Menetluse käik Avaldaja esitas 20.01.2006.a kohtule avalduse, milles palus kohaldada S.Fi suhtes kinnises asutuses hoidmist tahtest sõltumatu ravi kohaldamiseks. Avaldusele lisatud dokumentide kohaselt oli vajalik S.Fi suhtes kohaldada ka esialgse õiguskaitse abinõusid. Kohus kohaldas 20.01.2006.a määruse alusel S.Fi suhtes esialgset õiguskaitset kuni kolmeks kuuks. 14.03.ja 17.04.2006.a toimunud kohtumisel avaldaja ja puudutatud isiku esindajaga leidsid menetlusosalised, et Sergeri Furštatov vajab pikemaajalist ravi ja järelevalvet. Avaldaja seisukoht oli paigutamine on vajalik kolmeks aastaks. Kohtu seisukoht 1 Avaldus on esitatud isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse, mida reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 54 peatükk.
p 1 kohaselt menetleb kohus nimetatud peatüki sätete alusel avaldust psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Kinnisesse asutisse paigutamine toimub psühhiaatrilise abi seaduse alusel (edaspidi PsAS) § 11 lg 1 ja Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 ning seejuures peavad olema täidetud nimetatud sättes nimetatud eeldused: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida; 2) haiglaravita või hoolekandeasutuse paigutamata jätmisel on isik ohtlik endale või teistele; 3) varasem abinõude rakendamine ei ole olnud küllaldane või muude abinõude kasutamine ei ole võiamlik.
lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. S.Fi suhtes läbi viidud ekspertiisi kohaselt põeb S.F kroonilist vaimuhaigust- paranoidset skisofreeniat ja ei ole seetõttu kestvalt võimeline oma käitumisest aru saama ega seda juhtima. S.Fi haiglaravita jätmine ohustab tema enda ja teiste isikute elu, tervist ja julgeolekut. Akti selgituse kohaselt oli S.F sundravil, mis lõpetati 1999.a suvel. S.Fi suhtes kohtu 20.01.2006.a määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud sundravi käigus ta rahunes mõningal määral, kuid on siiski käitunud agressiivselt ja impulsiivselt- lõhkunud mööblit, loopinud esemeid aknast välja, onaneerinud palatis. S.Fi agressiivselt ja kaaskondsetele ohtlikku käitumist kirjeldas ka tema kasuema Maria Vassiljeva 14.02.2006.a vestluses kohtuga – isik on käitunud vägivaldselt, rünnanud kasuema, tapnud tema kassipoja ja ähvardanud ka kasuema tappa, lubanud korteri põlema panna, mistõttu hirmul on ka naabrid. Kohtu poolt läbi viidud vestluse ajal S.Fi endaga ei esinenud agressiivsuse ilminguid, kui tema selgituste kohaselt ei võta ta kodus olles ravimeid, sest on terve ja ei vaja neid. S.Fi raviarsti Katrin Eino selgitused kattuvad eksperdi poolt antud haiguskulu kirjeldusega. Arsti 25.01.2006.a selgituse kohaselt kaob vägivaldne käitumine tavaliselt raviga. Kodus lõpetab ta aga kohe ravi ja mingi aja möödudes taastub jällegi agressiivne seisund. Kohus uurinud eelnimetatud tõendeid leiab, et S.Fi suhtes on täidetud kõik SHS § 19 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1 eeldused. Isikul esineb psüühikahäire, mis takistab tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Tema kodune ravi ei ole andnud tulemusi- ta lõpetab ravi ja seisund halveneb taas. Varasemate hagilasolekute ajal on tema psüühiline seisund ravi saades stabiliseerinud, kuid seekord on ta ka ravimite mõjul jätkuvalt agressiivne (eksperdi arvamus). Kuna ta on vägivaldne ja ohustab sellega eelkõige temaga koos elavaid isikuid ja naabreid ning ka iseend, siis on vajalik ta paigutada järelvalve alla, kus on võimalik ka tema suhtes ravi jätkamine. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja annab loa S.Fi paigutamiseks kinnisesse hoolekandeasutusse kolmeks aastaks.
lg 3 kohaselt võib kohus tunnistada määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale või tema esindajale või avaldajale, üleandmisega kolmandale isikule täitmiseks või avalikult teatavakstegemisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jõustada määrus S.File kätte andmisega. 2 Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.