nõustunud maksma kulutuste 4 150 krooni juures elatist 3 000 krooni kuus. Kostja on seega kaldunud vabatahtlikult kõrvale poolte võrdsusest ülalpidamiskohustuse täitmisel ja nõustunud kandma suurema osa lapse ülalpidamiskuludest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alamäär on 3 000 krooni. Elatis 3 000 krooni kuus on oluliselt suurem seaduse järgi maksmisele kuuluvast summast. Kohus määrab elatise suuruseks kostja poolt nimetatud 3 000 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus vastab väljakujunenud kohtupraktikale ja peab tagama lapse ülalpidamise (tuginedes Sotsiaalministeeriumi uurimusele ja arvestades elukalliduse tõusu). Vastavalt
§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 9. detsembrist 2005.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt võib kohus jätta hagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi lapsele elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p-le 3 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (12 x 3 000 = 36 000). Hagiavalduse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab kostjalt välja mõistma riigilõivu 2 800 krooni riigituludesse. Kostja kohtukulud jäävad kostja kanda. Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.