KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev, koht, asja number 18.04.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei 2-05-3036 (endine nr 2/231-5354/05) Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Kohtuasi OÜ Aktiva Finants (Jõe 3, Tallinn, 10746479) hagi P.M Menetluse liik Lihtmenetlus vastavalt määrusele 16.03.2006 Resolutsioon. Hagi rahuldada. Välja mõista P.M’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 12609,97 krooni ja kohtukulude katteks 1680,50 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul arvates otsuse avalikult (18.04.2006) teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast Tallinna Linnakohtu kaudu, teatades linnakohtule 10 päeva jooksul esitatavast apellatsioonist. Hageja nõue ja põhjendused. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadud 9407,80 krooni ja viivise 3202,17 krooni, kokku 12609,97 krooni ning kohtukuludena riigilõivu katteks 1050 krooni ning tasu õigusabi eest 630,50 krooni. AS Eesti Ühispank ja kostja vahel 28.07.1997 sõlmitud VISA Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Kostja kasutuses oli salajane pin-kood. Kostja on sularahaautomaadist võtnud raha ja teostanud tehinguid ületades 9407,80 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Lepingu p 7.4 järgi pidi kostja järgima panga poolt määratud arveldute korda. Kostja võis teha tehinguid kontojäägi ulatuses. Kostja poolt selles ulatuses raha saamist, mis ületasid konto jääki, on tegemist alusetu saaduga, mis tuleb pangale tagastada. Asjaolu, et panga arvutisüsteem võimaldas raha sularaha automaadist saada rohkem kui konto jääk, ei tähenda, et kostjal oleks märgitud summale õigus või et tegemist oleks seaduslikul alusel saaduga. Kostja vabatahtlikult nõuet ei ole rahuldanud, pank on nõude koos kõrvalnõuetega loovutanud hagejale, millest pank on teavitanud kostjata. Hageja palub välja mõista 9407,80 krooni ning viivised hagi esitamise seisuga 3202,17 krooni, Kuivõrd kostja on viivtanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda TsK § 231 lg 1 alusel viivist ning viivis on alates 01.01.1999 3% aastas, alates 01.07.2002 7% aastas ja alates 01.05.2004 6 kuu Euribor +7% aastas põhisummalt. Viivis on järgmine: 01.01.1999-01-07.-2002 1277 päeva eest viivis 3% 01.07.2002 kuni 01.05.2004 670 päeva eest 7% 01.05.2004-10-06-2005 404 päeva eest 6 kuu Euribor +7% aastas Seisuga 10.06.2005 on viivis kokku 3202,17 krooni Hageja on esitanud kohtule Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu ja kaardi kasutamise tingimused, pangakonto väljavõte tehingute kohta, teatise nõue loovutmise kohta kostjale, võla teatis, õigusabikulude arve. Hageja vastuväited kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Märgitud limiiti ületava raha saamisega on tegemist alusetult omandatud varaga, tegemist on rahaga, mille kostja on saanud õiglusliku aluseta. Hagi ei ole aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 2 ja VÕS RakS § 9 lg 1 hagi on esitatud kohtule enne 30.06.2005 kella 24.
- Kostja vastuväited. Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates on pangal õigus kaardiga tehtud kulutusi, tasusid kooskõlas lepingu p 3.2 tagantjärgi sisse nõuda ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kaardi lõppemise aeg võis saada läbi 1999.a. või 2000.a. Nõuet ei ole 1 kuu jooksul esitatud. Kostja arvates on nõue tuginedes lepingu p 3.2 aegunud. Kostja leiab, et aegumine on kokku lepitud lepingus ning sellest tuleb vaidluses juhinduda. Selle tõttu tuleb jätta ka viivisenõue rahuldamata. Kohtu põhjendused. Vastavalt VÕSRS §-le 11 kuuluvad käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 477 lg 1 järgi peab isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatu vara tagastama. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad märgitud sätted ka juhtudel, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et AS Eesti Ühispank ja kostja vahel oli sõlmitud 19.01.1998 Visa Electron pangakaardi kasutamise leping, samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal oli õigus teha tehinguid limiidi ulatuses. Seda, et kostja on saanud 9407,80 krooni, mis ületab limiiti, on hageja tõendanud vastava kostja konto liikumise aruandega. Kostja ei ole ka sellele vastu vaielnud. Samuti on hageja tõendanud, et on pank on nõude hagejale loovutanud ning et pank on kostjat teavitanud nõude loovutamisest, mille kohta on esitatud vastav teatis 01.12.
