← Eesti

3-04-357/2

Obsah (4)§ 24§ 22§ 9§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-2455/2004 Haldusasi Harju maavanem

§ 24lg 3, Maardu linna ehitusmääruse p.

2.1.3 ning Maardu Linnavalitsuse 13.01.2003 protokolliline otsus nr.

  1. 25.09.2003 ning 30.09.2003 TÜ X esindaja avalduste (toimiku lk. 8-16) alusel algatas Harju maavanem Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 alusel järelevalve Maardu Linnavolikogu 28.01.2003 otsuse nr. 36 üle. 09.11.2004 pöördus Harju maavanem protestiga Tallinna Halduskohtusse. PROTESTI ESITAJA SEISUKOHT
  2. Kroodi tn. 4 detailplaneering on kehtestatud ilma maavanema heakskiiduta.

§ 22

lõikest 6 tulenevalt ananb järelevalvet teostav maavanem oma heakskiidu planeeringule pärast järelevalve teostaja pädevusse kuuluvate nõuete täitmist ja

§ 22

5. lõikes nimetatud vaidluste lahendamist ning tagastab selle kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks. Maavanema heakskiit on õiguslikult siduvaks toiminguks detailplaneeringu kehtestamisele ja eelduseks detailplaneeringu kehtestamise seaduspärasusele. Kroodi tn. 4 detailplaneeringu kehtestamiseks maavanema heakskiitu ei hangitud. Maavanema 18.09.2002 kirjas nr. 2.113/812 antud seisukohaga mittenõustumisel oleks kohalik omavalitsus pidanud pöörduma eriarvamusega keskkonnaministri poole, kes oleks vastavalt

§ 22lõikele 5 vaidlusaluse küsimuse lahendanud.

2. Detailplaneeringuga tehtud Kroodi tn. 4a ehitise (laohoone) teenindamiseks vajaliku maa suuruse ettepanek ei ole põhjendatud. Maa ostueesõigusega erastamine toimub maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras, mitte aga

-i sätetest lähtuvalt. MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata ka detailplaneeringut koostamata. MRS § 6 lg 33 järgi määratakse olemasoleva ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ja ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kroodi tn. 4a asuvale laohoonele teenindamiseks vajaliku maa suurust on vähendatud varasemalt 1,12 hektarilt 0,94 hektarile. Kuigi laohoone teenindusmaa suurust on mõnevõrra vähendatud, ei ole Kroodi tn. 4a laohoonele ka 0,94 ha suuruse teenindusmaa määramine MRS-i § 6 lõikest 33 sätestatud maakorralduse nõuetest tulenevalt millegagi põhjendatav ega seaduslik. Puuduvad tõendid selle kohta, et Kroodi tn. 4a asuv laohoone (1-korruseline, ehitisealuse pinnaga 433 m2, netopinnaga 433 m2 ja kasuliku pinnaga 299,9 m2) teenindamiseks vajalik vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagaks laohoone sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise oleks 0,94 ha suurune. Kroodi tn. 4 detailplaneeringu lahendusest nähtuvalt on Kroodi tn. 4a 0,94 ha suurusega krundi moodustamise eesmärgiks eelkõige AS-i Y tootmise laiendamise kava realiseerimine, mitte Kroodi tn. 4a laohoonele vähima tarviliku ja vajaliku teenindusmaa määramine. 2 3. Kroodi tn. 4 detailplaneeringuga on jäetud lahendamata Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimus. Maardu Linnavolikogu on 08.12.2003 kirjas nr. 4-6/135 märkinud, et kuna Kroodi tn. 4 detailplaneeringut ei algatatud eesmärgiga lahendada Kroodi tn. 2 küsimusi ja kuna huvitatud isik viivitas Kroodi tn. 2 detailplaneeringu koostamisega, siis otsustati Kroodi tn. 4 detailplaneering kehtestada. Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsutee asukoht lahendatakse 17. oktoobril 2001 algatatud Kroodi tn. 2 detailplaneeringuga, mille lähteülesande p. 5.5 kohaselt tuleb anda lahendus autotranspordiga juurdepääsuks Kroodi tn. 2 põhjapoolsele (ülemisele) maatükile. Kroodi tn. 4 detailplaneeringut saab korrigeerida Kroodi tn. 2 detailplaneeringuga, mis lahendaks Kroodi tn. 4 detailplaneeringuga lahendamata jäänud Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimuse. Vastavalt

§ 9

lõikele 1 on detailplaneering planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

§ 9

lg 2 punktide 3, 11 ja 13 kohaselt tuleb detailplaneeringuga määrata liikluskorralduse põhimõtted, servituutide vajadus ja muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. Käesoleval juhul on jäetud lahendamata Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsust tulenevad kitsendused Kroodi tn. 4a krundi ehitusõigusele ja maakasutusele. Seaduse mõttest ei tulene, et detailplaneeringut võiks koostada teemade kaupa, jättes lahendamata ühe või mitu seaduses sätestatud sisulist nõuet. Eeltoodust tulenevalt oleks pidanud planeeritaval alal enne detailplaneeringu kehtestamist Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimuse lahendama, eriti arvestades seda, et juurdepääsuga oleksid tõenäoliselt kaasnenud olulised sisulised muudatused praegusele Kroodi tn. 4a krundi ehitusõiguse ja maakasutuse plaanile. VASTUSTAJA SEISUKOHT

