Tsiviilasi nr.2-06-2019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev, 20.04.2006, Tallinn, koht Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Kohtukoosseis kohtunik M. Grauberg Kohtuasi OÜ Talavik (10363117, Sikupilli 6, Tallinn) hagi Ü.P (, vastu võla 675 krooni, viiviste 133,80 krooni väljamõistmiseks ja kahju summas 429,30 krooni hüvitamiseks Istungi aeg, koht ja osalenud isikud Avalik kohtuistung Kentmanni kohtumaja Hageja esindaja T.V 03.04.2006, Tallinn Resolutsioon Hagi rahuldada järgmiselt: Välja mõista Ü.Plt OÜ Talavik kasuks põhivõlga 675 krooni ja viivist 133,80 krooni, kokku 808,80 krooni. Jätta rahuldamata OÜ Talavik nõue Ü.P vastu kahju hüvitamiseks summas 429,30 krooni. Välja mõista OÜ Talavik kasuks riigilõivu katteks 68,60 krooni ja õigusabikulude katteks 40,44 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluse käik. OÜ Talavik esitas 10.12.2004 kohtule hagi Nadežda Fjodorova ja Ü.P vastu ja palus Nadežda Fjodorovalt välja mõista võlg ja viivis kokku 1729,89 krooni, Ü.Plt viivis ja võlga 777,57 krooni ning mõlemalt kostjalt kahju katteks solidaarselt 1350 krooni. 16.01.2006 palus hageja eraldada tema nõue Ü.P vastu iseseisvasse menetlusse. Kohus eraldas hagi Ü.P vastu iseseisvasse menetlusse. Hageja täpsustas hagihinda Ü.P vastu ja palus temalt välja mõista võlg 675 krooni, viivis 133,80 krooni ja kahju hüvitamiseks 429,30 krooni, kokku 1238,10 krooni. Solidaarset nõuet kahju hüvitamiseks ei esitanud. Hageja nõue ja selle põhjendused OÜ Talavik ja Lasnamäe LOV vahel on sõlmitud leping Tallinnas Pae 17 asuva elamu haldamiseks alates 01.10.1994 kuni elamu ühistule üleandmiseni 01.05.
- Hageja arvestas korteriomanikele hooldust ja kommunaalteenuseid kooskõlas Lasnamäe LOV poolt kehtestatud tariifidega ja esitas arveid kostjale korteri nr 3 osas. Kostja ei tasunud hooldus- ja kommunaalteenuste eest nõuetekohaselt, mistõttu elamu ühistule üleandmise hetkeks oli võlg 675 krooni, millele lisanduvad viivised 133,80 krooni. Viivis on kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ja § 94 ja RakS § 14 järgi 9% aastas. Kostja on vara hageja arvel säästnud. Hageja pidi pöörduma õiguste kaitseks esindaja poole võlgnevuse sissenõudmiseks ja tasus 1350 krooni, mis on hageja kahju. Hageja palub välja mõista Ü.Plt 675 krooni võlga, viivist 133,80 krooni ja ning kahju eest 429,30 krooni. Võlaarvestus on toodud tabelina vastavas tõendi nimetuse all ning ajavahemikul 2001.a. detsembrist kuni maini 2002 on kostjale arvestatud tasumiseks 7753,40 krooni, kostja on tasunud kokku 6973,00 krooni ning lisaks oli kostja ettemaks seisuga 01.12.2001 105,40 krooni. Arvestades ettemaksu on kostja hagejale võlgu elamu haldamise ühistule üleandmise seisuga 01.05.02 vastavalt 675 krooni. Hageja on kostjale igakuiselt arveid saatnud, milles kajastusid andmed tasumisele kuuluvate summade, laekunud summade ja võlgu olevate summade kohta. 2004.a. saatis hageja võlgnikele teated võla kohta, millele kostja ei ole reageerinud. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, mille tõttu on hagejal tekkinud kahju. Viivist arvestas hageja alates 01.07.2002 9% aastas e. 0,025% päevas perioodi eest 01.07.2002 kuni 01.08.
