← Eesti

2-02-212/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-02-212 (endine nr 2/3/19-6012/02) Otsuse kuupäev 26.aprill 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi H.Ji hagi V.Li ja O.R vastu kinkelepingu, maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu ja pandilepingu tühisuse tuvastamise ja eitisele omandiõiguse tunnustamise ning vara arestist vabastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 29.märts 2006 Istungil osalenud isikud Hageja H.J, hageja esindaja advokaat Indrek Västrik, kostja V.Li esindaja Liis Haavel, kostja O.R seaduslik esindaja Siiri Paiso ja lepinguline esindaja advokaat Jaak Oja Resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnustada heade kommetega vastuolu tõttu 22.12.1998 H.Ji ja V.Li vahel sõlmitud kinkelepingu tühisust. Tunnustada heade kommetega vastuolu tõttu 16.02.199 H.Ji ja V.Li vahel sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu tühisust. Tunnustada H.Ji omandiõigust Luite 46, Tallinn asuvale ehitisele. Tunnustada 19.07.2001 V.Li ja Aimar Roo (O.R õiguseellane) vahel sõlmitud Luite 46, Tallinn pandilepingu tühisust. Vabastada Luite 46, Tallinn asuv ehitis kohtutäitur Kaire Põltsi poolt seatud arestist. Välja mõista V.Lilt H.Ji kasuks kohtukulu summas 12 800 EEK (kaksteist tuhat kaheksasada krooni) Välja mõista V.Lilt riigilõiv 20 240 EEK (kakskümmend tuhat kakssada nelikümmend krooni) riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või konto nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, selgitusse tsiviilasja number). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

  1. 17.12.1998 tõestatud notariaalse volikirjaga volitas H.J enda teada K-A.Sit tegema maa tagastamiseks vajalikke toiminguid. Volikirja koopiat hageja ei saanud. Hiljem selgus, et volikiri oli üldvolikiri kõigi tehingute tegemiseks. Sellist tahet hagejal ei olnud. 22.12.1998 sõlmis K-A.Sit hageja esindajana Luite 26 asuva ehitise kinkelepingu, millega kinkis nimetatud ehitise V.Lile. 16.02.1999 sõlmis volitatu hageja nimel V.Liga maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutati tasuta hagejale kuuluv 1/3 mõttelise osa Luite 46 asuva maa tagastamise nõudeõigusest kostjale. 19.07.2001 sõlmis V.L Aimar Rooga pandilepingu, millega pantis ehitise Luite 46 Aimar Roo kasuks. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts seadis ehitisele Luite 46 käsutamiskeelu pandilepingu täitmise tagamiseks.
  2. Hageja leiab, et kinkeleping ja maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping on vastuolus heade kommetega ning tühine. Mingeid kohustusi V.Lil seoses maa tagastamise nõudeõiguse ja maja saamisega ei tekkinud. Tehingud tegi K-A.S olles nii H.Ji kui V.Li esindaja. Varast kasu saajaks oli V.L. Sisuliselt suurendas K-A.S tehinguga oma vara, kuna ta on V.Li elukaaslane ja elukaaslased on majanduslikult tihedalt seotud. Volinik ja V.L ei ole teinud selliseid tegusid, mis võiksid hagejal tekitada motivatsiooni tänada neid hinnalise kingitusega.
  3. Hageja on väljendanud oma tahet tühistada K-A.Sile antud volikiri vastavalt Eesti Päevalehes 28.06.2002 avaldatud kuulutusele. Hageja leiab, et kostja V.L, kes on registrisse kantud ehitise omanikuna, ei saanud ehitise omanikuks, kuna temale ei ole üle antud valdust ning ta ei ole kunagi saanud täielikku võimu asja üle.
  4. Pandileping on tühine, kuna on vastuolus AÕS § 277 lg
  5. Pandiese ei olnud lepingu sõlmimise ajal pantija omandis. Kuna käsutamiskeelu aluseks olev pandileping on tühine, puudub alus ehitise arestimiseks. Eelnevast lähtudes palub hageja tuvastada kinkelepingu, maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu ja pandilepingu tühisus ja tunnustada tema omandiõigust ehitisele Luite 46, Tallinn ning vabastada vara arestist. Kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostja V.Li vastuväited.