- Ka hageja on teatanud kostjale 14.12.2004 nr 616 et on omandanud pangale nõude kostja vastus summas 9407,80 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja poolt märgitud pangakaardi lepingu p 3.2 järgi on pangal omaniku arvelt õigus kinni pidada kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja kaardi leidjale või konfiskeerijale makstavad tasud ning neid on pangal õigus konto omanikult tagantjärgi sisse nõuda kuni 1 kuu jooksul lepingu lõppemisest. Märgitud kostja väide ei ole õige. Nimetatud lepingu p 3.2 ei ole sätestatud tähtaeg ei ole aegumise tähtaeg ega ka selle lühendamine. Tulenevalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS 113 lg 2 ei saanud aegumistähtaega poolte kokkuleppel muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtinud tsiviilkoodeks sellist võimalust ei näinud ette. Seega ei ole ka hagi aegunud. Nimelt VÕS RakS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosas seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud lühemat aegumistähtaega alates 01.07.
- Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, st antud lepingust tulenevate nõute esitamise tähtaega 3 aastat ja seega kohaldatakse aegumisele alates 1.07.2002 3-aastast aegumist. Hagi oli kohtule esitatud 17.06.2005, seega hagi aegumise tähtaja jooksul ning hagi ei ole aegunud. Kostja taotlus aegumise kohaldamise kohta jääb rahuldamata. Samas peab kohus vajalikuks hinnata, kas lepingu p-s 3.2 sätestatu on õigust lõpetav tähtaeg. Kohus leiab, et nimetatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis ei ole samane aegumistähtajaga (õigus saada kohtulikku kaitset nõudele). Küll on aga kostja poolt tehingute tegemine limiiti ületades mitte kaardiga seotud kulutuste tekitamine, vaid tegemist on pangalt alusetult saadud rahaga. Lepingu p 3.
- sätestab pangakaardi endaga seoses tekkinud kulutuste tagasinõudmise tähtaega, mitte aga pangakaardi vahendusel kontoomaniku poolt pangalt alusetult saadud raha tagastamise tähtaega. Seega ei ole alusetult saadu puhul tegemist kulutusega lepingu p 3.2 tähenduses ning hageja kui panga singulaarse õigusjärglase õigus ei ole lõppenud selle raha tagasisaamiseks. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjalt alusetult saadu tagastamist vastavalt TsK § 477 lg 1 ja lg
- Kooskõlas TsK 231 lg 1 on hageja õigustatud nõudma kuni võlaõigusseaduse kehtima hakkamiseni 01.07.02 viivist märgitud summalt aastas 3% ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ning § 94 järgi viivisintressi, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, mille lisandub 7 % aastas ning kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 7% aastas (VÕS RakS § 14). Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma viivist 01.01.1999-01.07.2002 1277 päeva eest 3%, 01.07.2002-01.05.2004 760 päeva eest 7%, 01.05.2004 -10.06.2005 404 päeva eest 6 kuu EURIBOR +7% aastas, mis teeb kokku 1698,47 krooni. Kostja ei ole ka viivis suuruse ja arvestuse alusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodu tõttu on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagetavas ulatuses 12609,97 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 630,50 krooni, so 5 % esitatud hagihinnast. Õigusabikulude arvestamise aluseks on esialgne hind, kuivõrd kostja on osaliselt nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist. M. Grauberg Kohtunik