2. Mõista Riigihangete Ametilt AS X kasuks välja kantud kohtukulud, summas 8950.- (kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend) krooni (
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtusse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavakstegemisele,
lg 1 p 3 alusel, kuid oli samas seisukohal, et kohtukulud peavad jääma poolte endi kanda. Ühtlasi asus Riigihangete Ameti esindaja seisukohale, et kohus on esialgse õiguskaitse korras sundinud vastustajat täitma kaebaja nõudeid ning seda on Riigihangete Amet ka teinud, kuid tegelikult on Riigihangete Amet arvamusel, et tema tegevus on olnud õiguspärane. Esialgse õiguskaitse toel ei ole võimalik kaebaja kasuks kohtukulusid välja mõista. Kaebuse esitaja nõustus kohtuistungil menetluse lõpetamisega
197). Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise taotluse suhtes Kohus on seisukohal, et Riigihangete Ameti taotlus menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 3 alusel tuleb rahuldada ning menetlus asjas lõpetada.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist. Riigihangete Amet on kaebuse esitaja nõude, AS-i X poolt esitatud vaidlustuse läbivaatamiseks, täitnud. Eeltoodud nõude täitmise korras on Riigihangete Amet tunnistanud kehtetuks ka oma 08.11.2005 otsuse nr. 230-05/022656, millega on täidetud ka kaebuse esitaja nõue eeltoodud otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja on menetluse lõpetamisega nõustunud ega soovi asja läbivaatamist. Seega on kohtul alus haldusasjas menetluse lõpetamiseks
Kohtu seisukoht kohtukulude osas
lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. Riigikohtu halduskolleegium on 19. juuni 2002 määruses haldusasjas nr. 3-3-1-36-02 leidnud, et
lg 2 on kohaldatav vaid situatsioonis, kus menetlus lõpetati
lg 1 p 3 alusel nimetatud sättes sõnaselgelt loetletud alustel.
lg 1 p 3 sätestatud olukordadest erinevalt peab toimuma kohtukulude väljamõistmine siis, kui haldusakt 2 tunnistatakse kohtumenetluse jooksul kehtetuks või kaotab kehtivuse muul põhjusel, mitte haldusorgani omaksvõtu korral. Käesolevas haldusasjas ei ole Riigihangete Amet kaebust omaks võtnud. Küll aga on kohus 15.11.2005 esialgse õiguskaitse määruse tegemisel pidanud kaebuse rahuldamist suure tõenäosusega võimalikuks. Tallinna Ringkonnakohus on samuti võtnud 12.12.2005 määruses seisukoha kaebuse põhjendatuse kohta, leides järgmist: „Erikaebuse esitaja leiab, et vaidlustuse esitamise tähtaja arvutamisel ei saa juhinduda haldusmenetluse seadusest, tsiviilseadustiku üldosa seadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Ringkonnakohus märgib, et erikaebuse esitaja ei ole põhjendanud, et riigihangete seaduses tuleb tähtaegu arvutada teistsuguste reeglite kohaselt. Ka otsese viite puudumisel nimetatud seadustele saab tähtaegade arvutamisel lähtuda tähtaegade arvutamist reguleerivatest seadustest analoogia korras.“ Nimetatud ringkonnakohtu seisukoht on asja läbivaatavale halduskohtule kohustuslik. RHS § 62 lg 2 kohaselt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised. Tallinna Halduskohus on käesoleva haldusasja menetlemisel seisukohal, et Riigihangete seaduse § 62 lg 2 ei sätesta selgesõnaliselt seda, et vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta peab jõudma Riigihangete Ametisse enne, kui ostja avab pakkumised. Kohus nõustub vastustajaga selles, et haldusmenetluse seadus riigihangete pakkumismenetluse käigus tehtud vaidlustuste lahendamisel HMS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldamisele ei kuulu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ega ka Riigihangete seaduse sätted ei seo kindlaksmääratud sündmusega määratud tähtpäeva saabumist tahteavalduse tegemise või kohustuse täitmisega kohustuse täitmise asukohas. Erandiks on TsÜS § 137 lg 2, mille kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte Riigihangete Ametile ei laiene. Seega ei saa kohtu arvates TsÜS-i ning RHS-i sätteid koosmõjus tõlgendades järeldada, et vaidlustuse esitamise all tuleb tingimata silmas pidada vaidlustuse esitamist Riigihangete Ameti asukohas. Kuni 01.01.2006 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) jõustumiseni ei olnud vaidlustuse esitajal võimalik ka TsMS-i alusel analoogia korras järeldada, et RHS-is ei peeta silmas vaidlustuse postitamist, vaid esitamist Riigihangete Ametile. 