Obsah (12)

§ 24§ 26§ 45§ 1§ 65§ 50§ 8§ 64§ 7§ 6§ 34§ 31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON: Tallinna Halduskohus Sirje

) § 1 lg 1 kohaselt on riigihangete läbiviimise nõuete reguleerimise eesmärgiks konkurentsi edendamine ning riigihangete läbipaistvuse ja pakkumismenetluses osalejate võrdse kohtlemise tagamine.

§-st 6 tulenevalt peavad hindamiskriteeriumid olema sellised, mis ei viiks riigihankes osalevate pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele. Vastavalt

§ 24

lg 1 p 3 peavad PKD-s sisalduma hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides.

§ 26

lg 3 kohaselt ei või tehniline kirjeldus anda osale pakkujatest konkurentsieeliseid.

§ 45

lg 2 kohaselt on edukas pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast PKDs esitatud hindamiskriteeriumite suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. PKD punkt 24 sätestab hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhtelise osakaalu. Nimetatud punkti kohaselt selgitatakse hindamisel välja majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramiseks võetakse 3 aluseks kõigi pakkujate pakkumised, mis vastavad PKD-s esitatud nõuetele. Hindamine toimub 100 väärtuspunkti süsteemis. Kaebuse esitaja leiab, et PKD-s sätestatud kriteeriumid pakkumiste hindamisteks koostoimes PKD muude sätetega, on näilikud, vastuolus

§ 1

lg 1 sätestatud riigihangete läbipaistvuse põhimõttega ega võimalda pakkumiste objektiivset hindamist kooskõlas

§ 24lg 1 p 3.

PKD-s sisalduvad hindamiskriteeriumid ja nendega seotud sätted ei välista riigihanke tingimustega manipuleerimise ning õiguste kuritarvitamise võimalust. Kaebuse esitaja leiab, et PKD kooskõlla viimiseks õigusaktidega tuleks neid oluliselt täiendada ja täpsustada. RHA otsuses toodud vastupidised järeldused ei ole õiged. PKD järgi toimub pakkumiste hindamine kahe hindamiskriteeriumi - riikliku toetuse koguvajaduse ja riigihanke teostamise kvaliteedi - alusel.