- 2002.a. eest on viivitus 184 päeva eest, 2003.a. on viivitus 365 päeva eest ja 2004.a. on viivitus 244 päeva e. kokku 793 päeva, mis teeb vastavalt võlalt 133,80 krooni (675,00*793*0,025%). Eelmenetluses märkis, et 2001.a. ei olnud kostja midagi tasunud, 2002.a. tasus kosta 1200 krooni, mis ei vastanud ei 2001.a. detsembri ega 2002.a.a jaanuari ega ka kahe kuu eest kokku tasumisele kuuluva summa suurusele, 2002.a. veebruaris ei tasunud kostja midagi ning järgmistel kuudel tasus kostja suvalisi summasid, mis ei vastanud üheski arves märgitud summale. Seejuures oli igakuiselt kostjale esitatud arvetes kajastatud kõik arvestatud ja tasumisele kuuluvad summad ja ka arvete esitamise ajaks kujunenud võlgnevus. Arvestades seda, et 2002.a. mais tasus kostja ka midagi võla katteks, siis on ilmne, et ta oli teadlik võla olemasolust. Võlgnevuse summat, selle tekkimise alust ja arvestust oli kostjal võimalus kontrollida hageja raamatupidamises. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja tugineb TsK § 477, VÕS § 101 lg 1 p6, 113 lg 1 , § 94, 127 lg 1, § 76, VÕS RakS § 14 . Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Tõendid. Tteeninduslepingu nr 1 OÜ Talavik ja Lasnamäe LOV vahel, tõendi võla suuruse kohta, kinnistusregistri väljavõtte kostjale korteriomandi nr 107117 kuulumise kohta, elamu Pae 17 üleandmis-vastuvõtuakti 30.04.2002 Lasnamäe LOV ja OÜ Talavik vahel elamu majandamiseks, arve nr 8 25.08.2004 ja pangakonto väljavõtte 1350 krooni tasumise kohta hageja poolt T.V, kiri kostjale 23.04.2004 nr T-13/196 võla suuruse kohta summas 675 palvega 2 ära tasuda 10.05.
- ning hoiatusega võimalusest pöörduda hagiga kohtusse, arved kostjale 2001.a. detsembrist kuni aprillini (incl.) 2002.a. osutatud teenuste ja kommunaalkulude kohta. Kostja vastuväited hagile. Kirjalikus vastuses ja eelmenetluses leidis kostja, et ta ei võlgne hagejale midagi, et on kõik ära tasunud. ei ole selge, millest võlg koosneb, ei ole hoiatust kätte saanud. Kui võlg on, siis viivis on tekkinud hageja süül, sest hageja ei ole esitanud selget põhistatud nõuet võlgnevuse likvideerimiseks. Kahju nõudega kostja ei nõustu, nimetatu ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on kastunud kutsetegevuses õigusabi, ei ole põhjendatud selle väljanõudmine kostjalt. 31.03.2006 saadetud e-kirjas teatas kostja, et on nõus tekkinud võla 777,57 krooni tasuma, kuid arvamuse kohaselt on võlg tekkinud hageja süül. Kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused.
- Põhivõlg Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Talavik vahendas Pae 17 asuva elamu ja korteri nr 3 (hiljem korteriomandi) osas kostjale kommunaal-ja muid teenuseid, mille eest pidi Ü.P tasuma OÜ-le Talavik. Kirjalikus teates (e-post) 31.03.2006 teatas kostja, et on nõus võla ära tasuma. Kuivõrd selles vaidlus kohtuistungi toimumise ajaks puudub, tuleb põhivõlg 675 krooni kostjalt OÜ Talavik kasuks välja mõista. Nimetud võla kinnituseks on hageja esitanud ka vastavad väljatrükid arvetest, mis on vaidlusalusel perioodil kostjale omal ajal ka esitatud. Esitatud arvetes kajastub kostjale tasumiseks arvestatu, arvestuse metoodika, aga ka võla summa, mis on kostjale jäänud tasuda. Poolte vahel ei ole lepingut ja kuna võlg tekkis
- detsembrist kuni 2002.a. maini (enne maid), st enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist, toetub nõue TsK § 173 lg 1 ja 174, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele ning ühepoole kohustise täitmisest keeldumine ei ole lubatud. Kohustus tasuda osutatud teenuste eest tulenes alates 01.07.2001 kehtivast EES § 15 lg 1, mis sätestas, et elamustes, kus ei ole korteriühistud moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002.a. 31.12 eluruumide kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellel on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandi seaduse järgi ning KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Seega lasus hagejal kohustus korraldada elamu haldamist ja kostjal oli kohustus omanikuna tasuda kaasomandi majandamisega seotud kulusid. Ülalmärgitud sätetest tuleneb, et omanik on seadusest tulenevalt kohustatud saadud teenuste eest maksma ning kohustuse täitmata jätmisel on hagejal seadusest tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega on alusetu kostja väide, et võla tekkimises on hageja süüdi.