  6. Kostja hagi ei tunnista, väidab, et ei olnud teadlik pandilepingust. 2 Hageja moonutab fakte. Vastavalt Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule on hageja teinud kostjale ettepaneku osta kostja V.Lile kuuluv vara, aadressil Luite 46, Tallinn, tagasi.
  7. Kostja leiab, et antud juhul ei ole tegemist heade kommete vastasusega. Fakt, et volinik on sõlminud tehingud elukaaslasega ei ole kuidagi tõendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seadus otseselt ei keela esindajal tehingute tegemise iseenda ja isikuga, kelle esindaja ta samal ajal on.
  8. Volikirjas olid esindaja volitused loetletud ja hageja ei ole tänase päevani Kersti Astra Sereni volitusi vaidlustanud. Hageja poolt vaidlustatud tehingud olid tehtud kooskõlas volikirjas loetletud volitustega, mida kinnitab ka notariaalne tõestus. Kostja O.R vastuväited.
  9. Kostja hagi ei tunnista. Tehingute tegemise ajal K-A.Si volitused kehtisid, neid ei ole vaidlustatud käesoleva ajani. Tegemist on tavaliste tsiviilõiguslike tehingutega, mille sõlmimisel on järgitud seaduse nõudeid tehingu vormi suhtes ja mida võis teha ka läbi esindaja. Esindaja tegutses esindatavate huvides. Väited selle kohta, et tehingud olid vastuolus heade kommete ja tavadega, on paljasõnalised ning ei ole tõendatud.
  10. Poolte tahtluse tuvastamisel omab olulist tähtsust H.Ji ja Vello Loti vaheline lihtkirjalik kokkulepe (t. lk 53-54), milles pooled on kokku leppinud, et hageja ostab elamu tagasi 500 000 krooni eest. Nimetatud kokkuleppega hageja aktsepteeris ja kiitis heaks kinkelepingu olemasolu ning selle sisu ja saabunud tagajärje. Taoline käitumine näitab hagejapoolset tahet käituda kooskõlas TsÜS § 108 lg 1 sätetega.
  11. Hageja ei ole tõendanud, et omand ei oleks üle läinud kostja V.Lile või et kostja ei oleks olnud võimeline teostama tegelikku võimu asja üle, vastupidi hageja on asja valduse üleminekut ise kirjalikult kinnitanud 10.07.2001 kokkuleppes Kohtukulude jätmine O.R kanda oleks ebamõistlik ning ebaõiglane. Kohtu järeldused ja resolutsioon.
  12. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära tunnistajate Raisa Jäälaidi ja R.Vi ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  13. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 lg 1 kohaselt on tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, tühine. Sama paragrahvi
  14. lõike järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale. Ka käesoleval ajal kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
  15. Tehingu tegemisel on oluline isiku tahe. Hageja on hagiavalduses väitnud, et tema tahe oli suunatud maa tagastamise korraldamisele. Selleks pakkus oma abi K-A.S, kes soovis osa maast ära osta. Volitused maa tagastamiseks vormistati notaribüroos 17.12.
  16. Notaribüroos vormistati tegelikult üldvolikiri hageja kogu vara käsutamiseks ning selle varaga kõigi tehingute tegemiseks (t.lk. 14). Seda, et hagejal oleks olnud tahe oma elamu kinkimiseks ja maa tagastamisõiguse loovutamiseks tasuta V.Lile, keda ta oli enne tehingute tegemist paaril korral näinud, ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud. Tunnistajad tõendavad, et hageja ei avaldanud kunagi soovi oma elamu võõrandamiseks. Tunnistaja R.Vi ütluse kohaselt on hageja oma majas väga kinni, tal ei ole mingit 3 teist elukohta, kuhu elama asuda ning ta ei ole kunagi rääkinud maja ärakinkimisest. Tunnistaja Raisa Jäälaid seletas, et hageja rääkis temale maa erastamise probleemidest ning et K-A.S lubas maa erastamisel abiks olla.
  17. Asjaoludele, mis oleks võinud tingida hagejal, kelle majanduslikku seisu ei saanud tehingute tegemise ajal pidada heaks, soovi oma vara tasuta võõrandamise kostjale, ei ole asja arutamisel kostjad tõendanud ega ka viidanud nendele. Samuti ei ole kostja V.L esitanud tõendeid selle kohta, et hageja tahe oleks olnud oma vara kinkida temale.