1. Riikliku toetuse koguvajadus (PKD punkt 24.1): Nimetatud kriteerium on pakkuja poolt nõutav aastane riikliku toetuse koguvajadus ajavahemikul 01.05.2005-30.04.
2. Väikseima toetuse koguvajadusega pakkumine saab 60 väärtuspunkti ja iga järgmise pakkumise väärtuspunktid tulenevad valemist P1=Pv/Pp 60, kus P1 tähistab vaadeldava konkreetse kriteeriumi väärtuspunkte, Pv toetuse väikseimat pakkumist ja Pp konkreetse pakkumise toetuse summat. Kaebuse esitaja leiab, et riikliku toetuse koguvajaduse maht kui kriteerium parima pakkumise hindamiseks on ostja seisukohalt iseenesest vajalik ja põhjendatud, kuid PKD-s sätestatud kujul ja koostoimes teiste PKD sätetega näilik ja sisutu. Kõnealune kriteerium ei taga riigihanke ühe eesmärgi - väikseima toetusvajadusega riigihanke teostaja leidmise saavutamist ega ka pakkumiste hindamise objektiivsust ja läbipaistvust. Kriteeriumi muudavad sisutuks järgmised PKD sätted: PKD punkt 31.4.1 näeb ette, et kulude põhjendatud muutuste (kütuse aktsiisimäära ja kütusehinna tõus, teiste energiaressursside kallinemine) korral avaliku teenindamise lepingu jõusoleku ajal on Täitjal õigus esitada Tellijale tariifide ja piletihindade muutmise põhjendatud taotlus. PKD 31.4.2 kohaselt Täitja informeerib kirjalikult kavatsetavatest liini muudatustest Tellijat ette vähemalt 10 päeva, mis Tellija kirjaliku nõusoleku korral vormistatakse Lepingu lisana, mis võib kaasa tuua sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimise. PKD punkti 31.5.2 kohaselt baseerub sihtotstarbeline toetus liinile Täitja poolt välja pakutud riikliku toetuse vajadusel, mis esitati lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke konkursile. Võttes arvesse Täitja poolt esitatud majandustegevuse aruandeid tulude ja kulude kohta ning võrreldes seda üldise olukorraga ühistranspordi sektoris, võib Tellija korrigeerida lepingu alusel teenindatavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust. PKD-s ei ole täpsustatud, millistel konkreetsetel tingimustel võib hankelepingu täitja teha muudatusi liinides, õigustamaks sihtotstarbelise toetuse korrigeerimist. Samuti ei nähtu PKDst läbipaistvalt ja üheseltmõistetavalt, millal ja millistel objektiivselt määratletavatel tingimustel on tellijal (ostjal) õigus korrigeerida lepingu alusel teenindatavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust ning maksta suuremat toetust, kui pakkuja oli pakkumises oma vajadusena esitanud. Taolised PKD tingimused võimaldavad olukorda, kus parimaks pakkujaks tunnistatud ettevõtja võib sisuliselt kohe pärast ostjaga hankelepingu sõlmimist asuda taotlema ostjalt sihtotstarbelise toetuse suurendamist ning ostja võib selle taotluse ka rahuldada, muutes seeläbi sihtotstarbelise toetuse kriteeriumi sisuliselt mõttetuks. Eelviidatud PKD sätted võimaldavad esitada riigihanke konkursile pakkumise, mille kohaselt ühistranspordi teenuse osutamiseks vajalik riikliku toetuse maht on tegelikult vajaminevast 4 summast oluliselt väiksem. Arvestades, et riikliku toetuse koguvajaduse maht on parima pakkumise hindamise aluseks 60% ulatuses, on tõenäoline, et väiksemat sihtotstarbelise toetuse suurust näitav pakkuja osutub parimaks. Samas võimaldab PKD punkt 31.4 sisuliselt kohe pärast hankelepingu sõlmimist informeerida Ida-Viru Maavalitsust tariifide, piletihindade ja/või liinide muutmise vajadusest. Kui Ida-Viru Maavalitsus nimetatud muudatustega nõustub, on teenuse osutajal võimalik koheselt taotleda ka sihtotstarbelise toetuse suurendamist. Veelgi enam, kui teenuse osutaja on pakkumises näidanud tegelikust märgatavalt väiksemat riikliku toetuse vajadust - näiteks on vajaduse kalkuleerimisel teadlikult välja jätnud prognoositava ametiühingute palganõude bussijuhtidele või muu sarnase potentsiaalse kulu -, on toetuse hilisem suurendamine formaalselt kooskõlas PKD punktiga 31.5.2, sest teenuse osutaja poolt esitatud tulude ja kulude aruannete võrdlemine üldise olukorraga ühistranspordi sektoris võib anda näiliselt põhjendatud aluse sihtotstarbelise toetuse suurendamiseks. See viiks omakorda pakkujate lubamatu ebavõrdse kohtlemiseni, parim pakkuja saaks suuremat toetust kui teiste pakkujate poolt pakutud riikliku toetuse vajadus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et riikliku toetuse koguvajaduse kriteerium PKD-s sätestatud kujul ei täida oma eesmärki. Pakkujatel on võimalik esitada riikliku toetuse vajaduse osas ebareaalseid pakkumisi, arvestades võimalusega asuda riigihanke teostamisel taotlema riikliku toetuse suurendamist. Pakkujatel puudub sisuline vajadus ja huvi esitada pakkumisel toetuse vajaduse kohta objektiivseid andmeid. Vastupidi, tegeliku riikliku toetuse vajaduse esitamisel riskib pakkuja sisuliselt sellega, et tema pakkumine ei osutu parimaks. Kaebaja leiab, et PKD tingimusi tuleks täiendada, sätestades läbipaistvad, objektiivsed ning üheseltmõistetavad kriteeriumid, millistel tingimustel võib avaliku pakkumise võitnud isik taotleda sihtotstarbelise toetuse suurendamist (sh millistel tingimustel on õigus pakkumises sätestatud liine ja tariife muuta). PKD tingimustega tuleks tagada olukord, kus toetuse suurendamine oleks võimalik ainult selgete ja objektiivsete asjaolude muutumisel võrreldes pakkumise esitamise ajaga. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet silmas pidades tuleks PKD-s ja hiljem hankelepingus sätestada kaebuse esitaja arvates vähemalt 2-aastane ajaperiood, mille jooksul sihtotstarbelise toetuse suurendamine pole üldse võimalik või on võimalik üksnes konkreetselt kindlaks määratud erandjuhtudel, kus toetuse vajaduse suurenemise tingiksid prognoosimatud asjaolud. RHA on otsuses märkinud, et RHA peab PKD punkti 24.1 õiguspärasuse analüüsimisel hindama, kas aastase riikliku toetuse koguvajadus võimaldab pakkumiste hindamiskriteeriumina objektiivset hindamist, ning on

§ 24lg 1 p 3 tuginedes jõudnud järeldusele, et võimaldab.

