Tsiviilasi nr 2-06-65232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2006.a., Tallinn, Tartu mnt kohtu

§ 410

kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

3. a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Kohale ilmunud hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ja kostja abielust on sündinud lapsed M.J. (sünd xxxx. a.), E.J. (sünd xxx. a.), I.J. (x xxx.a.) E.J. (sünd xxxx. a.) ja M.J. (sünd xxxx.a.). Poolte abielu lahutati
6. a. Pooled elavad eraldi, lapsed elavad hagejaga, kostja ei toeta lapsi materiaalselt alates kevadest
7. a.
10. a. toimunud kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista elatis 500 krooni kuus ühe lapse kohta. Summa suurust põhjendas hageja sellega, et kostja ei oma töökohta ja sissetulekut, mistõttu suuremas summas ei oleks mõistlik temalt elatist välja mõista. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista alaealiste laste M.J., E.J., I.J., E.J. ja M.J. ülalpidamiseks elatis 500 krooni kuus iga lapse kohta, kokku 2.500 krooni kuus, alates hagi esitamisest
13. a kuni M.J. täisealiseks saamiseni. a, sealt alates elatist kokku 2.000 krooni kuni E.J. täisealiseks saamiseni sealt 2

§ 445

lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

§ 129

lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 500x9= 4.500 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 250 krooni.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse riigilõiv 250 krooni. Katrin Saar kohtunik 3