2-05-1214/1

Tsiviilasi nr 2-05-1214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 05.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AK hagi AS-i Ramsun (registrikood 10030628, asukoht: Sütiste tee 13-24 Tallinnas) vastu 81 066.70 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 12.aprillil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja Ivo Kaurit Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Mõista AK välja AS-i Ramsun kasuks kohtukulud 4053.35 (neli tuhat viiskümmend kolm krooni 35 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.03.2000 DS ja AS Ramsun (edaspidi kostja) laenulepingu, mille kohaselt andis DS kostjale laenu summas 40 000.00 USD. Kostja kohustus laenu hiljemalt 25.03.2001 tagasi maksma, kuid ei teinud seda. DS suri 04.02.2002 ja tema pärijaks sai 1/6 mõttelises osas kogu pärandist tema lapselaps AK (edaspidi hageja). Nimetatud laenulepingu leidis hageja pärandaja teiste tähtsate dokumentide hulgast ja esitas selle notarile, mis koos teiste asjadega arvati pärandvara hulka. Hageja teavitas kostjat toimunust kirjaga, kuid kostja hagejale 1/6 osa võlgnevusest ei tasunud. Laenusumma saamist tõendab muuhulgas kostja poolt laenuandjale kuni surmani intresside perioodiline tasumine. 1/6 võlanõudest moodustab 6 666.67 2 USD (81 066.70 krooni). Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 81 066.70 krooni ja menetluskulud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindajate seletuste kohaselt loeti laenuleping vastavalt selle punktile 5 jõustunuks alates raha faktilise üleandmise momendist. Laenulepingu allkirjastamine iseenesest ei toonud veel kaasa laenusuhet poolte vahel. Raha faktilist ülendamist ei toimunud, muidu oleks selle kohta eraldi dokument, millega kostja tõendaks sularaha vastuvõtmist oma allkirjaga. Asjaolu, et laenuandja ei pöördunud oma eluajal kostja poole laenusumma tagasisaamiseks, tõendab veelkord, et laenuleping tegelikult ei jõustunud. Hageja väide, et kostja on tasunud intresse, on alusetu, kuna hageja pole väidet millegagi tõendanud. Samuti kuna laenuleping ei jõustunud, ei ole tekkinud ka kõrvalkohustusi (intressid), mida kostja saanuks täita. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 02.11.2005 kohtule esitatud täiendavas seisukohas lisas kostja, et laenulepingule ei ole alla kirjutanud selleks pädev isik. Seega on tegemist tühise tehinguga, mis ei ole pooltele siduv. 07.04.2006 esitas kostja esindaja kohtule taotluse lahendada käesolev tsiviilasi sisuliselt ilma hageja esindaja osavõtuta ning teatas, et jääb esitatud seisukohtade juurde ega soovi midagi lisada. Kostja esindaja sisulisele kohtuistungile ei ilmunud. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja nõude aluseks on 19.03.2000 kuupäeva kandev laenuleping (koos tõlkega t lk 12, 13). Vastavalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldada enne VÕS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb antud vaidlus lahendada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS-i) redaktsiooni sätete alusel. Nõude aluseks olevale laenulepingule on laenusaaja esindajana alla kirjutanud V.I.L. Kostja vastuväidete kohaselt puudusid nimetatud isikul volitused kostja kui juriidilise isiku nimel seda tehingut sõlmida. Tõendite analüüsi tulemusena nõustub kohus kostja vastuväitega. Nimelt oli vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS-i § 43 lg-le 1 juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Väljatrükiga kostja registriandmetest (t lk 33) on tõendatud kostja väide, et lepingu allkirjastanud V.I.L ei olnud 19.03.2000 seisuga enam juhatuse liige ja selle kohta oli tehtud Tallinna Linnakohtu registriosakonnas vastav kanne 07.01.2000. Eraldi dokumendina juhatuse liikme poolt välja antud volikirja olemasolu vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks hageja ei tõendanud. Ka puudus seaduses sarnase olukorra kohta TsÜS-i §-s 43 sätestatust erinev regulatsioon. Seega on tegemist tühise tehinguga TsÜS-i § 103 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt oli tühine tehing, mille teise isiku nimel tegi isik, kellel ei olnud selleks volitust. Kostja poolt tehingu hilisema heakskiidu kohta hageja tõendeid ei esitanud. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks volituseta tehtud tehingu ka hiljem heakskiitnud TsÜS § 103 lg 2 mõttes. TsÜS § 66 lg-de 3 ja 4 kohaselt oli tühine tehing kehtetu algusest peale ja seda ei pidanudki täitma. Lisaks eelmises lõigus tõendamist leidnud asjaolule, et nõude aluseks olev tehing on tühine, ei leidnud tõendamist ka raha üleandmine. TsK § 272 lg 1 kohaselt andis laenulepingu alusel üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustus laenutajale sama 3 summa raha tagastama ning lg 2 kohaselt loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmisest. Vastavalt 19.03.2000 lepingu p-le 5 loeti leping sõlmituks 2 tingimuse üheaegsest esinemisest: 1) lepingu alla kirjutamine ja 2) laenusumma üleandmine laenuandja poolt laenusaajale. Seega ei tulene lepingust, et sellele alla kirjutamisega oleks laenusaaja tõendanud ka laenusumma kätte saamist. Kostja eitab laenusumma saamist. Hageja raha üleandmise või ülekandmise kohta tõendeid ei esitanud. Ka ei esitanud hageja tõendeid hagiavalduses väidetud intresside tasumise kohta kostja poolt. Nimetatud väite tõendatus oleks kaudselt tõendanud nii laenu saamist kostja poolt kui ka tehingu hilisemat heakskiitu eelmises lõigus nimetatud TsÜS § 103 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et puuduvad alused hagi rahuldamiseks --19.03.2000 allkirjastatud leping on tühine ja ka rahatu. Hagi rahuldamata jäämisel kuuluvad hagejalt välja mõistmisele kostja kasuks viimase poolt kantud kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 p 1 alusel tasu õigusabi eest suuruses 4053.35 krooni (s o 5% rahuldamata jäänud nõudesummast), mille kohta olid kostja poolt esitatud taotlus ja kuludokumendid (t lk 39-45, 51). Imbi Sidok kohtunik