Samas on RHA jätnud sisuliselt tähelepanuta kaebuse esitaja eelpool esitatud väited, et koostoimes teiste PKD sätetega on vastav kriteerium näilik, sisutu ja mitmetimõistetav ning ei taga riigihankemenetluse läbipaistvust ning pakkujate võrdset kohtlemist. Kaebuse esitaja möönab, et teoreetiliselt ja kontekstist väljarebituna võib PKD punktis 24.1 sätestatud kriteeriumide alusel tuvastada kõige vähem riiklikku toetust vajava pakkuja, kuid koostoimes teiste PKD punktidega (31.4.1 ja 31.5.2) ei ole PKD-ga pakkumiste hindamise objektiivsus siiski tagatud. Ida-Viru Maavalitsus ning RHA on viidanud, et võimalus muuta hankelepingut iga-aastaselt või vastavalt vajadusele tuleneb teede- ja sideministri 21.06.2000 määruse nr 52 § 6 lõigetest 3 ja

1. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et hankelepingu muutmine peaks olema täielikult välistatud. Kaebuse esitaja peab vajalikuks üksnes PKD täpsustamist ja täiendamist selgete ja läbipaistvate kriteeriumitega, millistel tingimustel võib avaliku pakkumise võitnud isik taotleda riikliku toetuse suurendamist. Kaebuse esitaja ei nõustu RHA seisukohaga, et PKD 5 punkti 31.5.2 ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et PKD-s ei ole üheseltmõistetavalt lahti kirjutatud kõiki aluseid ja põhjendusi sihtotstarbelise toetuse muutmise võimalusteks. Arvestades, et riikliku toetuse vajadus on peamine kriteerium pakkumise edukaks tunnistamisel, muudab üldsõnaline ja mitmetimõistetav toetuse suuruse muutmise võimalus riigihanke läbipaistmatuks, võimaldades nii pakkujatel PKD tingimustega manipuleerida.
2. Riigihanke teostamise kvaliteet (PKD punkt 24.2): Pakkumise tehnika kvaliteedi hindamisel arvestatakse busside vanust. Vähima keskmise vanusega pakkumine annab 40 väärtuspunkti. Iga järgmise suurema keskmise vanusega busside pakkuja väärtuspunktid tulenevad valemist V2=Vvp/Vkp 40, kus V2 on vaadeldava konkreetse pakkuja väärtuspunktid, Vvp pakkumisel osalenud vähima keskmise vanusega bussidega pakkuja vastav näitaja aastates sõidukite registreerimistunnistuste andmetel ning Vkp vaadeldava pakkuja busside keskmine vanus ehitusaastates sõidukite registreerimistunnistuse andmetel. PKD punkti 24.2 kohaselt hinnatakse pakkumise tehnika kvaliteeti lähtudes busside vanusest. Seejuures saab selle hindamiskriteeriumi alusel parimad väärtuspunktid pakkuja, kelle kasutuses olevad või kasutusse võetavad bussid on keskmiselt uuemad. PKD punkti 21.2.7 kohaselt on pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks busside loetelu ja andmed vastavalt PKD Lisale 5, mis on riigihanke teostamiseks pakkuja kasutuses või mille kasutusse võtmiseks on pakkuja sõlminud eellepingud. PKD punkti 31.3.2 kohaselt on täitja kohustatud kasutama maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis olid esitatud pakkumises. RHA on otsusega osaliselt rahuldanud kaebuse esitaja vaidlustuse ning kohustanud Ida-Viru Maavalitsust viima PKD punktid 21.2.7 ja 24.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitaja nõustub selles osas otsusega. Samas, arvestades, et otsuses esitatud põhjendused erinesid kaebuse esitaja vaidlustuse põhjendustest ning et RHA ei kohustanud Ida-Viru Maavalitsust viima koosmõjus PKD punktidega 24.2 ja 21.2.7 õigusaktidega kooskõlla ka PKD punkti 31.3.2, leiab kaebuse esitaja järgmist: 1) kõigi pakkuja kasutuses olevate või kasutusse võetavate busside keskmine vanus pakkumise hindamiskriteeriumina võib küll tagada, et pakkumise võidab keskmiselt kõige uuemaid busse kasutav pakkuja, kuid taoline kriteerium ei taga riigihanke tegelikku eesmärki, milleks peaks olema sellise ettevõtja leidmine, kes reaalselt osutaks ühistranspordi teenust PKD-s nimetatud liinigruppidel võimalikult uute bussidega. Kaebuse esitaja leiab, et kõigi busside keskmise vanuse arvestamine hindamiskriteeriumina annab vastuolus

§ 26

lõikega 3 konkurentsieelise pakkujale, kelle kasutuses on küll suurem hulk keskmiselt suhteliselt uusi busse, mille ta loetleb ka PKD lisaks 5 olevas tabelis, kuid kes tegelikkuses näiteks plaanib PKD-s märgitud liinidel kasutada loetletud busside hulgast vanemate aastakäikude busse. Seega ei taga pakkuja kasutuses olevate kõigi või pakkuja poolt suvaliselt valitud busside keskmise vanuse arvestamine pakkumiste hindamise sisulist objektiivsust ning ei välista riigihanke tingimustega manipuleerimise võimalust; 2) Käesoleva riigihanke menetluse raames on Järve Bussipark AS esitanud Ida-Viru Maavalitsusele küsimuse, kas antud riigihanke teostamiseks antakse kasutada Ida-Viru Maavalitsusele kuuluvaid busse. 10.02.2005. a kirjalikus vastuses nr 1.4-6/558 Ida-Viru Maavalitsus sisuliselt möönab nimetatud busside kasutusse andmise võimalikkust. Kaebuse esitaja arvates muudab taoline busside kasutusse andmine selgusetuks pakkujatelt neil kasutada olevate busside keskmise vanuse kohta nõutava informatsiooni ja busside keskmise vanuse kui hindamiskriteeriumi kohasuse. Pakkumise võib võita kõige uuemaid busse omav pakkuja, kes asub hankelepingut täitma Ida-Viru Maavalitsuse enda bussidega. Kaebuse 6 esitaja arvates ei ole Ida-Viru Maavalitsuse poolt korraldatav riigihange sisuliselt läbipaistev, hindamiskriteeriumid ei ole üheseltmõistetavad ega eesmärgipärased; 3) riigihanke tingimusi riigihanke teostamise kvaliteedi osas tuleks täpsustada selliselt, et pakkumise hindamise kriteeriumiks oleks üheseltmõistetavalt vaid nende busside keskmine vanus, mida pakkuja kavatseb PKD-s sätestatud liinidel (liinigruppide kaupa) kasutama hakata, mitte pakkujal riigihanke teostamiseks põhimõtteliselt kasutada olevate busside keskmine vanus. Kui busside keskmine vanus ei ole sisuliselt oluline, tuleks see hindamiskriteerium kõrvale jätta; Kaebaja nõustub põhimõtteliselt, et pakkumisel osaleda sooviv isik ei saa ostjale ette kirjutada, kas on vajalik nõuda pesulate või töökodade olemasolu pakkujal ning et sellekohased kaalutlused kuuluvad ostjale. Samas leiab kaebuse esitaja, et ostjad peavad riigihanke läbiviimisel ja pakkumise kutse dokumentide koostamisel arvestama avalike huvidega, milleks muuhulgas on ka keskkonnakaitse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PKD koostamisel on lähtutud üksnes majanduslikust kriteeriumist (ja sedagi näiliselt), mistõttu ettevõtjad, kes teevad kooskõlas keskkonnanõuetega paratamatult kulutusi busside remontimiseks ja puhastamiseks, võivad seeläbi osutuda näiliselt objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes ebavõrdselt kohelduks. Kaebuse esitajal kui pakkumismenetluses osaleda kavatseval isikul on õigus eeldada ja nõuda, et pakkumismenetlus viiakse läbi kooskõlas seadusega, et riigihanke pakkumismenetlus oleks läbipaistev ja selge, et pakkujaid ning pakkumisi oleks võimalik hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. PKD vaidlustatud osas ei taga pakkumismenetluse vastavust eelnimetatud põhimõtetele ning seega on rikutud ka kaebuse esitaja subjektiivsed õigused. Kaebuse esitaja palub tühistada RHA 01.03.2005 otsus nr 27-05/016580 osas, milles RHA leidis, et riigihanke registreerimisnumbriga 016580 PKD punktid 24.1, 31.3.2., 31.4 ja 31.5.2 on kooskõlas seadusega ning ei kohustanud Ida-Viru Maavalitsust viima pakkumise kutse dokumendid nimetatud ulatuses vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Samuti palub kaebuse esitaja teha Ida-Viru Maavalitsusele ettekirjutus viia riigihanke registreerimisnumbriga 016580 PKD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega ja sätestada PKD punktides 24.1 ja 24.2 toodud hindamiskriteeriumid ning nendega seotud tingimused – PKD punktid 21.2.7., 31.3.2., 31.4 ja 31.5.2 – viisil, mis tagab riigihanke läbipaistvuse ja selguse, pakkumiste objektiivse hindamise ja pakkujate võrdse kohtlemise ning riigihanke teostamise tingimuste jätkuva siduvuse hankelepingu täitmisel. Kaebaja palub ühtlasi mõista vastustajatelt - Ida-Viru Maavalitsuselt ja Riigihangete Ametilt X AS-i kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 23 424.20 krooni vastavalt Advokaadibüroo Raidla & Partnerid kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele, jaotades kohtukulud vastustajate vahel solidaarselt (kummaltki 11 712.10 krooni). Vastustaja – Riigihangete Ameti seisukoht Riigihangete Amet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebuse esemeks olev RHA 01.03.2005.a. otsus nr 27-05/016580 on täies mahus nii põhjendatud kui ka õiguspärane. RHA rõhutab, et menetledes vaidlustusi pakkumise kutse või PKD peale, saab vaidlustuse rahuldada vaid juhul, kui pakkumise kutse või PKD vaidlustatud sätted on vastuolus õigusaktidega ning vaid sel juhul saab RHA kohustada ostjat viima pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. 7

käsitleb vaidlustuse läbivaatamisel ja otsuse tegemisel kohustuslikult PKD õigusaktidega ettenähtud vastuolu tuvastamise nõuet ning sellest tulenevat kohustust viia pakkumise kutse ja/või PKD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele (

§ 65lg 6 p 4).

Sellest tulenevalt tuleb vaidlustuse rahuldamiseks tuvastada vastuolu konkreetse õigusakti ja selle sättega ning sellest tulenevalt on võimalik ostjat ka kohustada seda vastuolu kõrvaldama. Juhul kui RHA ei tuvasta PKD vastuolu õigusaktidega, puudub ka võimalus selles osas vaidlustuse rahuldamiseks ja ostjale sellekohase kohustuse asetamiseks vaidlustuses viidatud vastuolu kõrvaldamiseks. Juhul, kui teatud PKD sätted ei ole majanduslikus mõttes mõistlikud, kuid puudub otsene vastuolu õigusaktidega ettenähtud nõuetega, ei ole võimalik sellist kohustust ostjale asetada.

§ 50

lg 1 annab taotlejale ja pakkujale õiguse saada selgitusi pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide kohta. Ostja annab selgitused kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest ja edastab need samal ajal kõigile pakkujatele või talle teada olevatele taotlejatele. Selline võimalus on antud taotlejatele ja pakkujatele selleks, et ostja, koheldes kõiki pakkumismenetlusest huvitatud isikuid võrdselt, kõrvaldab selgituste kaudu võimalikud kahtlused või mitmetimõistetavused pakkumise kutse või PKD sätete osas. Viidatud võimalus annab pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikutele selguse ja kindlustunde selles tähenduses, et ostja soovib kohelda ja kohtlebki pakkumise kutse ja PKD tähenduses kõiki pakkumismenetlusest huvitatud isikuid võrdselt. Seeläbi on tagatud ka riigihanke pakkumismenetluse läbipaistvuse ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine (

§ 1lg 1 ja § 6).

Kaebuse esitaja ei ole soovinud viidatud PKD punktide osas ostjalt selgitusi saada ning seetõttu ei ole ka ostja olnud kohustatud neid andma. RHA kaebuse esemeks oleva otsusega seonduvalt selgitab vastustaja, et rahuldamata jäi X AS-i vaidlustus osas, milliste PKD punktide lõikes ei olnud tuvastatav vastuolu õigusaktidega. Vaidlustust esitades oli X AS arvamusel, et vaidlustatud pakkumismenetluses on õigusaktidega (jättes aga täpsustamata, miks ja milliste õigusaktidega) vastuolus PKD järgmised punktid (milliste osas vaidlustus RHA otsuse kohaselt ei kuulunud rahuldamisele): 1) PKD p 24.1; 2) PKD p 31.3.2., mis kohustab pakkujat kasutama maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis esitatud pakkumises; 3) PKD p 31.5.2. Viidatud PKD punktide osas on Riigihangete Amet oma otsuses neid analüüsinud ja hinnanud ning jõudnud selle tagajärjel arvamusele, et need ei ole vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 1) RHA selgitus PKD p 24.1. osas: Vastavuses

§ 24

lg 1 p 3 sätetele PKD-s peavad sisalduma hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Ostja on hindamiskriteeriumina vaidlustatud PKD punktis 24.

1. sätestanud pakkuja poolt nõutava aastase riikliku toetuse koguvajaduse vahemikul 01.05.2005-30.04.2006.a. Kaebuse esitaja väitel on PKD p-s 24.
2. sätestatud hindamiskriteerium näilik, vastuolus läbipaistvuse põhimõttega ja võib viia pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele. 8 Kaebuse esitaja on meelevaldselt käsitlenud oletuslikus koostoimes erinevaid PKD punkte ning jõudnud järeldusele, et ei ole välistatud riigihanke tingimustega manipuleerimine ja õiguste kuritarvitamine. RHA selgitab, et hindamiskriteeriumi sätestamise õigus kuulub ostjale ning on piiratud seadusest tuleneva nõudega, et tegu peab olema objektiivset hindamist võimaldava kriteeriumiga. Ostja, olles valinud objektiivset hindamist võimaldava hindamiskriteeriumi, on kasutanud enesele kuuluvat kaalutlusõigust. RHA on arvamusel, et pakkumismenetlusest huvitatud isik, antud juhul X AS, ei saa ostjale ette kirjutada, millise hindamiskriteeriumi peaks ostja sätestama. Sätestatud hindamiskriteeriumi (PKD p 24.1) kohaldatakse ühesuguselt kõikide pakkujate suhtes ning sellega pakkumise esitamisel arvestamise võimalus on olemas kõigil pakkujatel. Seega on põhimõtteliselt arvestatud ka võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tagamise nõuetega pakkumismenetluses (

§ 1lg 1 ja § 6).

RHA on arvamusel, et PKD p-s 24.1 sätestatud hindamiskriteerium võimaldab objektiivset hindamist ning seetõttu puudus RHA-l õigus ja võimalus kohustada ostjat viima PKD p 24.

1. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Ostja oletusliku sooviga, millisele kaebuse esitaja kaebuses viitas, manipuleerida riigihanke tingimustega ja kuritarvitada oma õigusi, ei saa RHA vaidlustuse lahendamisel arvestada. Kui kaebuse esitajal on olemas andmed ja tõendid selle kohta, et ostja kavatseb riigihanke tingimustega manipuleerida ja oma õigusi kuritarvitada, siis peaks ta sellekohase avaldusega karistusseadustikus ettenähtud teo ettevalmistamise kohta pöörduma kas prokuratuuri või politsei poole. 2) RHA selgitus PKD p 31.3.
2. osas: Vastavuses

§ 24

lg 1 p 4 peavad pakkumise kutse dokumentides olema sätestatud hankelepingu tingimused, mida ostja oskab momendil sätestada. PKD p 31.3.2. kohustab pakkujat kasutama maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis on esitatud pakkumises. Ostja on põhjendanud viidatut sellega, et võimalikult uute busside kasutamine maakonnaliinidel on seotud teenuse kvaliteediga. Ilmselgelt ei ole PKD-s sätestatud kõiki avaliku liiniveo lepingu sätteid, kuid viidatud sätte rakendumine võimalikele eduka pakkumise teinud pakkujatele on ühesugune. Kaebuse esitaja arvamus põhineb eeldusel, et ostja soovib pakkumismenetluses manipuleerida riigihanke tingimustega ja oma õigusi kuritarvitada. RHA-le esitatud vaidlustusest ega ka kaebusest ei leia kinnitust kaebuse esitaja oletuslikud kahtlused. Samuti ei ole arusaadav, milles seisneb pakutava regulatsiooni õigusvastasus hankelepingu tingimuste osas. 3) RHA selgitus PKD p 31.5.2 osas: Vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 4 peavad pakkumise kutse dokumentides olema sätestatud hankelepingu tingimused, mida ostja oskab momendil esitada. PKD p-s 31.5.

1. on sätestatud: Sihtotstarbeline toetus liinile baseerub Täitja poolt välja pakutud riikliku toetuse vajadusel, mis esitati lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke konkursile. Võttes arvesse Täitja poolt esitatud majandustegevuse aruandeid tulude, kulude kohta ning võrreldes seda üldise olukorraga ühistranspordi sektoris, võib Tellija korrigeerida lepingu alusel teenindavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust. On ilmselge, et pakkumismenetluse tagajärjel sõlmitava avaliku liiniveo lepingu tingimused põhinevad pakkumises määratletud riikliku toetuse vajadusele. Vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 2 p-le 1 on ühistransport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (edaspidi - 9 ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. ÜTS § 10 sätestab avaliku liiniveo lepingu olulised tingimused. Teede-ja sideministri 21.06.2000.a. määrus nr 52 "Ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise kord" § 6 lg 4 sätestab: "Riigieelarvest toetatava maakonnasisese bussiliikluse korraldamiseks sõlmitakse avaliku teenindamise leping käesoleva määruse lisas 5 toodud näidislepingu kohaselt", st. näidislepingu järgimine tuleb eelnimetatud ministri määruse § 6 lõikest 4 tulenevalt lugeda kohustuslikuks. Samuti sätestab määruse § 6 lg 3, et avaliku teenindamise lepinguga määratakse avaliku teenindamise kohustus, mis sisaldab kohustuslike elementidena vedude mahtu, teenindavate liinide loetelu ning avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstavat raha. Avaliku teenindamise konkreetsed mahud ja selle täitmise eest vedajale makstava raha suurus, tariifid ja muud finantseerimise üksikasjad täpsustatakse iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. Muudatused vormistatakse avaliku teenindamise lepingu lisadena ning need on selle lepingu lahutamatud osad. Seega on seadusandja põhimõtteliselt sätestanud võimaluse vedajale makstava raha (sihtotstarbeline toetus) suuruse, tariifide ja muud finantseerimise üksikasjade täpsustamise iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. RHA on arvamusel, et sellist võimalust on viidatud PKD p-s 31.5.
2. silmas pidanud ka Ida-Viru Maavalitsus ning selline sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimise võimalus ei ole õigusvastane arvestades ka riigihanke objektiks oleva avaliku liiniveo lepingu pikka lepinguperioodi. Seetõttu puudus RHA-l ka võimalus selles osas vaidlustuse rahuldamiseks ja PKD p 31.5.
3. osas õigusaktide nõuetega vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemiseks. Arvestades eeltoodud asjaoludega, on RHA arvamusel, et vaidlustuse menetlemisel ja vaidlustuse kohta otsuse tegemisel on RHA talitanud õiguspäraselt ning kaebuse esemeks olev otsus on põhjendatud ja seaduslik. Vastustaja palub jätta X AS-i kaebuse rahuldamata. Vastustaja – Ida-Viru Maavalitsuse seisukoht Ida-Viru Maavalitsus vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. Riigihanke registreerimisenumbriga 016580 “Ühistransporditeenus Ida-Viru maakonna avalikel bussiliinidel 01.05.2005-30.04.2010” pakkumismenetlus algas

§ 8

lg 1 kohaselt pakkumise kutse esitamisega Riigihangete Registrile, kutse avaldamise kuupäev oli 28.12.2004. Seoses X AS poolt Riigihangete Ametile 16.02.2005.a. PKD vaidlustuse esitamisega peatas Ida-Viru Maavalitsus

§ 64lg 3 kohaselt pakkumismenetluse.

Kõigile isikutele, kes olid selleks kuupäevaks PKD välja võtnud, edastati pakkumismenetluse peatamise teade. Menetlus oli peatatud kuni HKMS § 12² lg 2 alusel 20.04.2005.a. kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseni, millega peatati pakkumismenetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas. Ida-Viru Maavalitsus peatas pakkumismenetluse ja saatis pärast 20.04.2005.a. kohtumääruse saamist 22.04.2005.a. kõigile isikutele, kes olid PKD välja võtnud, teate kohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise kohta. Peatatud pakkumismenetluses ei ole pakkumisi esitatud, seega pole ka neid avatud, hinnatud ega hankelepingut sõlmitud. Ida-Viru Maavalitsus ei ole vaidlusaluse pakkumismenetluse osas teinud mingeid selliseid toiminguid, milliste suhtes kohalduks

§ 64lg 4 nimetatud toimingute tühisus.

10 Vastustaja vastuväited kaebusele: 1. Kaebuse esitaja põhistab oma kaebust väitega, et vastustaja Ida-Viru Maavalitsuse (ostja) eesmärgiks on leida isik või isikud, kes on võimalikult väikese riikliku dotatsiooni saamise vajadusega suutelised võimalikult uusi busse käsutades osutama kvaliteetset ühistranspordi teenust Ida-Viru maakonna kuuel bussiliini grupil. Seejuures kaebuse esitaja ei nimeta, millise õigusakti rikkumisele viidatud väide tugineb. Nimetatud ostja säästlikkusele suunatud püüdlus tuleneb otseselt seadusest –

§ 7

lg 2 sätestab, et pakkumismenetluse korraldamise eesmärk on ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Seega on ostja säästlikkusele suunatud tegevus õiguspärane. 2. Kaebusest ei selgu, milles seisneb ostja rikkumine ning kuidas ja millega ning millises ulatuses see rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ostjal ostab riigihanke kaudu avalikku teenust ja kehtestab selle teenusele nõuded.

§ 1lg 1 sätestab ostja õigused ja kohustused.

Ostjal lasub kohustus korraldada maakonnas ühistransporti, silmas pidades elanike vajadust teenuse järele ja riigieelarveliste vahendite olemasolu. Seega on Ostjal õigus määrata

§ 24kohaselt riigihanke tingimused.

Ostja korraldas avatud pakkumisega pakkumismenetluse, PKD tingimused on nõuetelt kõigile võrdsed ja ühetaolised. Võrdse võimaluse andmisega kõigile potentsiaalsetele pakkujatele osaleda pakkumismenetluses on välistatud konkurentsi piiramine riigihanke läbiviimisel. Ostja on

§ 6

nõude kohaselt kohelnud kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid võrdselt. Ostja ei ole kaebuse esitajale esitanud teistsuguseid kui PKD-s sisalduvaid kriteeriume.