  1. Maavanema kirjas toodud märkusi arvestati ning planeeringulahendust korrigeeriti. Seega puudus kohalikul omavalitsusel vajadus pöörduda eriarvamusega keskkonnaministri poole. Maardu Linnavalitsuses 08.11.2002 toimunud nõupidamisel, mis käsitles Kroodi 2 ostueesõigusega erastamist ja Kroodi 4 detailplaneeringut, ei nõustunud TÜ X pakutud lahendustega, kuigi Maardu Linnavalitsuse ettepanekud arvestasid TÜ X huve võimaliku juurdepääsutee osas. Samas nõustus TÜ X planeeringuga ettenähtud transpordiservituudiga ning lubas esitada 10 päeva jooksul kirjalikud ettepanekud. 10 päeva jooksul kirjalikke ettepanekuid Kroodi 4 detailplaneeringu kohta ei esitatud,
  2. novembril 2002 saadetud kiri käsitles Kroodi 2 ostueesõigusega erastamise piiride kulgemise ettepanekut. Arvestades, et maavanema ettepanekuid arvestati ning Kroodi 4 suhtes lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud, puudus vastavalt

§ 22lõike 7 punktile 1 vajadus taotleda maavanema heakskiitu.

Tulenevalt

§ 22

lõikest 6 ei oleks maavanemal (kui heakskiit oleks nõutav olnud) olnud ka alust heakskiidu andmisest keelduda, sest tema järelevalve korras tehtud märkusi võeti arvesse. Formaalne maavanema heakskiidu puudumine, isegi kui see oleks olnud vajalik, ei muuda kehtestatud planeeringut sisuliselt ebaseaduslikuks, st ei tähenda iseenesest, et haldusakt oleks pelgalt selle asjaolu tõttu ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega.

  1. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr. 144 „Ehitise teehindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 4 kohaselt tuli ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada maakorralduse nõuetega. Maakorraldusseaduse kohaselt teostatakse maakorraldust üksnes hajaasustuses, tiheasustusega aladel asendab maakorraldust planeerimine. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse ka kehtestatud korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 131 kohaselt koostatakse piiride kulgemise ettepanek sama korra p 132 sätestatut arvestades. Punkti 132 alapunkti 8 kohaselt 3 võib maa erastamisel läbi viia ümberkruntimise vastavalt maakorraldusseadusele või ümberplaneerimise vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele. Sel juhul erastatakse maa ümberkruntimiskava või detailplaneeringu alusel. Tulenevalt eeltoodust on maareformi seaduse ning sellega seonduvate õigusaktide mõttega igati kooskõlas ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine detailplaneeringuga, eriti kui erastaja soovib väljuda senise maakasutuse piiridest. Järelevalvemenetluse käigus ei olnud maavanemal ühtegi märkust Kroodi 4 detailplaneeringu põhilahenduse kohta. Asjaolu, et Kroodi 4 laohoone teenindamiseks planeeriti rajada raudtee-estakaad, maavanem ei vaidlustanud. Detailplaneeringu põhilahendus annabki seega sisulise põhjenduse Kroodi 4a laohoone teenindusmaa suurusele.
  2. Kroodi 4 detailplaneringut ei ole algatatud eesmärgiga lahendada Kroodi 2 ehitusõiguse küsimusi. Vajadus erastatava maaüksuse piiride kindlaksmääramiseks detailplaneeringuga tuleneb TÜ X soovist erastada võimaliku juurdepääsutee-alune maa-ala. Kuna juurdepääsuteed, millega seonduvate võimalike kitsenduste arvessevõtmata jätmisele maavanem oma protestis viitab, käesoleval ajal olemas ei ole, on võimaliku tee tulevase asukoha määramiseks tulenevalt PlanS § 9 lg 2 p 4 kohustuslik koostada detailplaneering. Kuivõrd juurdepääsutee puhul on tegemist Kroodi 2 ehitusõiguse küsimusega, mitte Kroodi 4 ehitusõiguse küsimusega, ei ole ega saa selle lahendamata jätmine olla takistuseks Kroodi 4 detailplaneeringu kehtestamisel ega muuda juba kehtestatud planeeringut õigusvastaseks. Kroodi 4 detailplaneeringuga ei saa määrata Kroodi 2 krundile veel planeerimata ja ehitamata juurdepääsuteega seonduvaid kitsendusi, kuivõrd lahenduse Kroodi 2 kinnistu tulevastele piiridele ja juurdepääsuteele annab Kroodi 2 detailplaneering. Kroodi 4 detailplaneeringu sisule seadusega esitatud nõuded on täidetud. Detailplaneeringu menetlusse olid kaasatud kõik huvitatud isikud, menetluse käigus on kaalutud ja arvestatud kõikide osapoolte, sealhulgas TÜ X huve. Haldusorgan on kasutanud oma kaalutlusõigust proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt. Maardu Linnavolikogu 28.01.2003 otsuse nr. 36 tühistamine tähendaks haldusakti kehtetuks tunnistamist AS Y kahjuks, kes oli Kroodi 4 kinnistu omanik ja Kroodi 4a asuva ehitise omanik, seega Kroodi 4 detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja kandis detailplaneeringu koostamisega seotud kulud. Harju maavanem ei ole oma protestis põhjendanud, milles seisneb ülekaalukas avalik huvi Kroodi 4 detailplaneeringu tühistamiseks. Vastustaja taotleb jätta protest rahuldamata. KOLMANDA ISIKU TÜ X SEISUKOHT
  3. Detailplaneering on kehtestatud ilma maavanema heakskiiduta ja kuulub seetõttu tühistamisele. Kuna Kroodi 4 detailplaneering vaidlustati planeerimismenetluse käigus TÜ X poolt, kuulus

