) § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest, lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Viidatud
§-dest 658 ja 664 tuleneb, et maakleritasu maksmise kohustus tekib üldreeglina siis, kui maakleri vahendustegevus viis teatud tulemuseni – lepingu sõlmimiseni. Sellest üldreeglist saavad aga pooled kokku leppida erinevalt – kokku võib leppida ka selles, et maakleritasu maksmise kohustus tekib siis, kui ostu-müügilepingut sõlmida soovivate poolte vahel jääb leping sõlmimata vaatamata maakleri tehtud pingutustele. 3 Hageja kirjalikust seisukohast (tlk 43) nähtub, et vaidlus puudub selles, et hageja pöördus kostja poole kinnistu ostu-müügi vahendaja leidmiseks. Tunnistaja Sergei Nesterov`i ütlustest nähtub, et tema kui maakler, tegutses vastavalt hageja soovile abistades hagejat kinnisvara ostmiseks ja finantseerimisvõimaluste väljaselgitamisel. Asjas puudub vaidlus, et 09.veebruariks 2005.a.kui lepingueelsete kavatsuste protokoll allkirjastati oli maakler leidnud hagejale ostmiseks sobiva kinnistu hinnaga 1 370 000 krooni, kinnistu finantseerimiseks oli hagejaga nõus sõlmima laenulepingud AS Ühispank summas 1 200 000 krooni ja ülejäänud summas Hansa Investments OÜ. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et 09.02.2005.a. oli maakleri poolt lepingu sõlmimise võimalusele osundamine teostatud. Asjas puudub vaidlus ka selles, et peale 09.02.2005.a. lepingu sõlmimist, kaaludes oma majanduslikke võimalusi, leidis hageja, et laenu võtmine pakutud tingimustel temale ei sobi. Kuna lepingupooled leppisid kokku, et juhul, kui müügileping jääb sõlmimata peab tehingust loobunud pool tasuma maaklerile 25 000 krooni ning asjast nähtub, et tehingu tegemisest loobus hageja, tuleb hagejal tasuda maakleritasu. Kohus osutab, et taolisel viisil maakleritasu tasumise kohustus tuleneb 09.02.2005.a. sõlmitud lepingu p-st 4.2.1. ning lepingus sätestatud nimetatud kokkuleppe sisu toetavad ka tunnistaja Vahur Vollmann`i ütlused, kes allkirjastas lepingu maakleri nimel. Kohus leiab, et kuigi hageja on viidanud sellele, et lepingu p-s 4.2.1. kohaselt ei pea hageja tasuma leppetrahvi kui tehing jääb katki pangast laenu mittesaamise korral, on nimetatud lepingusäte seotud müügilepingu poolte vahel tekkiva leppetrahvi nõudeõigusega, mitte maakleritasu tasumise kohustusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 kohaselt arvestatakse tahteavalduse tõlgendamisel tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Asjaolu, et peale 09.02.2005.a. sõlmitud lepingut pakkus hageja maaklerile tasu summas 10 000 krooni on tõendatud tunnistaja Sergei Nesterov`i ütlustega ning asjaoluga, et hageja kohtuistungil ise möönis, et ta pakkus maaklerile tasu 10 000 krooni. Ka eeltoodu tõendab, et hageja oli peale lepingu sõlmimist teadlik kohustusest tasuda maaklerile tasu ning sellest tulenevalt teadlik lepingu p 4.2.1. tähendusest.
lg 5 kohaselt säilib maakleri õigus maakleritasule ka juhul, kui maakleri vahendamisel või osutamisel sõlmitud leping on kehtetu, kui maakler ei teadnud ega pidanudki teadma kehtetuse põhjustest. Asjas puudub vaidlus selles, et kinnistu ostu-müügi eelleping on vormipuuduse tõttu tühine. Samas nähtub asja materjalidest, et kinnistu ostu-müügileping jäi sõlmimata hageja poolt kinnistu ostmisest loobumise tõttu mitte eellepingu tühisuse tõttu. Kuna kinnistu ostumüügileping ei jäänud sõlmimata mitte seetõttu, et maakleri tegevus ei täitnud eesmärki, vaid hageja loobus kinnistu ostmisest, samas oli maakleritasu tasumise kohustus kokku lepitud ka juhuks kui üks müügilepingu pooltest loobub tehingu sõlmimisest, siis leiab kohus, et hageja seisukoht, mille kohaselt ei ole maakleril õigus tasu nõuda kuna kinnistu ostu-müügi eelleping on tühine ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vastuhagi tuleb rahuldada. 4 Kuna hagi summas 25 000 krooni tuleb rahuldada ja vastuhagi summas 25 000 tuleb rahuldada, siis leiab kohus, et poolte lepingulised nõuded tuleb tasaarvestada. Kuna nõuded, mis kuuluvad rahuldamisele on ühesuurused ei kuulu need tasaarvestamise tõttu kohtuotsuse resolutsioonis pooltelt väljamõistmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna poolte nõuded olid ühesuurused, siis kohtukulud riigilõivu tasumiseks tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna asja materjalidele lisatud tõendite kohaselt on õigusabikulusid kandnud ainult hageja, samas põhihagi tuleb rahuldada, siis arvestades asjaolu, et hageja on oma esindajale tasunud order-kviitungi nr 36 järgi 7000 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 1 250 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.