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 308 lg 1 seob esmakordselt menetlusosalise poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi kättetoimetamisega seotud menetlustähtaja kulgemise alguse või lõpu menetlusdokumendi esitamisega kohtusse. Kuni 31.12.2005 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus vastav säte puudus. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 41 lg 5 kohaselt loeti dokument tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Uue seadustiku jõustudes sai tähtaja arvutamine ka kohtumenetluses uue tähenduse. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus RHS-is Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 308 lõikes 1 sätestatuga analoogiline säte puudub ning terminit „vaidlustuse esitamine“ ei ole piisava selgusega lahti mõtestatud, ei pea vaidlustuse esitaja teadma, et vaidlustuse esitamise all ei või seadusandja silmas pidada vaidlustuse postitamist Riigihangete Ametile, vaid vaidlustuse laekumist Riigihangete Ametisse. Juhul, kui pidada õigeks Riigihangete Ameti seisukohta sätte tõlgendamise osas, võib järeldada seda, et vaidlustuse esitamine ei ole huvitatud isiku jaoks seaduses sellise selguse ja täpsusega sätestatud, et vaidlustuse esitaja ja kohtud oleksid osanud sätte alusel järeldada, et vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta tuleb esitada selliselt, et see jõuaks Riigihangete Ameti asukohta enne, kui ostja avab pakkumised. Kuna Tallinna 3 Halduskohus on seotud kõrgema astme kohtu seisukohaga, tuleb pidada kaebust seega ka sisuliselt rahuldamisele kuuluvaks. Riigikohus leidis 19.06.2002 määruses kohtuasjas nr. 3-3-1-36-02, et
lg 1 p 3 ei kuulunud kohaldamisele muuhulgas ka seetõttu, et puudus kohtute seisukoht vaidlustatud aktide õiguspärasuse osas. Käesoleval juhul on kohus andnud vaidlustatud otsuse õiguspärasusele hinnangu ning leidnud, et kaebuse sisulisel lahendamisel kuuluks kaebus rahuldamisele. Kaebuse rahuldamise korral peaks kohus
Kohtukulude väljamõistmine kaebuse esitaja kasuks toimub
lg 2 alusel ka menetluse lõpetamisel
Arvestades asjaolu, et vastustaja on taotlenud menetluse lõpetamist
lg 1 p 3 alusel ning kohus on andnud hinnangu vaidlustatud akti õiguspärasuse kohta, peab kohus võimalikuks mõista kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud
Kaebuse esitaja on esitanud kohtule õigusabikulude nimekirja, arved ning õiendi, millelt nähtub, et AS X on kandnud OÜ Advokaadibüroo Ots & Co arvelduskontole 23 110.- krooni arvete nr. 20013401 ja 20013402 eest. Kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas taotlenud kohtukuluna ka Tallinna Ringkonnakohtule vastuse koostamise kulu, summas 7 080.- krooni, väljamõistmist. Kohus ei pea eeltoodud kohtukulu väljamõistmist käesoleva kohtulahendiga võimalikuks. Nimetatud kulu on kantud seoses ringkonnakohtumenetlusega ning kaebuse esitaja oleks saanud taotleda kohtukulu väljamõistmist ringkonnakohtult
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud.
lõigetest 4 ja 5 nähtuvalt on ringkonnakohtu määrus iseseisev kohtulahend, olenemata sellest, millist õiguslikku küsimust määrusega lahendati. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud vastava kohtuastme kohtumenetlusega seotud kohtukulu väljamõistmiseks esitama taotluse ringkonnakohtule. Eeltoodust lähtuvalt tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukuluna õigusabikulud, summas 8850.- krooni ning riigilõiv, summas 100.- krooni (kohtukulud kokku 8950.- krooni). Tiina Pappel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.