- Viivis. Kostja oli hagejale võlgu, ta on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata, nimetatust järeldub, et kostja ei olnud hoolas oma põhikohustuse täitmisel. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu ei ole põhjust vabastada kostjat viivise tasumisest. Hageja nõuab viivist alates 01.02.2002 so alates võlaõigusseaduse kehtima hakkamisest. Nimelt sätestab VÕS § 101 lg 1 p 6, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina viivist ja seda kooskõlas § 113 lg 1 järgi kuni kohustuse kohase täitmiseni, mis vastavalt § 113 lg 1 ja § 94 järgi ja RakS 14 on see 9 % aastas e. 0,025% päevas Alates 01.07.2002 kuni 01.08.2004 on viivitus järgmine: 2002.a. eest on viivitus 184 päeva eest, 2003.a. on viivitus 365 päeva eest ja 2004.a. on viivitus 244 päeva e. kokku 793 päeva, mis teeb vastavalt hagetavalt võlalt viiviseks 133,80 krooni (675,00*793*0,025%). Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt viivis välja mõista 133,80 krooni. 3
- Kahju. Hageja põhjendab kahjunõuet sellega, et kuivõrd kostja ei tasunud võlga, pidi hageja võtma endale asjaajamiseks esindaja, kellele tasus, mis on hageja kahju. Kahju suurus on 429,30 krooni krooni. Kahju hüvitamise eelduseks on asjaolu, et kahju on tekkinud, samuti asjaolu, et kahju tekitaja teo ja kannatanul kahju tekkimise vahel on vältimatu põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Käesoleval juhul on tegemist hageja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppega teatud asja ajada teatud tasu eest (käsund). Tasu on hageja poolt esindajale makstud sõltumata sellest, kas hagi rahuldatakse või mitte. Seega ei ole tegemist kostja käitumise ja hagejal tekkinud tasumise kohustuse ning kantud kulutuse näol vältimatult saabunud tagajärjega, st kostja käitumise ja hagejal tekkinud kulu vahel puudub otsene põhjuslik seos. Kulu maksmine on kokku lepitud esindajaga vabatahtlikult. Eeltoodu tõttu ei kuulu kohaldamisele kahju hüvitamist reguleerivad sätted ja tegemist ei ole kahjuga, mis kuulub hüvitamisele. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kostja põhjendustega, et kahjunõue ole õiguslikult põhjendatud ning kohtu arvates kohaldub aga nimetud juhtumile õigusabikulude hüvitamist reguleerivad sätted, sest kulud on tekkinud seoses kohtuasja ajamisega. Nimelt rakendatakse TsMS RakS § 3 järgi enne 01.01.2006 alanud menetlusele kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Vastava seaduse § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb hagi osalise rahuldamise korral kostjalt välja mõista hageja proportsionaalselt kohtukulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv ning õigusabikulud kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hagi kuulub põhivõla ja viivisenõude osas rahuldamisele summas 808,80 (675 krooni võlg + viiviseid 133,80 krooni) krooni, millelt õigusabikulud 5% on 40,44 krooni. Lõivu katteks tuleb kostjalt välja mõista hageja kaasuks vastavalt hagi rahuldatud osale (65,30%, so 808,80 1238,10st) 68,60 krooni /65,30% 105-st on 68,60/. Kohtunik 4