← Eesti

2-05-19316/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprill

  1. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19316 (endine nr 2/32-25519/05) Tsiviilasi OÜ AR&AN hagi AS-i Haabersti Maja vastu 35 512 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ AR&AN (registrikood 10332536, Pärnu mnt 520, 10915 Tallinn) Kostja: AS Haabersti Maja (registrikood 10009284, Õismäe tee 46a, 13512 Tallinn) Asja läbivaatamine 21.märts 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja A.Vr ja lepinguline esindaja A.K Kostja seaduslik esindaja H.N ja lepinguline esindaja E.K Juures viibis Sekretär Virge Kõosalu Kohtuotsuse resolutsioon
  2. Rahuldada OÜ AR&AN hagi AS-i Haabersti Maja vastu 35 512 krooni väljamõistmiseks.
  3. Välja mõista AS-lt Haabersti Maja intress 35 512 (kolmkümmend viis tuhat viissada kaksteist) krooni ja kohtukulu 4 562,47 (neli tuhat viissada kuuskümmend kaks kr ja 47 s) OÜ AR&AN kasuks.
  4. Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2005 otsusega kostjalt hageja kasuks välja 568 282,87 krooni ja kohtukulu 64 414 krooni. Kostja täitis kohtuotsuse 10.08.
  5. Kohtuotsusega tuvastati kostja kohustus maksta intressi tagastamisele kuuluvalt rahalt - 250 000 krooni (ettemakstud rent). Kohtuotsusega mõisteti intress välja 14.01.2004 seisuga. Hagejal on õigus saada intressi ka perioodi eest 15.01.2004-10.08.2005, so kostja poolt võla reaalse tasumiseni (572 päeva eest). Hageja poolt saadetud nõudmisele intress tasuda, kostja ei reageerinud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista intressi 35 249,50 krooni suuruses VÕS § 189 lg 1 ja § 94 p 1 ja p 2 alusel. 07.02.2006 avalduses selgitab hageja, et hageja ei ole kostja ees vastuvõtuviivituses. Kostjal oli võimalik võlg tasuda vabatahtlikult, kohtulahendita. Kostja viide VÕS § 113 lg 4 ei ole asjakohane. Hageja ei nõua viivist. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist ja kostjalt kohtukuluna riigilõivu ja õigusabi kulu, kokku 4 750 krooni väljamõistmist. See, et poolte rahalised kohustused selgusid kohtuvaidluse käigus, ei mõjuta kostja VÕS § 189 lg 1 tulenevat kohustust maksta intressi. 250 000 krooni oli kostja valduses ja kostja kasutas seda saades rahast tootlust. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja nõuab intressi aja eest, mil käis kohtuvaidlus poolte vahel, mistõttu ei olnud selged poolte tegelikud õigused ja kohustused. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea maksma viivist aja eest, mil võlgnik keeldus õigustatult oma kohustuse täitmisest. Poolte tegelikud õigused ja kohustused selgusid Riigikohtu 27.07.2005 määrusega. Hageja nõustus ringkonnakohtu 10.02.2005 otsusega, millega kostjalt mõisteti välja viivis 14.01.2004 seisuga, mistõttu tagantjärele viivise nõudmine ei ole põhjendatud. Kostja jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. VÕS 189 reguleerib pigem laenusuhet, mitte üürisuhet. Kohtu põhjendused Kohus, ärakuulanud poolte seletused ja tutvunud esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selle üle, et kohtuvaidluse tulemusena tagastas kostja hagejale 10.08.2005 rendi ettemaksuna saadud 250 000 krooni ja sellelt summalt kuni 14.01.2004 arvutatud intressi. Kooskõlas VÕS § 186 on üheks võlasuhte lõppemise aluseks kohane täitmine. Kostja oli hagejale võlgu 250 000 krooni rendi ettemaksuna ning tagastas selle 10.08.
  6. Seega lõppes poolte võlasuhe VÕS 186 alusel 10.08.
  7. § 187 lg 1 kohaselt lõpevad kohustuse lõppemisel ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tuleneb kostja kohustus tasuda intressi kuni ta 10.08.2005 hagejale ettemaksu tagastas. VÕS § 189 lg 1 alusel mõistis Tallinna Ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja intressi alates raha saamisest kuni 14.01.
  8. Hageja on intressi suuruse arvutanud kooskõlas VÕS §-ga
  9. Juhindudes § 113 lõikest 1, mille kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe intressi maksmiseks, tuleb kooskõlas VÕS § 28 lg 1, mille järgi majandus- ja kutsetegevuses eeldatakse, et lepingud on tasulised, kohaldada seadusest tulenevat intressi. § 113 lg 4, mille järgi võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest, ei saa olla intressi mitteväljamõistmise aluseks. Rahalt tulu teenimine on tavaline majandus- ja kutsetegevuses. Hageja vahendid vähenesid viivituse ajal tulu saamise võimaluste kaotamise tõttu, mistõttu on põhjendatud kostjalt, kellel oli hageja raha kasutamise võimalus, viivitusintressi väljamõistmine. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hagi, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi riigilõivu 2 800 krooni. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista kostjalt TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Hageja taotleb õigusabi eest 2170 krooni välja mõistmist. Väljamõistmisele kuulub 5% hagi rahuldatud osalt, mis on 1 762,47 krooni. T. Hiiuväin kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.