3-05-246/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-05-246 (endine nr 3-462/05) Haldusasi P.K. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) Võru osakonna juhataja Mati Tolmu toimingu (vastus nr 15-8/872 uurija Odyn Vossmann’i 10.12.1996 järelepärimisele) õigusvastaseks tunnistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – P.K. Vastustaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Merlin Suurna. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta P.K. kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. KAEBUSE ASJAOLUD Kaebaja P.K. esitas 12.04.2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tunnistada õigusvastaseks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Võru osakonna juhataja Mati Tolmu toiming, mis seisnes vastuse nr 15-8/872 andmises uurija Odyn Vossmann’i 10.12.1996 järelepärimisele. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebajale on
2. aastal väljastatud Eesti Kodaniku Komitee isikutunnistus (edaspidi: isikutunnistus), mida ta on kasutanud isikut tõendava dokumendina. 07.08.1996 Võru Maakohtu istungil ei aktsepteerinud kohtunik Vambola Olli kaebaja isikut tõendava dokumendina kaebaja poolt esitatud isikutunnistust. Seejärel algatati kaebaja suhtes kriminaalasi, mille uurimise käigus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Võrumaa osakonna juhataja Mati Tolm väljastas 10.12.1996 Võru uurimisbüroo uurijale Odyn Vossmann’ile õiendi, milles teatas, et kaebaja kodakondsus on määratlemata. Kriminaalasja menetlus lõpetati uurimisorgani poolt ja kohtulikku arutelu asjas ei toimunud.
3. aasta lõpus tutvus kaebaja arhiivi antud kriminaalasja toimikuga, millest leidis vaidlustatud KMA Võrumaa osakonna juhataja Mati Tolmu kirja. 22.12.2004 pöördus kaebaja Siseministeeriumi poole avaldusega väljastada talle tõend Eesti kodakondsusesse mittekuulumise kohta. Kuna ta avaldusele vastust ei saanud, pöördus ta kaebusega Tallinna Halduskohtu poole. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja arvates rikub vaidlustatud kiri tema Põhiseadusega tagatud isiklikku õigust kodakondsusele (Põhiseaduse § 8). Kaebaja on seisukohal, et ta on omandanud kodakondsuse sünniga, seda kinnitab ka KMA 13.02.2004 kiri nr 11-2-2/
4. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb järgnevas: 1) Selle tagajärjel oli takistatud kaebaja asjaajamine uurija juures ja kohtus; 2) Selle tõttu keelduti tunnistamast kaebaja isikutunnistust kui kehtivat dokumenti 3) Viidates asjaolule, et kaebajal puuduvad dokumendid ja tema kodakondsus on määratlemata, rakendati kaebaja suhtes kriminaalasja menetluse esialgses staadiumis tõkendina vahi all pidamist. Asja arutamisel leidis P.K., et väljastatud tõendit kasutati tema õiguste vastaselt ning leiti, et tal ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti, ta on kodakondsuseta isik, sissekirjutuseta isik ning sellest tulenevalt sai võimalikuks tema vahi alla võtmine. Kui M.Tolm tõend tunnistada õigusvastaseks, siis ta saab nõuda tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse uuendamist, saab ennast rehabiliteerida ja aluseta vahi all viibitud aja eest nõuda kompensatsiooni, peatatud või lõpetatud tsiviilasjades taotleda menetluse uuendamist, käija valimas. Ta leiab, et selle tõendi tõttu ei saanud ta realiseerida ka muid õigusi, sh valimisõigust. Kaebaja palub välja mõista kohtukulu: tasutud riigilõiv 10 krooni (tlk 6), sõidukulud Tallinn-Võru bussiliinil kahele kohtuistungile võttes aluseks sooduspileti hinna 85 kr ehk kokku 340 kr; päevarahad 120 krooni; bussipileteid P.K. istungi ajaks ei saanud esitada, kuna ei leidnud neid ülesse. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud toiming (kiri) ei oma praegusel hetkel enam õiguslikku tähendust, kuna KMA on tuvastanud kaebaja Eesti Vabariigi kodakondsusesse kuulumise. Kaebuse esitajale ei saanud ühes konkreetses kriminaalasjas väljastatud tõend tekitada tagajärgi, kriminaalasja menetlus algatati kaebaja käitumise põhjal, mis ei ole seotud tema kodakondsuse küsimusega. M.Tolm andis oma vastuse ja selgituse seotult vastuse andmisega ning mäletab, et ta täitis kohustust vastata uurijale. Kuna KMA-l puudusid hetkel andmed kaebaja kodakondsuse kohta ja KMA andmebaasidest ei nähtunud, et isik oleks pöördunud KMA-sse isikut tõendava dokumendi saamiseks, siis vastuskiri väljendas ametniku teadmist, et KMA-s oli isik selles mõttes dokumenteerimata. Isiku suhtes ei võeta sellise tõendi kaudu vastu otsustust kodakondsuse kohta, temal olemasoleva isikutunnistuse kehtivuse kohta, vaid kontrolliti andmeid, kas P.K.l on välja andmisel või välja võetud EV kodaniku pass. KMA-l puudusid andmed ja seda soovitigi vastuses ära märkida. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud asjas esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Kaebuse esitaja on ekslikult leindud, et uurijale väljastatud tõendit on kasutatud väljaspool kriminaalasja nr 96490400 toimiku materjale. Selliseid andmeid kohtule ei esitatud. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Võru osakonna juhataja Mati Tolmu poolt oli antud vastus nr 15-8/872 uurija Odyn Vossmann’i 10.12.1996 järelepärimisele ja selle sisuks oli teave, milles kinnitati, et kaebuse esitaja kodakondsus oli ametniku poolt kontrollitud andmetel määratlemata, sest P.K. ei olnud selleks ajaks KMA kaudu palunud isikut tõendava dokumendi väljastamist, millega ei olnud KMA registris andmeid isiku kodakondsuse kohta. P.K. kasutab isikut tõendava dokumendina senimaani Eesti Komitee poolt väljastatud EV kodaniku isikutunnistust. Tõendiga ei otsustatud, et see isikutunnistus kas on kehtiv või ei ole kehtiv. P.K. on saanud kohtulahendi, mis kinnitab, et seda dokumenti ei saa tunnustada kehtiva dokumendina käesoleval ajal ning selle kehtivus lõppes Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse jõustumisega 20.07.1993.a. Riigikohus 17.11.05.a. otsuses 3-4-1-20-05 leidis, et valimistel hääletama tulnud kodanike isikut tõendab isikut tõendavate dokumentide seadusele vastav dokument. P.K.l tekkinud küsimused seotult isikut tõendava dokumendiga, valimistel osalemisega on leidnud lahenduse teises kohtuasjas ja ei kuulu käesoleva kaebuse nõudesse. M.Tolm väljastatud tõend ei ole olnud kasutusel ei aastal 1996 ega ka hilisemalt valimistel vms organis ning kaebaja subjektiivset valimisõigust M.Tolm tegevus ei puuduta. Veel selgitab kohus, et isegi kui kaebaja esitatud dokumendi suhtes leiti aastal 1996, et dokument ei ole kehtiv, siis ei ole selline otsutus sisuliselt väär. Kohus on eelnevalt viidanud, et kaebaja on saanud Riigikohtult kohtuotsusega vastuse, miks Eesti Komitee väljastatud EV kodaniku isikutunnistus ei kehtinud. Seega ajal, mil M. Tolm väljastas õiendi ei olnud seadusest tulenevalt kaebajal olemasolev dokument kehtiv. M.Tolmu seisukoht ei saanud mõjutada kuidagi dokumendi kehtivust. Aastaks 1996 ehk õiendi väljastamise ajaks oli dokument sisuliselt kehtetu ja kui ka M.Tolm oleks oma tõendiga püüdnud lahendada kaebaja isikutunnistuse küsimust, oleks sellekohane otsustus olnud kooskõlas seadusega ega saanuks kaebaja õigusi rikkuda. M.Tolm ei ole aga antud juhul kaebaja isikut tõendava dokumendi suhtes tõendit esitanud. Toimikus lk 68 on vastus järelpärimisele, mille tekst on järgmine- vastuseks Teie järelpärimisele teatame, et meie osakonna andmetel P.K.l on kodakondsus määratlemata. Ehk nagu nähtub sellest tekstist, puudub seisukohavõtt kaebaja isikut tõendava dokumendi suhtes; vastus saadeti Võru Uurimisbüroosse ja asub kriminaalasja toimikus; ei ole leidnud kasutamist aastal 1993 valimiste aegu, sest vastus koostati hiljem; samas ei ole seda vastust saadetud ka hilisemalt valimist organiseerivatele organitele, et oleks tekkinud takistus osalemiseks valimistel. Ka ei ole seda tõendit väljastatud EV kodaniku passi väljastavatele organitele, et see saaks mingil moel mõjutada kaebajale kehtiva isikut tõendava dokumendi väljastamist. Seejuures on kaebaja ise kinnitanud, et ta ei ole taotlenudki senimaani põhimõttelistel hoiakutel EV-i pädevatelt organitelt kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Kaebaja ei ole täpne ka seisukohas, et M.Tolm on vastuses kinnitanud P.K. sissekirjutuse puudumist. Sellist märget uuritavas vastuses ei ole. Need küsimused kaebaja põhjendatud huviga seotud ei ole. M.Tolm väljastatud õiend või selle sisu ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna ta kuulub Eesti kodakondsusesse. Õiendi väljastamisega ei otsustata kodakondsuse küsimust. Antud faktilistel asjaoludel ei kaebuse esitajal kaebeõigust.
6. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et sellest vastusest tulenevalt sai võimalikuks tema vahi alla võtmine. Kriminaalasja toimiku materjalid, mida kaebaja palus uurida, kinnitavad, et kaebaja suhtes on Politsei Keskuurimisbüroo Võru Uurimisbüroo uurija O.Vossmann teinud tõkendi kohaldamise määruse 16.12.96.a. (haldusasja tlk 111), kui oli läbi vaadanud kriminaalasja nr 96490400 kogutud materjalid. Uurija tegi kindlaks, et P.K. tarvitas 1996 aastal füüsilist vägivalda politseiametnike suhtes ja tekitas kerge terviserikketa kehavigastuse ehk sooritas kuriteo. Selle määruse sanktsioneeris kohtunik. Seega ei ole kaebuse esitajat „võetud vahi alla“ M.Tolm vastuse tõttu, vaid uuriti P.K. konkreetset tegevust. Tõkendi valikul võeti arvesse asjaolusid, et P.K. on kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud, rikkunud tõkendit elukohast mittelahkumise kohta. Seega ei ole M.Tolm vastus uurijale olnud aluseks, et kohaldati tõkendit vahi all pidamine. Kaebaja suhtes vaid isikuandmete osas märgitakse, et tema kodakondsus on määratlemata, mis ei tähenda, et see asjaolu on olnud tõkendi kohaldamise aluseks. Samas vastab tõele, et P.K. ei olnud võtnud välja KMA-st väljastatavat EV-is kehtivat isikut tõendavat dokumenti ehk kui andmed vastavad tegelikkusele, siis ei saanud uurijale esitada M.Tolm teistsuguseid andmeid. Isik ei oleks saanud ka nõuda, et väljastataks uurijale andmed, mis kinnitaksid, et tal on KMA-s väljastamisel või väljastatud EV kehtiv isikut tõendav dokument. Seega ei ole kaebajal küsimuses kaebeõigust. P.K. märgitud tagajärge vastuse väljastamisest ei ole saabunud ning sellest tulenevalt ei ole kaebaja õigusi M.Tolm vastus kriminaalasja raames rikkunud. Seega nõustub kohus vastustaja seletusega, et M.Tolm vastuskirja alusel ei ole kaebuse esitaja suhtes algatatud kriminaalmenetlust ega muid menetlusi, mis võiksid põhjustada temale õiguslikke tagajärgi ja kohtusse pöördumise õiguse. Kaebuses esitatud väide, et P.K.l oli selle tõendi väljastamisest võimatu või raskendatud nn asjaajamine, on liialt üldsõnaline ja kaebaja ei osanud asja arutamisel nimetada, kuidas tal oli takistatud uurija juures oma õiguste kaitse. Kohus uuris kriminaalasja materjale ja sealt nähtus, et kaebajal oli esindaja, kes on saanud esitada asjas kõik seisukohad, sh ei ole M.Tolm tõendi või vastuse osas püstitatud ühtegi probleemi.
7. P.K. kaebuse lahendamine eeldab, et tegemist oleks tema subjektiivse õiguse rikkumisega või piiramisega. Kaebaja väidetavat valimisõiguse piiramist ei saa seostada M.Tolm vastuskirjaga uurijale, samuti tema kriminaalasjades või tsiviilasjades kehtivaid protsessiosalise õigusi ei saa piirata M.Tolm vastuskiri. Sellise juhtumiga ei ole antud juhul tegemist ja kuna kaebaja pöördus kohtusse eelnevalt märgitud põhjustel, siis leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks, et tunnistada M.Tolm vastuskiri õigusvastaseks ka muudel põhjustel. P.K. kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kohtukulud kaebaja kanda- HKMS § 92 lg
9. Ülatoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 , § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta P.K. kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik