2-04-364/1

2-04-364/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-364/34 (endine nr 2/34-3459/04) Tsiviilasi A.Si hagi N.Si vastu pärimisõiguse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.03.2006 kohtuistungil Menetlusosalised ja nende hageja A.S hageja esindaja T.B (postiaadress Paekaare 32-31, 13613 Tallinn) hageja esindaja määratud korras vandeadvokaadi abi A.B (Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid, Tartu mnt 18, 10115 Tallinn) esindajad kostja N.S kostja lepinguline esindaja Y.K (Markus Õigusbüroo OÜ, Sikupilli 3-1, 11402 Tallinn) Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt Tunnistada A.Si pärimisõigust ¼ osale järgmisest pärandvarast: sõiduautod VAZ 2105, VAZ 2101, VAZ 21063, garaažiboks - kokku väärtuses 35 000 krooni. Välja mõista N.Silt kompensatsioon summas 8 750 (kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni A.Si kasuks. Menetluskulude jaotus
2. Välja mõista N.Silt riigilõiv 700 (seitsesada) krooni A.Si kasuks.
3. Kulud õigusabile jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu 1 2-04-364/34 jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue , suri hageja ema S.S (tl 8). Hageja ema S.S ja kostja olid abielus alates 25.12.
4. Kuna S.S testamenti ei teinud, esitas hageja 29.09.1999 Tallinna notar M.R´le avalduse oma emast jäänud pärandvara vastuvõtmiseks. Avalduse pärandvara vastuvõtmiseks esitas ka kostja. Avalduses märkis hageja, lähtudes kostja poolt esitatud andmetest, pärandvara hulka kuuluvaks Tallinnas Mahtra t 68-70 asuva korteri ja Maardu linnas Murumetsa tee 1 asuva ehitise. Seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus väljastati hagejale ja kostjale 10.11.
5. Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt moodustas pärandvara 1/2 suurune mõtteline osa Tallinnas Mahtra t 68-70 asuvast korterist ja Maardu linnas Murumetsa tee 1 asuvast ehitisest. Eelnimetatud pärandvara oli omandatud kostja ja S.S abielu kestel, mistõttu oli see abikaasade ühisvara. 2003.a selgus, et kostja oli varjanud pärandvara hulka kuuluvat vara. Kostja ja S.S olid abielu kestel omandanud vara, mis koosnes korteriomandist asukohaga Vikerlase 4-3 Tallinn, OÜ Jael osast nimiväärtusega 40 000 krooni ning GÜ Härma osamaksu. Nimetatud vara kohta väljastati hagejale 03.03.2003 pärimisõiguse tunnistus. 26.01.2004 esitas hageja volitatud esindaja Tallinna notarile M.R´le taotluse järelpäringuks Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse ja Hansapanka eesmärgiga teada saada, kas kostja nimele oli S.S surmapäeval registreeritud sõidukeid ja avatud Hansapangas arveldusarve ja väärtpaberiarve. Samuti palus hageja esindaja andmeid garaažiühistusse Loo kostja nimele registreeritud osamaksu kohta. Kostjale kuuluvate väärtpaberite ja rahaliste hoiuste kohta andmeid notarile ei avaldatud. Vastavalt notar M.R järelpärimisele Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse on selgunud, et kostja nimele on registreeritud: 13.07.1991 sõiduauto VAZ 2105, väärtusega 15 000 krooni, võõrandatud 03.03.1998; 21.12.1995 sõiduauto VAZ 2101, väärtusega 30 000 krooni, võõrandatud 27.04.1999; 01.08.1994 sõiduauto VAZ 21063, väärtusega 30 000 krooni, võõrandatud 28.04.1999; garaažiboks nr 4-16-16 garaažiühistus Loo, alates 1995, väärtusega 40 000, tänaseks võõrandatud. Asjade väärtus kokku 115 000 krooni. Hageja osa pärimisel on 1/4 mõttelist osa kogu varast. Kostja on pärandvara hulka kuuluvad sõidukid ja GÜ Loo osaku hageja nõusolekuta võõrandanud, mistõttu nõuab hageja kostjalt tema nõusolekuta võõrandatud hüvitamist rahas (115 000 jagatud 1/4=28 750 krooni). Hageja palub juhindudes PärS § 2, § 3 lg 2, § 10 lg 1, § 13 lg 1, § 16 lg 1 p 1, § 121 lg 2, § 140, § 141, VÕSRS § 2, AÕS § 74 lg 1 ja 2 tunnistada hageja pärimisõigust järgmisele varale: sõiduauto VAZ 2105, reg märk 113 AFZ; sõiduauto VAZ 2101, reg märk 188 MBD; sõiduauto VAZ 21063, reg märk 657 AAP ja garaažiühistu Loo osamaks, mille alusel oli kasutuses garaažiboks 4-16-
6. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 28 750 krooni ja kohtukulud. 2 2-04-364/34
7. Kohtule 06.10.2005 esitatud täpsustatud hagiavalduses palub hageja, juhindudes PärS § 16 lg 1 p1, § 121, § 141; AÕS § 74 lg 1 ja lg 2, kostjalt välja mõista hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest 52 800 krooni ja hageja kohtukulud. Täpsustuse kohaselt on Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i poolt väljastatud teatisest (tl 122) nähtuvalt sõiduauto VAZ 2105 keskmine turuväärtus 1998 esimeses kvartalis 30 750 krooni, sõiduauto VAZ 2101 keskmine turuväärtus 1999 teises kvartalis 12 850 krooni ja sõiduauto VAZ 21063 keskmine turuväärtus 1999 teises kvartalis 22 600 krooni. Kuna kostja on pärandvara hulka kuuluvad sõiduautod võõrandanud 1998-1999, siis oleks ta pidanud vastavalt tollal kehtinud AÕS § 74 lg 1ja 2 võõrandamistehinguks küsima nõusolekut ka teistelt kaasomanikelt. Kostja nimetatud nõusolekut hagejalt saanud ei ole. Seega on ilma kaasomaniku nõusolekuta tehtud tehing kehtetu ja kostja on kohustatud hüvitama hagejale sellega tekitatud kahju. Kuna müüdud sõidukitest kuulus hagejale 1/4 suurune mõtteline osa, on hagejale kostja tegevuse tõttu tekkinud kahju 16 550 (12 850+22 600+30 750 jagatud 1/4) krooni. GÜ Loo osak on kostja poolt võõrandatud 25.02.2003 25 000 krooni eest, millest hagejal on õigus saada 1/4 suurune osa, s.o 6250 krooni. Kokku varaline kahju 22 800 krooni. Samuti on kostja põhjustanud hagejale oma õigusvastase käitumisega mittevaralist kahju, mis seisneb hageja hingelises valus ja kannatuses, selle eest, et tema varaga käib teine isik ilma tema nõusolekuta ringi. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 30 000 krooni.
8. 31.01.2006 istungil loobus hageja mittevaralise kahju nõudest summas 30 000 krooni. Hageja ei vaidlusta sõiduauto VAZ 2105 põlengut ja võtab omaks, et nimetatud sõiduki turuväärtus ei olnud 30 000 krooni. Hageja palub kohtul määrata autole õiglane hind. Sõiduauto VAZ 21063 osas jääb hageja selle juurde, et auto maksumus oli 22 600 krooni, hageja esindaja ei vaidlusta, et selle autoga tehti avarii. Sõiduauto VAZ 2101 väärtus oli aastal 1999 12 850 krooni. 16.02.2006 esitas hageja kohtule loobumise taotlusest sõiduki hinna määramisest kohtu poolt ja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hagejale ei olnud teada sõiduauto VAZ 2105 põleng ja ta ei ole teinud sõiduautoga VAZ 21063 avariid.
9. 28.03.2006 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja on pärandi 1999.a vastu võtnud. 2003.a selgus, et kostja on pärandvara hulka kuuluvat vara varjanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 22 800 krooni ja kohtukulud. Hageja märgib, et kostja väited sõidukite võõrandamise kohta väikese raha eest kahjustuste tõttu on jäänud paljasõnaliseks, mistõttu tuleb sõiduautode väärtuse aluseks võtta nende keskmine turuhind, mis on tõendatud Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i tõendiga. Hageja ei vaidle vastu, et GÜ Loo osak on võõrandatud 25 000 krooniga. Kostja vastuväited hagile
10. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et ei ole varjanud andmeid pärandvara kohta kuna hageja oli teadlik vara olemasolust. Hageja kasutas sõiduautosid ja ilmutas end garaažiboksis. Kostja ei nõustu vaidlustatava vara maksumusega pidades seda ilmselgelt kõrgendatuks, arvestades sõiduautode ehitusaastaid. Lisaks oli sõiduautol VAZ 2105 enne müüki põleng ning sõiduauto VAZ 21063 oli hageja enda poolt lõhutud.
