← Eesti

2-06-4921/1

2-06-4921 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja

  1. aprillil 2006.a. Tallinnas, Kentmanni tn kohtumaja, kirjalik koht menetlus Tsiviilasja number 2-06-4921 Tsiviilasi Tallinna Linna avaldus K.L’i eestkostja volituste lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, Niine 2, Tallinn); esindajad Asjast puudutatud isikud: K.L, () ja S.T RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada K.L’i () eestkostja volitused S.T’a (isikukood ) suhtes.
  3. Teha määrus teatavaks K.L’ile ja S.T’ale.
  4. Määrus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. EDASIKAEBAMISE KORD Eestkostja vabastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. ASJAOLUD JA AVALDUS Tallinna Linna avalduse kohaselt on S.T’a vanemad surnud. Pärast ema surma asus Sandra 2005.a suvel elama oma poolvenna K.L’i perre Soome Vabariiki. Tallinna Linnakohtu 20.10.2005.a kohtuotsusega määrati K.L S.Ta eestkostjaks. Sandra jaoks olid ema surm ja kolimine Soome Vabariik liiga suured muudatused. Vaatamata eeskostja ja tema pere toetusele ning pingutustele ei sobinud selline elukorraldus Sandrale ning alates 2006.a jaanuarist elab Sandra oma onu juures. Avaldaja palub kohtul lõpetada K.Li eestkostja volitused S.Ta suhtes. Avaldusele lisatud K.L nõusoleku (tlk 5) kohaselt elas S.T K.L’i peres alates juunikuust 2005.a. K.L soovis oma poolõele anda turvalise kodu ja algul tundus see õnnestuvat, hiljem selgus, et ilmselt ema surmast tingitud traumaatilise kogemuse süül ei suutnud Sandra kohaneda. Peale mitmeid jutuajamisi kohaliku sotsiaaltöötaja ning lastepsühhiaatriga jõuti otsusele, et endist viisi 1 jätkata ei saa. Sandra lähim elus olev sugulane on tema onu, kes on valmis asuma Sandra hooldajaks. Ka Sandra ise on avaldanud, et soovib elada oma onu juures (tlk 6). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud avaldusega ja esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 102 lg 1 järgi kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 530 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus eestkostja ametist vabastada. Kohus on seisukohal, et avalduses esiletoodud asjaoludel tuleb avaldus rahuldada ning lõpetada K.L’i eestkostja volitused S.Ta suhtes. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et K.L ei täida lapse kohanematusest muutunud elukorraldusega tulenevatel põhjustel Sandra eestkostja ülesandeid. Ka alaealine ise on eestkosteasutusele avaldanud, et ta soovib elada hoopis onu juures ning alates 2006.a jaanuarist elabki Sandra tema juures. Lisaks on K.L’i elukoht Soome Vabariigis, kuid laps on asunud elama oma onu juurde ja tema elukoht on käesoleval ajal Eestis. Ka nimetatud põhjusel ei saa K.L täita eestkostja ülesandeid S.T’a suhtes. Kohus leiab, et nii lapse kohanematus kui ka eestkostja ja eestkostetava erinevates riikides olev elukoht on mõjuvateks põhjusteks, mille alusel tuleb eestkostja oma ülesannetest vabastada. Seega on avaldus põhjendatud ning K.L’i eestkostja volitused S.Ta suhtes tuleb lõpetada. Tiia Mõtsnik Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.