  18. Kostjate viide 10.07.2001 vara tagasiostmise lepingule ei väljenda hageja tahet 22.12.1998, millal kinkeleping sõlmiti. Ka on 10.07.2001 leping vastuoluline. Lepingu punktis 3.2 lepitakse kokku, et vara omanikul on õigus nõuda, et vara ostetakse tagasi sama hinna eest, millega see vara soetati. Samas lepingu punkt 4.1 määrab lepinguhinnaks 500 000 krooni. V.L sai vara tasuta.
  19. 22.12.1998 sõlmis K-A.S H.Ji nimel Tallinnas, Luite 46 asuva ehitise kinkelepingu oma elukaaslase V.Liga, keda ta samuti esindas. 16.02.1999 sõlmis K-A.S hageja nimel V.Liga maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas H.J V.Lile maa tagastamise nõudeõiguse tasuta. Sealjuures on lepingu pooled hinnanud nõudeõiguse väärtuseks 283 542,45 krooni.
  20. Seda, et V.L on K-A.Si elukaaslane, tõendab Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna kiri, mille kohaselt on V.Lile adresseeritud kohtukutse vastu võtnud tema elukaaslane K-A.S, kinnitades seda oma allkirjaga (t.lk 101). Samuti on V.L oma elukohaks volikirjal näidanud sama elukoha K-A.Siga (t.lk 111). Eelnevast saab järeldada, et tehingute eesmärgiks oli kostja V.Li varandusliku seisundi oluline parandamine hageja arvel. Tehingute tegemisest ei informeeritud hagejat, hageja sai sellest teada hiljem kolmandatelt isikutelt.
  21. Arvestades 22.12.1998 kinkelepingu ja 16.02.1999 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et nimetatud lepingud ei vasta headele kommetele ning on tühised.
  22. Kohus leiab samuti, et V.L ei saanud kinketehingu sõlmimisel elamu Tallinnas, Luite 46 omanikuks. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ka nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 22.12.1998 sõlmitud kinkelepingu p 2.2 sätestab, et ehitise üleandmine ja omandiõiguse üleminek kinkijalt kingisaajale loetakse toimunuks lepingule allakirjutamisega. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et V.Lile ei ole valdust Luite 46 asuva elamu üle kuni käesoleva ajani üle antud. Tegelikku võimu vaidlusaluse elamu üle V.L ei ole saanud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vaidlusalust elamut kasutab kuni käesoleva ajani üksnes H.J. Esitatud arved tõendavad, et hageja on tasunud ehitise kasutamisel tekkinud kommunaalkulud. Asjaolu, et pärast maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimist on maamaksu tasunud V.L ei tõenda tema poolt vallasasja valduse suhtes täieliku võimu teostamist. Pärast 16.02.1999 lepingu sõlmimist ei ole hagejalt maamaksu nõutud, mistõttu ta seda ka ei ole tasunud. Seega ei ole V.Lil kinkelepingu sõlmimisel omandiõigust elamule Luite 46 tekkinud. Valdust elamu üle teostas endiselt H.J, mistõttu hageja nõue tema omandiõiguse tunnustamiseks kuulub rahuldamisele. 4
  23. Pantida võib ainult seda vara, mis on pantija omandis. Kuna V.Lil ei tekkinud omandiõigust elamule Luite 46, siis on 19.07.2001 sõlmitud pandileping tühine. Eelnevast lähtudes tuleb tühise pandilepingu alusel kohtutäituri poolt arestitud Luite 46 asuv ehitis arestist vabastada.
  24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus asub seisukohale, et kohtukulud tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt V.Lilt. Kohtukulude jätmine ka O.R kanda oleks antud juhul tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Hageja kohtusse pöördumine oli tingitud V.Liga tehtud tehingutest. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 18.07.2002 määrusega vabastas kohus hageja osaliselt riigilõivu tasumisest summas 20 240 krooni. Eelnevast lähtudes kuulub V.Lilt väljamõistmisele kohtukulu hageja kasuks: riigilõiv summas 1 000 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 2, summas 11 800 krooni ning riigituludesse riigilõiv 20 240 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.