Hageja taotleb kostjalt välja mõista tagastamata ettemaksu 55 000 krooni ja intressi 4 262,50 krooni ning riigilõivu – 4 000 krooni. Kohtuistungil taotles hageja esindaja hagi rahuldamist ja kohtukulu väljamõistmist kostjalt. Kostja ei ole tänaseni hagejale 55 000 krooni tagastanud. Puuduvad tõendid selle kohta nagu oleks ta raha antud T.D kätte. Raha saamist tunnistajatega tõendada ei saa. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja nõude vastu ei vaidle (tl 34-35). 24.10.2005 vastuses (tl 12) kostja hagi ei tunnista. Hagejal puudub nõudeõigus, kuna raha kostjale andis 13.12.2002 T:D mitte hageja. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on nõudeõigus, on hageja nõutava summa 55 000 krooni suuruses kätte saanud juba 2002.aastal. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Hageja tuli kostja kontorisse koos isikuga, kes teda pidi edaspidi raha tagastamise küsimustes esindama. Raha antigi selle isiku – I.Si - kätte. Kirjalikku tõendit selle kohta ei ole. Hageja volitust raha andmiseks Sile ei olnud. Juhul, kui hagi rahuldatakse, taotleb kostja õigusabikulu mitteväljamõistmist, kuna pika protsessi põhjustas hageja vahetades kaks korda kostjaid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, kostja vastusega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled sõlmisid lepingu nr 007 13.02.2002. Lepingu p 2.5 järgi pidi hageja kostjale lepingu allakirjutamise päeval tegema ettemaksu 120 000 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et hageja maksis kostjale 120 000 krooni ettemaksuna korteri eest. See on tõendatud ka 13.02.2002 maksekorraldusega (tl 14), mille kohaselt T:D kandis kostja arvele 120 000 krooni ettemaksuna Nurga 11-22 korteri eest Maardus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et ettemaksust 65 000 krooni kostja tagastas. Seda tõendab ka T:D konto väljavõte (tl 15). Kohtule 21.01.2005 esitatud kirjalikus vastuses kostja nõude vastu ei vaidle (tl 34-35). Vastuse kohaselt tagastas kostja 120 000 kroonisest ettemaksust hagejale 65 000 krooni, 55 000 krooni on tagastamata. Ettemaksu tasus hageja kostjale korteri ostmiseks. Tehingut ei toimunud pooltest mitteolenevatel põhjustel. Lepingu kostjaga sõlmis hageja, mistõttu lepingu järgi tasutu tagasisaamise õigus on hagejal. Asjaolu, et hageja eest maksis lepingujärgse summa kostjale hageja abikaasa, ei võta hagejalt hagi esitamise õigust. Kolmanda isiku (T. Drpozdova) poolt kohustise täitmine poolte vahel sõlmitud lepingu alusel loetakse kohustise täitmiseks hageja poolt.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud.
lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja sai hagejalt alusetult 50 000 krooni ja on kohustatud selle hagejale tagastama. Kostja ei ole tõendanud, et on raha tagastanud.
Kostja viivitas hagejale raha tagastamisega, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista
Hageja poolt nõutud viivise suurus 4265,50 krooni vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv suuruses, mille hageja tasus hagi esitamisel ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabi eest kuni 5% rahuldatud nõudest – kokku 6 867 krooni vastavalt hageja taotlusele. Tiiu Hiiuväin Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.