11. Kohtule 24.11.2004 esitatud täpsustatud vastuses hagile nõustub kostja hüvitama hagejale müüdud objektide maksumuse. Kostja ei ole nõus vaidlustatava vara maksumusega. Sõiduauto VAZ 2105 oli põlenud ja kostja müüs selle 1000 krooniga. Sõiduauto VAZ 2101 vahetas kostja jalgratta vastu maksumusega 6000 krooni. Sõiduauto VAZ 21063 oli hageja poolt lõhutud, selle remont nõudis suuri rahalisi mahutusi ja kostja müüs selle 3000 krooniga (tl 67). Garaažiboks n 4-16-16 „Loo” müüdi 25.02.2003 25 000 krooni eest (tl 66). Seega, kuna hageja osa pärimisel oli 1/4 mõttelist osa 3 2-04-364/34 kogu varast, moodustab hüvitise summa 8750 krooni (35 000 jagatud 1/4), mille kostja on nõus hagejale hüvitama. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
12. 06.10.2005 kohtule esitatud täpsustatud hagiavalduses toodut kostja ei tunnista. Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i tõendis toodud andmed sõidukite väärtuse kohta ei tähenda seda, et sõidukid pidid olema müüdud selle hinna eest. Müümisel võetakse arvesse sõiduauto tehnilist seisukorda, läbisõitu ja muid näitajaid. Lisatud tõend ei kajasta seda, millises tehnilises seisukorras olid sõiduautod müümise ajal, mitu aastat olid nad kasutusel või see on uue auto maksumus. Samuti on hagejal tõendamata moraalse kahju olemasolu.
13. 31.01.2006 istungil märkis kostja, et sõiduautod on võõrandatud teise hinnaga, kui hageja poolt esitatud andmetest sõidukite väärtuse kohta müümise ajal.
14. 28.03.2006 kohtuistungil jäi kostja 24.11.2004 esitatud vastuse juurde. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus hagejale hüvitama müüdud objektide maksumuse summas 8 750 krooni. Kohtu põhjendused
15. Kohus, ära kuulanud kostja, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.
16. Pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. PärS § 121 lg 1 kohaselt pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud; lg 2 kohaselt kui pärija on pärandi vastuvõtmiseks asunud valdama, kasutama või käsutama kas või osa pärandvarast, loetakse, et ta on kogu pärandi vastu võtnud. Juhindudes eeltoodud sätetest leiab kohus, et hageja on kogu pärandi vastu võtnud, mille kinnituseks on notari poolt väljastatud seadusjärgsed pärimisõiguse tunnistused (tl 10, 11), mistõttu on hageja õigustatud saama ¼ S.Sst allesjäänud varast sõltumata sellest milline vara on pärimistunnistuses eraldi nimetatud või jäänud nimetamata või millise vara osas on keeldutud pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest (tl 14).
17. Vaidlust ei ole selles, et S.Sst allesjäänud pärandvara koosseisus oli ½ osa sõiduautost VAZ 2105, sõiduautost VAZ 2101, sõiduautost VAZ 21063 ja garaažiboksist nr 4-16-16 garaažiühistus Loo. Eelnimetatud pärandvara koosseisus olev vara on käesolevaks ajaks kostja poolt võõrandatud. Hageja on pärinud igast eelnimetatud esemest ¼ ja kostja ¾ osa.
18. PärS § 141 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja oli pärandavara võõrandamisel kohustatud hagejat kui kaasomanikku teavitama.