§ 22

lg 2 p 5 kohaselt nimetatud planeeringuvaidluse lahendamine maavanema pädevusse, sest Maardu Linnavalitsus ei arvestanud TÜ X ettepanekut Kroodi 2 ülemiselt maatükilt väljapääsutee lülitamiseks erastatava maatüki koosseisu. Kuna detailplaneeringus ei ole arvestatud TÜ X ettepanekuga ja protesti esitaja ei ole kooskõlas

§ 22

lg 6 lahendanud detailplaneeringut puudutavat vaidlust ja tagastanud detailplaneeringut kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks, tuleb detailplaneering tühistada vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg-s 4 sätestatule, kuna vastustaja ei ole pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist viinud detailplaneeringut seadusega kooskõlla. 4

  1. Detailplaneering ei vasta ka üldiselt seaduses sätestatud haldusaktidele esitatavatele nõuetele, kuna Maardu Linnavolikogu
  2. jaanuari
  3. aasta otsust nr 36 ei ole üldse motiveeritud. Kuna Maardu Linnavolikogu
  4. jaanuari
  5. aasta otsuses nr 36 ei ole esitatud ühtegi põhjendust detailplaneeringu vastuvõtmise kohta, veelgi vähem kaalutud Harju maavanema
  6. septembri
  7. aasta kirjas nr 2.1-13/812 toodud põhjendusi või TÜ X vastuväiteid detailplaneeringule, ei vasta Maardu Linnavolikogu otsus HMS §-s 54 sätestatud nõuetele ja tuleb tühistada.
  8. Detailplaneeringuga on jäetud lahendamata Kroodi tn 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimus. Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. novembri
  10. aasta otsuse nr 3-3-1-62-02 punktis 17 on Riigikohus rõhutanud, et

§ 3

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud ning kõigi huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja kooskõlastamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud oma

  1. novembri
  2. aasta haldusasjas nr 3-3-1-42-99, et maakorraldusseaduse §-s 5 on sätestatud maakorralduse põhinõuded, mis on seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Kinnisasja moodustamisel tuleb lähtuda sellest, et kinnisasi sobiks ettenähtud sihtotstarbeks, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee, et oleks välditud kinnisasja kiildumine ja ribasus, et oleks tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad piirid ning et oleks arvestatud ka looduslike piiridega. Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. novembri
  4. aasta lahendis nr 3-3-1-62-02 on täiendavalt märgitud, et maareformi läbiviimisel peab püüdma vältida selliste kinnistute moodustamist, millel puudub ühendus avalikult kasutatava teega. Kuna

§ 9

lg 2 punkti 3 kohaselt määratletakse detailplaneeringuga tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, oleks vastustaja pidanud detailplaneeringuga nägema ette maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-s 4 sätestatud otstarbeka juurdepääsu TÜ X erastatavale Kroodi tn 2 ülemisele maaüksusele. Käesoleval ajal puudub Kroodi tn 2 ülemisele maatükile juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seda nõuet ei ole vastustaja detailplaneeringut kehtestades täitnud.

  1. Detailplaneeringuga tehtud Kroodi tn 4a ehitiste (laohoone) teenindamiseks vajaliku maa suuruse ettepanek ei ole põhjendatud. Protesti esitaja märgib õigesti, et detailplaneeringu kohaselt oli Kroodi tn 4a 0,94 ha suuruse krundi moodustamise eesmärgiks AS-i Y tootmise laiendamise kava realiseerimine. Nimetatud põhjendus ei saa aga olla MRS § 6 lg 33 kohaselt suurema teenindusmaa määramise aluseks. Kolmas isik palub protest rahuldada. KOLMANDA ISIKU AS Y SEISUKOHT
  2. Kroodi 4 detailplaneeringu kehtestamisel võeti arvesse Harju maavanema järelevalve korras tehtud märkused. Maardu Linnavalitsus arvestas maavanema kirjas tehtud märkustega ning vähendas Kroodi 4a teenindusmaad ning nägi planeeringuga ette võimaluse Kroodi 2 juurdepääsutee lahendamiseks. Arvestades, et maavanema ettepanekuid arvestati ning Kroodi 4 suhtes lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud, puudus vastavalt

§ 22lõike 7 punktile 1 vajadus taotleda maavanema heakskiitu.

Maavanema formaalse heakskiidu puudumine ei muuda kehtestatud planeeringut sisuliselt ebaseaduslikuks. 5

  1. Maareformi seaduse ning sellega seonduvate õigusaktide mõttega on igati kooskõlas ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine detailplaneeringuga, eriti, kui erastaja soovib väljuda senise maakasutuse piiridest. Järelevalvemenetluse käigus ei olnud maavanemal ühtegi märkust Kroodi 4 detailplaneeringu põhilahenduse kohta. Asjaolu, et Kroodi 4 laohoone teenindamiseks planeeriti rajada raudtee-estakaad, maavanem ei vaidlustanud.
  2. Kroodi 2 ülemise maaüksuse juurdepääsutee asukoht lahendatakse 17.10.2001 algatatud Kroodi 2 detailplaneeringuga, mille lähteülesande p 5.5 kohaselt tuleb anda lahendus autotranspordiga juurdepääsuks Kroodi 2 põhjapoolsele (ülemisele) maatükile. Kuivõrd juurdepääsutee puhul on tegemist Kroodi 2 ehitusõiguse küsimusega, mitte Kroodi 4 ehitusõiguse küsimusega, ei ole ega saa selle lahendamata jätmine olla takistuseks Kroodi 4 detailplaneeringu kehtestamisel ega muuda juba kehtestatud planeeringut õigusvastaseks.
  3. Maardu Linnavolikogu 28.01.2003 otsuse nr. 36 tühistamine tähendaks haldusakti kehtetuks tunnistamist AS-i Y kahjuks, kes oli Kroodi 4 kinnistu omanik ja Kroodi 4a asuva ehitise omanik, seega Kroodi 4 detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, kes kandis detailplaneeringu koostamisega seotud kulud. Detailplaneeringuga määratud ehituskulud on 8 500 000 krooni ning käesoleval ajal on sõlmitud lepingud seadmete ja materjalide hankimiseks summas 5 300 000 krooni. Kolmas isik taotleb jätta protest rahuldamata. KOLMANDA ISIKU OÜ Z SEISUKOHT Kolmas isik OÜ Z kohtule kirjalikku seletust ei esitanud, kuid taotles kohtuistungil jätta protest rahuldamata. Kohtuistungil leidis kolmanda isiku esindaja järgmist: kui detailplaneering on sisuliselt seaduslik ning esineb vaid menetluslik viga (detailplaneeringut ei esitatud maavanemale heakskiidu andmiseks), siis ei tuleks detailplaneeringut tühistada. Detailplaneeringuga ei lahendata erastamisega seotud küsimusi, seega on põhjendamatu maavanema väide, et valesti on erastatud. Teenindusmaa määramist pole vaidlustatud. Ainus motiiv, mille tõttu võib detailplaneering kuuluda tühistamisele, on see, et TÜ X õigusi võidakse rikkuda. Samas seadusest ei tulene, et juurdepääsutee peab olema lahendatud omandiõigusega. AÕS §-st 156 tuleneb, et tee tuleb tagada naaberkinnistute kaudu. AÕS-ist ei tulene, et tee peab olema kogu aeg vaba. See peab tagama vajalikul määral juurdepääsu. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Vaidlusalune detailplaneering on kehtestatud 28.01.2003 Maardu Linnavolikogu otsusega. Sel ajal kehtis planeerimisseadus (PlanS, jõustus 01.01.2003). PlanS § 46 lg 1 kohaselt maavanema või kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud detailplaneeringu menetlemine kuni planeeringu kehtestamiseni toimub käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel. Eeltoodud sättest tuleneb üheselt, et kuigi planeerimis- ja ehitusseadus (

) võib olla aluseks juba kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud detailplaneeringu menetlemisele, peab detailplaneering selle kehtestamisel olema kooskõlas PlanS sätetega. Seega tuleb kohtul neid protesti esitaja väiteid, mis puudutavad detailplaneeringu menetlemist ning menetluskorra rikkumist, kontrollida

-i alusel, detailplaneeringu sisu puudutavaid väiteid aga detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PlanS alusel. 2. Maavanema heakskiidu vajalikkus enne detailplaneeringu kehtestamist 6

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt teostab järelevalvet detailplaneeringute üle maavanem.

§ 22

lg 2 p 5 kohaselt kuulub järelevalve teostaja pädevusse planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud isikute ning vaidluse teiseks pooleks oleva maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vaidluse kohta, juhul kui ettepanekuid ei arvestatud. Asja materjalidest nähtuvalt andis maavanem oma seisukoha planeeringuvaidluses 18.09.2002 kirjaga nr. 2.1-13/

  1. Pärast eeltoodud seisukoha andmist toimus vastustaja selgituse (toimiku lk. 40) kohaselt Maardu Linnavalitsuses 08.11.2002 nõupidamine teemal „Kroodi tn. 4 detailplaneeringust ja Kroodi tn. 2 maa ostueesõigusega erastamisel tekkinud probleemide lahendamine“. Nõupidamise protokollist (toimiku lk. 44-45) nähtuvalt esitati TÜ-le X Kroodi tn. 2 maa ostueesõigusega erastamise piiride ettepanek koos Kroodi 4 detailplaneeringu muudatusettepanekuga, mille kohta TÜ X lubas esitada kirjaliku seisukoha 10 päeva jooksul Maardu Linnavalitsusele. TÜ X 20.11.2002 kirjalikust seisukohast (toimiku lk. 60-61) ei nähtu TÜ X täielik nõustumine piiride ettepaneku ning detailplaneeringu muudatusettepanekuga, küll aga kolmanda isiku taotlus, menetleda Kroodi tn. 2 ja 4 detailplaneeringuid üheskoos või lahendada Kroodi tn. 4 detailplaneeringuga TÜ X ülemise maatüki juurdepääsutee küsimus. Kirja kohaselt ei ole Maardu Linnavalitsus kumbagi ettepanekut varasema menetluse käigus arvestanud. Kolmanda isiku TÜ X poolt kohtule esitatud seletusest ning kohtuistungil esitatud väidetest nähtub, et kolmas isik on jätkuvalt Kroodi tn. 4 detailplaneeringu suhtes eitaval seisukohal, kuna sellega pole lahendatud TÜ X ülemise maatüki juurdepääsu küsimust. Eeltoodust järeldab kohus, et TÜ X seisukoht ei olnud muutunud ka vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise ajaks 28.01.
  2. Vaidlus puudub selle üle, et Kroodi tn. 4 detailplaneeringuga jäi lahendamata Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimus. Eeltoodud asjaolu nähtub ka vastustaja seisukohast, mille kohaselt juurdepääsu küsimuse lahendamata jätmine ei saanud olla takistuseks Kroodi 4 detailplaneeringu kehtestamisel. Seega tuleb järeldada, et kolmanda isiku TÜ X ettepanekuid ei arvestatud ning sisuliselt jäi detailplaneeringu kehtestamise ajal detailplaneeringu üle peetav vaidlus püsima.

§ 22

lg 6 sätestab: „Järelevalve teostaja annab oma heakskiidu planeeringule pärast järelevalve teostaja pädevusse kuuluvate nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud vaidluste lahendamist ning tagastab selle maavalitsusele või kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks.“

§ 22

lg 7 sätestab: „Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet ja maavanema heakskiit detailplaneeringule ei ole vajalik, kui: 1) detailplaneeringusse ei ole jäänud lahendamata planeeringuvaidlusi; 2) detailplaneering käsitleb käesoleva seaduse paragrahvis 21.1 nimetatud juhtumeid (silmas on peetud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korda – kohtu märkus). Vaidlus puudub selle üle, et käesolevale detailplaneeringule ei saa kohaldada detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korda. Samuti, nagu kohus eelnevalt leidis, jäid vaidlustatud detailplaneeringu puhul püsima lahendamata planeeringuvaidlused. Kohus on seisukohal, et esitatud materjalide põhjal ei saanud ka kohalikul omavalitsusel tekkida siin vastupidist muljet. Antud olukorras oleks kohalik omavalitsus pidanud kohtu arvates jätkama vaidlustele lahenduse leidmist. Otsuse korral, lõpetada vaidlustele lahenduse leidmine ning jätta TÜ X seisukohad arvesse võtmata, oleks kohalik omavalitsus pidanud

§ 22

lõikest 5 tulenevalt pöörduma teistkordselt Harju maavanema poole, et saada kinnitus oma seisukoha (ehk TÜ X ettepanekute arvestamata jätmise) õigsusele. Kohus on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel puudub pädevus iseseisvalt hinnata seda, kas detailplaneeringusse viidud 7 parandused on küllaldases vastavuses maavanema varasema seisukoha ning parandusettepanekutega. Hinnangu sellele on pädev andma ainult maavanem. Seega on protesti esitaja ning kolmas isik TÜ X õigesti leidnud, et detailplaneering kehtestati maavanema heakskiiduta.

§ 22

lõike 6 mõttest tuleneb obligatoorne nõue, mille kohaselt pärast maavanema poolt esitatud nõuete täitmist peab maavanem andma detailplaneeringule ka oma heakskiidu (ehk sisuliselt kontrollima tema poolt esitatud nõuete täitmist) ning alles seejärel on võimalik detailplaneeringu kehtestamine. Kohus on seisukohal, et eeltoodud nõude täitmata jätmise suhtes ei saa kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) paragrahvi 58. HMS § 58 sätestab: „Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.“ Kohus on seisukohal, et detailplaneeringu, mille osas käivad vaidlused, maavanemale heakskiidu saamiseks esitamata jätmine võib olenemata konkreetsest detailplaneeringust oluliselt mõjutada ning käesoleval juhul protesti esitaja seisukohast nähtuvalt ka mõjutas detailplaneeringu sisu. Detailplaneeringu maavanemale heakskiidu saamiseks esitamisel oleks ilmselt võinud maavanema praeguses haldusasjas esitatud sisulisi etteheiteid detailplaneeringule vältida. Seetõttu kuulub kohtu arvates vaidlustatud korraldus tühistamisele juba ainuüksi eeltoodud ränga menetlusnõude rikkumise tõttu. Kohus on seisukohal, et

-ist tuleneva maavanema pädevuse tõttu ei saa kohus asuda käesolevas kohtuotsuses seisukohale, et kui kohus kohtuotsusega tuvastab detailplaneeringu sisulise õiguspärasuse, ei saa ainuüksi menetlusnõude rikkumine olla vaidlustatud korralduse tühistamise aluseks. Selline seisukoht viiks ohtliku kohtupretsedendi tekkimiseni, mille korral ei peaks enam ükski kohalik omavalitsus vajalikuks planeeringuvaidluste puhul maavanema poole pöörduda, vaid jääks lootma planeeringute sisu kohtulikule kontrollile. Planeeringuseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ega ka haldusmenetluse seaduse eesmärgiks ei saa olla maavanema pädevuse vähendamine ning kohtu pädevuse suurendamine nimetatud küsimuses. Seega leiab kohus, et planeeringuvaidluste lahendamine on

-ist tulenevalt maavanema pädevuses ning HMS § 58 kohaldamisega ei saa seda pädevust piirata. Olenemata eeltoodud seisukohast peab kohus vajalikuks peatuda ka maavanema argumentidel kehtestatud detailplaneeringu sisulise õigusvastasuse kohta. 3. Kroodi tn. 4a ehitise (laohoone) teenindamiseks vajaliku maa suurus 3.1 Detailplaneeringu eesmärk Protesti esitaja on leidnud, et detailplaneeringuga tehtud Kroodi tn. 4a ehitise (laohoone) teenindamiseks vajaliku maa suuruse ettepanek ei ole põhjendatud. Kroodi tn. 4a laohoonele 0,94 ha suuruse teenindusmaa määramine MRS-i § 6 lõikest 33 sätestatud maakorralduse nõuetest tulenevalt ei ole millegagi põhjendatav ega seaduslik. Nagu nähtub ehitise ostu-müügilepingust (toimiku lk. 96-100) asub Harjumaal, Maardu linnas Kroodi 4a ühekorruseline ladu, ehitisealuse pindalaga 433 m2, netopinnaga 433 m2 ja kasuliku pinnaga 299 m2. Hooneregistritalituse õiendil märkused: maa suurus määramata. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt annab detailplaneeringu põhilahendus sisulise põhjenduse Kroodi 4a laohoone teenindusmaa suurusele. Seletuse kohaselt planeeriti Kroodi 8 4a laohoone teenindamiseks rajada raudtee-estakaad. Vastustaja on seisukohal, et maareformi seaduse ning sellega seonduvate õigusaktide mõttega on kooskõlas ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine detailplaneeringuga, kui erastaja soovib väljuda senise maakasutuse piiridest. Detailplaneeringu projekti seletuskirjas (toimiku nr. 2 lk. 20) selgitatakse: „Käesoleva detailplaneerimisprojekti koostamise vajaduse tingis AS Y tootmise laiendamine uue 9000 m3 kütusereservuaaride pargi ja juurdesõiduraudtee ehitamisega.“ Seega asub kohus seisukohale, et vaidlustatud detailplaneeringu eesmärgiks oli lahendada üheaegselt nii Kroodi 4a laohoone teenindamiseks vajaliku maa määramise küsimus kui ka Kroodi 4a laohoone teenindamiseks kavandatavate rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise küsimus. Protesti esitaja on protestis lähtunud teenindusmaa määramise põhjendatusest siiski ainult ühele ehitisele, milleks on Kroodi 4a laohoone. Seetõttu peab kohus uurima, kas teenindusmaa määramisel sai kohalik omavalitsus arvesse võtta ka alles kavandatavaid rajatisi. 3.2 Teenindusmaad vajav(

