HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev 2-05-15074 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/22021652/05)
- aprill 2006.a., Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi T.S (,) avaldus P.N (,) lapse elukoha kindlaks määramiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2006.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja T.S, Asjast puudutatud isiku P.N’i lepinguline esindaja vandeadvokaat Monika Mägi, avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Tallinna Linna (Mustamäe LOV kaudu) esindaja Karin Kuslap, avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Saku valla esindaja Eda Esperk. Määrata K.Si (,) elukohaks lapse isa T.Si elukoht. Resolutsioon Teha määrus teatavaks T.Sile, P.N’ile, K.S’ile, Tallinn linnale ja Saku vallale. Määrus jõustub päeval, kui see tehti teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Edasikaebamise kord Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 (viisteist) päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA AVALDUS T.S’i avalduse kohaselt sündis tema ja P.Ni abielust 07.07.1995.a. tütar K.S. Abielu on nüüdseks lahutatud ja Tallinna Linnakohtu 27.07.2004.a. otsusega (jõustus Riigikohtu määrusega 20.06.2005.a.) määrati K.Si elukoht ema P.Ni juurde. Kuivõrd lapse tegelik elukoht erineb kohtuotsusega määratust on lapse huvides tema kohtuotsusega määratud elukoha muutmine tegelikkusele vastavaks. Samuti on K.S saanud vahepeal 10-aastaseks, mistõttu tuleb tema elukoha määramisel arvestada tema enda soovi ning avalduse kohaselt soovib laps elada isa juures. Lisaks on avaldaja seisukohal, et ema juures elades ei ole lapsele arstlik järelevalve olnud alati tagatud. Avaldaja kodus on lapsele loodud head elutingimused. Avaldaja palub määrata K.Si elukohaks isa T.Si elukoht. Samuti palub avaldaja välja mõista tema kasuks kohtukulud. Asjast puudutatud isik P.N vaidleb avaldusele vastu, kuivõrd poolte vahel on nimetatud vaidlus juba kord läbitud ja selle kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, millega määrati lapse elukohaks ema elukoht. Ainus muutunud asjaolu on see, et vahepeal on laps saanud 10aastaseks ja tal on õigus esitada asjas oma arvamus. Puudutatud isik osundab, et ka eelmise vaidluse ajal on pidevalt lapse soovidega arvestatud ja teda on mitmel korral lastepsühholoogide ja eestkosteasutuste töötajate osavõtul küsitletud. Just seetõttu määratigi lapse elukohaks eelmise kohtuotsusega ema elukoht. Asjaolu, et lapse praegune elukoht erineb kohtuotsusega määratust on põhjustatud asjaolust, et avaldaja keeldub pahatahtlikult jõustunud kohtuotsust täitmast. Avalikku huvi kaitsma õigustatud eestkosteasutuste arvamuse kohaselt on mõlemad vanemad võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Mõlema vanema eluasemes on loodud lapse arenguks ja kasvamiseks soodsad tingimused, kodusisutus on lapsesõbralik, vanemate materiaalsed võimalused on head. Mõlemad vanemad hoolivad oma ühisest lapsest ja tema käekäigust. Ema on seisukohal, et sooviks lapse kasvatamisega ise tegeleda, isa on elukoha üle otsustamise jätnud lapsele. K. elab alates 2004.a aasta maist isa juures. P.Nil puudub vaatamata tehtud pingutustele reaalne võimalus lapsega suhelda ja dialoog vanemate vahel puudub. Kuna täiskasvanud ei suuda juba aastaid selles küsimuses lahendust leida, siis on eestkosteasutused seisukohal, et laps on pandud liiga raske ülesande ette sellega, et tema kanda on kogu vastutus valimaks ema ja isa elukoha vahel. Lapsele tekitab olukord palju pingeid ja ebastabiilsuse tunde. Vaidlusesse tuleks kaasata erapooletu psühholoog, kelle eesmärk oleks vanemate lepitamine ja lahenduse leidmine keerulisele olukorrale lapse elukoha määramise otsustamisel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja palus selle rahuldada ning P.Nilt välja mõista kohtukulud. Puudutatud isiku lepinguline esindaja avaldas, et lähtudes asjas kogutud tõenditest, faktilistest tehioludest ning lapse harmoonilise arengu ja rahuliku kasvumiljöö tagamiseks on lapse ema P.N nõus, et tütre elukohaks määratakse isa T.Si elukoht. Ühtlasi on lapse ema nõus alates 01.04.2006.a tasuma lapsele elatisraha 2100.00 krooni kuus. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute esindajad nõustusid 11.04.
- kohtuistungil sellega, et laps jääb elama isa juurde, kuid rõhutasid, et lapsel peab jääma võimalus suhelda mõlema vanemaga, kuna laps on avaldanud soovi suhelda mõlema vanemaga. Lapse ja ema kokkusaamised peavad toimuma. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ning puudutatud isiku esindaja seletused ja avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute esindajate seisukohad esitatud avalduse suhtes, tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning K.Si elukohaks tuleb määrata isa T.Si elukoht. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 järgi, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi on vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita perekonnaasi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et T.Si ja P.N’i abielust sündis tütar K.S. Vaidlust ei ole sellest, et abielu on lahutatud 16.11.1999 ja T.S ning P.N elavad lahus. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt jäi laps abielu lahutamise järel vanemate kokkuleppel elama ema juurde. Hiljem tekkis vanemate vahel vaidlus K.Si elukoha üle ning Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2/28-4249/03 määrati K.Si elukohaks P.N’i elukoht. Nimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 20.06.2005.a T.S pöördus 11.07.2005.a uuesti lapse elukoha määramise nõudega kohtu poole, kuivõrd vahepeal oli K.S saanud 10 aastaseks ja lapsel on seega õigus oma arvamuse esitamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et alates maist 2004.a elab K.S oma isa T.Si elukohas. T.S ja P.N ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures peaks olema lapse elukoht. Kohtuistungil avaldas P.N, et ta on nõus sellega, et lapse elukoht määratakse isa juurde. Kohus ei kahtle mõlema vanema soovis kasvatada oma last ja pakkuda talle parimat. Mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama ja tema eest hästi hoolitsema. Mõlema vanema eluasemes on loodud lapsele kasvamiseks ja arenguks soodsad tingimused. Samas on olukord, kus T.S ja P.N ei ole väga pika aja vältel jõudnud kokkuleppele lapse elukoha suhtes lapsele liigseid pingeid tekitav ja koormav ega ole lapse huvides. Vanemate pikaajaline vaidlus lapse elukoha üle on halvendanud ema ja lapse suhet ning jätkuv vanemate omavaheline kokkulepete puudumine võib viia lapse võõrandumiseni lahuselavast vanemast. Seega on hädavajalik jõuda kokkuleppele lapse elukoha määramises. PKS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Käesoleval juhul on lapse ema P.N nõustunud lapse harmoonilise arengu ja rahuliku kasvumiljöö tagamiseks sellega, et lapse elukohaks määratakse isa elukoht. Samuti on laps lastekaitsetöötajatele avaldanud, et ta soovib elada isa juures. Kohus arvestab käesoleval juhul ka asjaoluga, et isa elukoht on olnud lapse koduks juba ligikaudu kaks aastat ja niigi emotsionaalse pinge all oleva lapse huvides ei ole senise väljakujunenud olukorra muutmine. Seega lähtudes eelkõige lapse heaolust ja ka lapse ema nõusolekust on kohus seisukohal, et K.Si elukohaks tuleb määrata tema isa T.Si elukoht. Samas kohus juhib tähelepanu, et K. on nii lastekaitsetöötajatele kui kohtule avaldanud, et ta armastab oma mõlemat vanemat ja soovib mõlema vanemaga suhelda. Kohus osundab, et lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega. PKS § 52 järgi lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Avaldaja palus ka kohtukulude väljamõistmist asjast puudutatud isikult. 24.04.2006 esitas avaldaja lepinguline esindaja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus P.Nilt välja mõista 8496.00 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 12 järgi hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja. Kuivõrd käesoleva vaidluse näol on tegemist hagita perekonnaasjaga, jätab kohus avaldaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks asjast puudutatud isikult rahuldamata. Tiia Mõtsnik Kohtunik