19. Vaidlust ei ole selles, et kostja võõrandas garaažiboksi garaažiühistus Loo 25 000 krooni eest.
20. Vaidlus on poolte vahel sõiduautode väärtuses selle võõrandamisel. Kohus leiab, et hageja nimetatud autode hinnad on jäänud paljasõnaliseks, kuna kohtule esitatud väljavõtted väljaannetest, kus on autode müügipakkumised ei kinnita vaidlusaluste sõiduautode 4 2-04-364/34 tegelikku turuhinda. Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i poolt väljastatud teatises (tl 122) on nimetatud sama marki sama väljalaske aastaga sõiduautode keskmine võimalik turuväärtus. Müügipakkumine ei tõenda, et sellise hinnaga on ka ostja olemas ning seda ostetakse keskmise hinnaga nagu hageja püüab väita. Hagejale ei ole teada sõiduautode tegelik tehniline seisukord pärandi avanemise hetkel. Kohtule sellekohaseid tõendeid hageja poolt esitatud ei ole. Vabandatav ei ole ka see, et pärandi avanemise ajal viibis hageja kinnipidamiskohas ning tal puudus võimalus pärandvara koosseisu kuuluva vara ülevaatamiseks. Hageja ise on oma tegevusega endale piirangud seadnud. Kohus leiab, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljastatud tõend vaidlustatud sõiduautode tehnoülevaatuste kohta ei võimalda määrata autode turuhinda, seega ka pärandvara koosseisus oleva vara hinda. Eelnimetatud tõendid iseloomustavad autode sõidukõlbulikkust ülevaatuse teostamise hetkel. Tehnoülevaatus ei garanteeri, et vana sõiduauto oleks sõidukorras ka järgmisel kuul ning sõiduautode tehniline seisukord ei võiks enne järgmist ülevaatust oluliselt muutuda. Tehnilise korrasoleku eelduseks on regulaarne sõiduki hooldus. Ilmselge on see, et hageja olles kinnipidamiskohas ei saanud osaleda vaidlusaluste sõidukite regulaarsel hooldusel, mis tema kui pärija kohustus on. Üldteadaolev asjaolu on see, et sõidukid amortiseeruvad ajaga ning sõiduauto VAZ 21063 ehitusaastaga 1990 ja sõiduauto VAZ 2105 ehitusaastaga 1991 olid võõrandamise hetkel umbes jääkväärtusega 10-20% ja sõiduauto VAZ 2101 ehitusaastaga 1985 võis olla säilinud jääkväärtusega kuni 5%. Sõiduautode turuväärtus sõltub konkreetse sõiduki väljalaskeaastast, seisundist, pakkumisest turul, ostujõust jne. Üldteada on ka asjaolu, et sõiduauto sõltumata kasutamisest või mittekasutamisest aja jooksul amortiseerub, mistõttu sõiduki turuväärtus langeb pidevalt sõltumata selle hooldamisest. Kohus on veendunud, et sõidukeid ei ole võimalik mingis ajahetkes konkreetses turuväärtuses konserveerida. Kohus on veendunud, et kui käesoleva ajani oleks vaidlusalused sõidukid alles, siis nende turuväärtus otsuse tegemise ajal oleks ainult utiliseerimise väärtus välja arvatud juhul kui valdaja on teostanud sõidukile kapitaalremondi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks osalenud vaidlusaluse pärandvara turuväärtuse säilitamisel. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja väide autode seisukorra ja hindade kohta on jäänud tõendamata, mistõttu ei pea kohus võimalikuks võtta pärandvara maksumuse määramisel aluseks hageja nimetatud hindu.
21. Kohus leiab, et pärandvara koosseisu kuuluva vaidlusaluse vara turuväärtuse määratlemisel tuleb juhinduda kostja poolt nimetatud turuväärtustest so hindadest, millega kostja väidetavalt vara võõrandas: sõiduauto VAZ 2105 - 1000 krooni, sõiduauto VAZ 2101 - 6000 krooni ja sõiduauto VAZ 21063 - 3000 krooniga, mille kohta on vormistatud ka müügi leping (tl 67). Eeltoodule lisandub garaažiboks, mis võõrandati 25 000 krooni eest.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et jagamata on pärandvara väärtuses 35 000 krooni, millest ¼ osas summas 8 750 krooni on hageja õigustatud saama ja kuna kostja on vaidlusaluse vara võõrandanud, siis tuleb kostjalt välja mõista 8 750 krooni hageja kasuks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, siis mõistetakse 5 2-04-364/34 kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega vastavalt. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni vastavalt rahuldatud nõude suurusele (kuni 31.12.2005 kehtinud RlvS § 31 lg 1 lisa 2 kohaselt). Kulud õigusabile jätta poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik 6