4. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et tulenevalt
§-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 5. Käesoleva kompromissi rikkumise korral on hagejal õigus vastavalt TMS § 2 lg 1 ple 2 pöörata kogu oma nõue kostja vastu täitmisele. II Lõpetada menetlus OÜ VEAKOR SERVICE hagis AS`i Nessen vastu 62 865,92 krooni väljamõistmiseks seoses kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamisega kohtu poolt. III Eesti Vabariigi tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti. IV Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ`le VEAKOR SERVICE (registrikood 1 10258219, arvelduskonto nr 221011336445 Hansapangas) 16.03.2006.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2900072123 maksekorraldusega nr 5210 ülekantud enamtasutud riigilõiv, s.o summa 500,00 (viissada) krooni. V Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada määruse jõustumisel OÜ`le VEAKOR SERVICE (registrikood 10258219, arvelduskonto nr 221011336445 Hansapangas) 17.01.2006.a maksekorraldusega nr 5033 ja 16.03.2006.a maksekorraldusega nr 5210 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2900072123 ülekantud hagihinnale vastavast riigilõivust pool, s.o summa 1 625,00 (üks tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni. Määruse jõustumisel esitada hagejal OÜ`l VEAKOR SERVICE määrus poole riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu). Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Kohtu menetluses on OÜ VEAKOR SERVICE hagi AS Nessen vastu 62 865,92 krooni väljamõistmiseks. 12.04.2006.a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja palub seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega tagastada pool tasutud riigilõivust lähtuvalt
Kohtu põhjendused
lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et
Kompromisslepingu punkt 2 sätestab, et kostja tasub pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 1 825,00 krooni. Käesoleva määrusega kohus määrab tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 500,00 krooni ning pool menetluses tasutud hagihinnale vastavast riigilõivust 1 625,00 krooni. Seega tuleb kompromisslepingu punkti 2 järgi kostjal tasuda pool hageja poolt tasutud riigilõivust, milleks on summa 1 625,00 krooni, mitte 1 825,00 krooni. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub märgitud tingimustel kinnitamisele ning menetlus 62 865,92 krooni nõudes lõpetamisele. Hageja OÜ VEAKOR SERVICE tasus (arvelduskontolt 221011336445 Hansapangas) maksekäsu kiirmenetluse raames nõudelt AS Nessen vastu 17.01.2006.a riigilõivu 665,00 krooni maksekorraldusega nr 5033 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2900072123. Samuti tasus OÜ VEAKOR SERVICE hagimenetluse raames AS Nessen vastu 16.03.2006.a täiendavalt riigilõivu 3 085,00 krooni maksekorraldusega nr 5210 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2900072123.
lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning lg 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele. Hageja nõue kostja vastu on 62 865,92 krooni, mis koosneb põhivõlast 58 029,55 krooni ja viivisest 2 4 836,37 krooni. Hagihinnaks käesolevas tsiviilasjaks on 58 029,55 krooni, millelt RLS § 37 lg 1 ja RLS lisa 2 järgi kuulub tasumisele riigilõiv summas 3 250,00 krooni. Hageja tasus riigilõivu kokku 3 750,00 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 500,00 krooni.
lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejale tuleb tagastada enamtasutud riigilõiv summas 500,00 krooni.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab menetluse. Seega tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud hagihinnale vastavast riigilõivust, s.o summa 1 625,00 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejale tagastamisele, kui käesolev määrus on jõustunud. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti.
lg 1 järgi võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Eesti Vabariigi tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.