  1. ad)ehitis(
  2. ed)MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. MRS § 221 lg 6 sätestab: „Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.“ Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. PlanS § 9 lg 8 kohaselt on kehtestatud detailplaneering aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. Eeltoodud sätetest lähtuvalt võib väita, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel lähtutakse juba kehtestatud detailplaneeringust. Kuivõrd kohalik omavalitsus on seega ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse hilisemal määramisel seotud juba kehtestatud detailplaneeringuga, tuleb järeldada, et detailplaneeringuga maa-alade kruntideks jaotamine ei saa olla kohaliku omavalitsuse suvaotsustus, vaid peab lähtuma maareformiseaduses sätestatud põhimõtetest, sealhulgas ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise põhimõtetest. Vastasel juhul satuks kohalik omavalitsus hiljem maa erastamise eeltoiminguid tehes vastuollu seadustega. Kuivõrd Kroodi 4a laohoone teenindamiseks varasemalt krunti määratud polnud, omab kehtestatud detailplaneering seega hilisemas maa erastamismenetluses olulist tähendust. Käesoleval juhul pidas kohalik omavalitsus vajalikuks algatada detailplaneeringumenetluse nii Kroodi 4a laohoone kui ka selle juurde kavandatavate rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramiseks. 9 Detailplaneeringumenetluses planeeritaval maa-alal krundi suuruse määramisel (PlanS § 9 l 2 p 1) on vastustaja arvestanud ka Kroodi 4a laohoone juurde kavandatavaid rajatisi. MRS § 6 lg 3 kohaselt on hoone või rajatis MRS-i tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. MRS § 6 lg 33 kohaselt arvestatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Seega pidi kohalik omavalitsus MRS § 6 lõigetest 3 ja 33 tulenevalt krundi suuruse määramisel arvestama ka seda, kas laohoone juurde planeeritavatel rajatistel on ehitusluba või seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojektid. Nagu nähtub haldusasja nr. 3-1451/2004 (AS Y kaebus Maardu Linnavalitsuse 23.03.2004 korralduse tühistamise nõudes) materjalidest, otsustati AS-le Y ehitusloa andmine raudteeestakaadi ehitamiseks alles Maardu Linnavalitsuse 21.10.2003 korraldusega nr. 566 punktiga 9, mis oli aluseks 03.11.2003 ehitusloa väljastamisele (haldusasja nr. 3-1451/2004 toimiku lkd 6 ja 7). Seega puudus AS-l Y detailplaneeringu kehtestamise ajal 28.01.2003 rajatiste ehitamiseks ehitusluba. Käesolevas haldusasjas vastustaja poolt kohtuistungil antud seletusest nähtuvalt käsitles vastustaja detailplaneeringut ehitusprojektina, mille alusel ta arvestas laohoonele teenindusmaa määramisel ka laohoone juurde planeeritavaid rajatisi (raudtee-estakaadi) (toimiku lk. 128). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas detailplaneering on käsitletav MRS § 6 lõikele 33 vastava ehitusprojektina, mida saab arvestada laohoone teenindamiseks vajaliku maa määramisel. 3.2.1 Detailplaneeringu käsitletavus ehitusprojektina Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud ehitusseaduse (ES) § 18 lg 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. ES § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 9 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud raudteeseaduse (RdtS) § 2 lg 4 kohaselt on raudteeinfrastruktuuri rajatisteks muuhulgas estakaadid, juurdepääsuteed raudteele, reisi- ja kaubaplatvormid ja muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised. RdtS § 20 lg 1 kohaselt peab raudteeinfrastruktuuri rajatise ehitusprojekti aluseks olev detailplaneering või projekteerimistingimused olema kooskõlastatud Raudteeametiga. Eeltoodud õigusaktide sätetest lähtuvalt tuleb järeldada, et detailplaneeringuprojekti ei saa võrdsustada ehitusprojektiga, vaid detailplaneering saab olla aluseks hiljem koostatavale ehitusprojektile. Nagu nähtub Maardu Linnavalitsuse kirjalikust seletusest haldusasjas nr. 31451/2004, väljastas Maardu Linnavalitsus AS-le Y ehitusloa, „kuna ehitusprojekt vastas 10 nõuetele ning ka Maardu Linnavolikogu 28. jaanuari 2003 otsusega nr. 36 kehtestatud Kroodi 4 detailplaneering nägi ette raudtee-estakaadi rajamise.“ Seega on vastustaja teises haldusasjas ka ise käsitlenud detailplaneeringut ning ehitusprojekti lahus iseseisvate dokumentidena. Seega saab käesolevas haldusasjas pidada ainsaks ehitiseks, millele MRS-st tulenevalt võis olla teenindusmaa määramine põhjendatud ning seaduslik, AS-i Y käsutuses olnud ning OÜle Z võõrandatud laohoonet. 3.3 Laohoone teenindamiseks vajamineva maa suuruse põhjendatus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr. 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ punkti 4 alapunkti 2 kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada ka seda, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Kohus on seisukohal, et protesti esitaja on õigesti leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et Kroodi tn. 4a asuva laohoone (1-korruseline, ehitisealuse pinnaga 433 m2, netopinnaga 433 m2 ja kasuliku pinnaga 299,9 m2) teenindamiseks vajalik vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagaks laohoone sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise oleks 0,94 ha ehk teisisõnu 9400 m2 suurune. Samas, kuivõrd vastustaja ei ole taotlenudki detailplaneeringuga teenindusmaa määramist ainult laohoonele, vaid ka tulevikus ehitatavatele ehitusprojektita rajatistele, on juba detailplaneeringu aluspõhimõtted ning põhilahendused seadusega vastuolus. Seetõttu ei ole kohtu arvates detailplaneeringu puudused ületatavad ega saagi olla ületatavad vastustaja poolse põhjalikuma motiveerimisega laohoonele teenindusmaa määramise küsimuses. Eeltoodust lähtuvalt on detailplaneering kohtu arvates ka sisuliselt seadustega vastuolus, mis on aluseks detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamisele. 4. Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimus Protesti esitaja on märkinud detailplaneeringu täiendava sisulise puudusena asjaolu, et detailplaneeringuga on jäetud lahendamata Kroodi tn. 2 ülemise maaüksuse juurdepääsu küsimus. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. PlanS § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärkideks muuhulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras (p 4), servituutide vajaduse määramine (p 13) ning muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal (p 16). Kohus on seisukohal, et detailplaneeringuga juurdepääsutee lahendamata jätmist ei saa õigustada väitega, nagu poleks Kroodi 4 detailplaneeringut algatatud eesmärgiga lahendada Kroodi 2 ehitusõiguse küsimusi. Kohus märgib, et kinnisomandi kitsenduste, avalikult kasutatava tee ning servituutide olemusest lähtuvalt ei ole võimalik neid määrata ega seada 11 detailplaneeringuga selle isiku kinnisasjale või krundile, kelle kinnisasjalt või krundilt puudub juurdepääs avalikult kasutatava teega. AÕS § 172 lg 1 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Seega, käsitledes kinnistut, millelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, valitseva kinnisasjana ning kinnistut, mille kaudu juurdepääsu teostatakse, teeniva kinnisasjana, nähtub, et reaalservituut saab koormata ainult teenivat kinnisasja. Kuivõrd käesoleval juhul on kehtestatud detailplaneering sulgenud TÜ-le X otsejuurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb asuda seisukohale, et TÜ X probleeme ei saaks lahendada servituudi, avalikult kasutatava tee ega kinnisomandi kitsenduse seadmine TÜ X poolt erastatavale Kroodi tn. 2 maale. Seetõttu tuleb PlanS § 9 lõike 2 punktides 4, 13 ja 16 toodud eesmärgid lahendada Kroodi 4 detailplaneeringu menetlemise käigus. Olukorras, kus vastustaja on seisukohal, et tulevase tee asukoht määratakse Kroodi tn. 2 detailplaneeringu käigus, millega tuleb muuta ka Kroodi tn. 4 detailplaneeringut, jääb kohtule arusaamatuks, miks oli vastustajal vaja kiirustada Kroodi tn. 4 detailplaneeringu kehtestamisega ning ta ei pidanud võimalikuks detailplaneeringute kooskõla ning üksteisele vastavuse tagamiseks mõlema detailplaneeringu koos menetlemist ning kehtestamist. Kohus on seisukohal, et Kroodi tn. 4 detailplaneeringu menetlemise kiirus ei saa olla käesoleval juhul argumendiks PlanS § 9 lg-s 2 toodud eesmärkide kõrvalejätmisel. Samuti on Kroodi tn. 4 detailplaneeringu hilisem muutmine vastuolus Kroodi tn. 4 detailplaneeringust puudutatud isikute huviga juba kehtestatud detailplaneeringu kehtimajäämisele. Olukord, kus kohalik omavalitsus kehtestab detailplaneeringu juba ette teadmises, et seda tuleb muuta, on vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega. Ühtlasi märgib kohus seda, et käesolevas haldusasjas kohtule väljendatud protsessiosaliste seisukohtadest nähtub, et kui AS-i Y eesmärgiks detailplaneeringu algatamisel oli sisuliselt raudteeinfrastruktuuri rajamine kaugemas perspektiivis, siis TÜ X eesmärgiks Kroodi tn. 2 detailplaneeringu algatamisel on sellise täiendava maa erastamisvõimaluse loomine, et TÜ-l X tekiks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldava maatüki erastamise võimalus. Nagu nähtub Kroodi tn. 4 detailplaneeringu joonistelt, saavutaks detailplaneeringute lahus menetlemise korral oma eesmärgi see protsessiosaline, kelle detailplaneering kehtestatakse talle positiivsel kujul esimesena. Samas oleks ühele protsessiosalisele soodne detailplaneering teisele protsessiosalisele kahjulik. Kohus on seisukohal, et antud olukorras peab kohaliku omavalitsuse otsus, detailplaneeringuid lahus menetleda, samuti otsus, ühte eeltoodud detailplaneeringuist esimesena kehtestada, olema väga hästi põhjendatud, kusjuures kehtestamise otsuse tegemisel tuleb kaaluda ka selle isiku huve, kelle huvides algatatud detailplaneeringu kehtestamine jäi viimaseks. Põhjendus, nagu peakski detailplaneeringumenetluses isikute huvide kaalumisel eelise saama väidetavalt menetlemisel kiirem isik, ei ole kohtu arvates piisav argument ühe isiku huvide täielikult arvestamata jätmiseks. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud Maardu Linnavolikogu otsus nr. 36 on ka antud asjaolusid arvestades täielikult motiveerimata. 5. Protesti rahuldamine Kohus on seisukohal, et detailplaneeringut saab käsitleda ainult ühe tervikuna, mistõttu seda ei ole võimalik tühistada osaliselt. Kolmandate isikute AS-i Y ning OÜ Z huvi õigusvastase 12 detailplaneeringu kehtimajäämise suhtes ei kaalu kohtu arvates üles avalikku huvi õigusvastase detailplaneeringu tühistamise osas ning detailplaneeringust puudutatud kolmanda isiku TÜ X huvide täielikku arvestamata ning põhjendamata jätmist detailplaneeringumenetluses. Eeltoodust lähtudes tuleb protest rahuldada ning tühistada Maardu Linnavolikogu 28.01.2003 otsus nr. 36 ja selle alusel kehtestatud detailplaneering täies ulatuses. /allkiri/ Tiina Pappel Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.