1. PKD punkt 24 kehtestab pakkujatele 2 kriteeriumi: punkt 24.1 pakkuja poolt nõutav aastase riikliku toetuse koguvajadus vahemikul 01.05.2005-30.04.2006 ja punkt 24.
2. riigihanke teostamise kvaliteedi nõuded. Punktis 24 sätestatakse hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhteline osakaal. Hindamisel selgitatakse välja majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramiseks võetakse aluseks kõigi pakkujate pakkumised, mis vastavad pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetele. Hinnatakse 100 väärtuspunkti ulatuses. Punktis 24.
3. kehtestatud riikliku toetuse koguvajaduse kriteerium annab 60 väärtuspunkti ja punktis 24.
4. kehtestatud riigihanke teotamise koguvajadus annab 40 väärtuspunkti. Kaebuses ei ole hindamisel kohaldatavaid väärtuspunktide suhtarve vaidlustatud. Kaebuse esitaja vaidlustas sisuliselt mõlemad kriteeriumid RHA-le esitatud vaidlustuses. RHA 01.03.2005.a. otsusega leiti, et vaidlustus punkti 24.
5. osas ei kuulu rahuldamisele, kuna ei tuvastatud selle punkti õigusaktidega vastuolu. Punkti 24.
6. ja sellega seotud punkti 21.2.
7. osas kohustas RHA ostjat viima selles nimetatud kriteerium õigusaktidega vastavusse. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtukaebuses uuesti PKD punktide 24.2 ja 21.2.
8. osas koosmõjus teiste punktide ja kaebuse esitaja esitatud põhjendustega. Nimetatud kriteeriumi taaskordne vaidlustamine jääb ostjale arusaamatuks. Ostja arvates on kaebuse esitaja tegevus suunatud pakkumismenetluse tähtaja venitamisele, kaebuse esitaja koormab halduskohut osaliselt vaidlusega, milline on juba eelnevalt kohtuväliselt asja läbivaatamise käigus lahendatud. Kaebuse esitaja esitab ka väite, et PKD-s sisalduvad tingimused on õigusaktiga vastuolus ka seetõttu, et ei välista riigihanke tingimustega manipuleerimise ning õiguste kuritarvitamise võimalust. HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid 11 vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus nad asuvad. Kaebuse esitaja seda teinud ei ole, seetõttu palub Ostja jätta need väited tähelepanuta.
9. Kaebuse esitaja vaidlustab PKD punktis 24.1 kehtestatud riikliku toetuse koguvajaduse kriteeriumi väites, et see ei ole läbipaistev, kuna PKD punkt 31.4.1., punkti 31.4.
10. ja punkt 31.5.
11. võimaldavad hilisemalt pakkumise võitjal hõlpsalt muuta pakkumises esitatud tingimusi. Samuti ei ole PKD-s täpsustatud, millistel konkreetsetel tingimustel võib hankelepingu täitja teha muudatusi liinides, õigustamaks sihtotstarbelise toetuse korrigeerimist. Kaebuse esitaja taotleb PKD tingimuste muutmist selliselt, et vähemalt 2-aasta kestel ei oleks võimalik esialgseid tingimusi muuta. Ostja on seisukohal, et ükski õigusakt ei keela sõlmitud hankelepingu hilisemat muutmist. Ostja esitas RHA-le vaidlustusega seoses oma seisukoha, milline leidis kajastamist ka otsuses. Ostja tugines oma seisukohas ühistranspordiseadusele (ÜTS), milline kuulub vaidlustatud riigihanke pakkumismenetluses kohaldamisele. PKD punkt 31.4.
12. reguleerib hankelepingus muudatuste taotlemise võimalusi. PKD kohaselt mitte igasugune lepingu muutmine ei ole lubatav, vaid täitja võib algatada lepingu ning selles sisalduvate tariifide ja piletihindade muutmise vaid põhjendatud taotluse alusel. Taotluse põhjendatus kuulub kontrollimisele. Kaebuse esitaja ise ka möönab kaebuses, et hankelepingu hilisem muutmine on lubatud. Tuginedes ülaltoodule ei ole vaidlustatud PKD punktid 24.1., 31.4.1., 31.4.
13. ja 31.5.2 õigusaktiga vastuolus. Ostja palub halduskohtul jätta kaebuse esitaja taotlus teha ettekirjutus viidatud punktide osas nende õigusaktidega vastavusse viimiseks rahuldamata.
14. Ostja jääb oma RHA-le esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt busside osas kehtestatud kriteerium ei riku ühegi pakkuja õigusi. Ostjal on õigus määrata, millistel tingimustel ta teenust soovib saada. Busside kriteerium on oluline nii sõitjate ohutuse kui ka teenuse osutamise kvaliteedi osas. ÜTS § 535 näeb ette sõlmitud lepingu kohase täitmise üle järelevalve teostamise võimaluse, seejuures ÜTS § 537 näeb eraldi ette ühissõidukina kasutatava bussile esitatavate nõuete kontrollimist, sama paragrahvi lg 3 järgi on maavalitsusel õigus kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded. RHA vaidlustatud otsuses leiti, et põhimõtteliselt on Ostjal õigus.

§ 34

lg 4 p 5 sätestab, et teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda pakkuja tõendust teenuste osutamiseks vajalike masinate olemasolu kohta. Tõenduse olemasolu nõudmine on kooskõlas

-ga ning oleks ebamõistlik väita, et andmete esitamine samade masinate lõikes oleks vastuolus

-s sätestatud võimalustega. Busside loetelu ja andmed peavad esitama kõik pakkujad ning seeläbi ei ole rikutud

§ 1lg-s 1 ja §-s 6 sätestatud põhimõtteid.

RHA leidis samuti, et vaadeldav dokumendi nõue asetseb PKD osas, millises on sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimused, kuid puudub pakkujate kvalifitseerimise tingimus, milline oleks seotud busside arvu, vanuse, pikkuse või istekohtade arvuga. Seega on kvalifitseerimistingimuse täitnud teoreetiliselt iga pakkuja, kellel on kas või ükski buss. Kuna viidatud PKD p-s 21.2.7 nõutud lisa 5 andmeid ei kasutata pakkujate kvalifitseerimisel ning puuduvad nende andmetega seotud kvalifitseerimistingimused, on viidatud vastuolus

§ 31

lg 2 sätestatuga, mille kohaselt ostja võib nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. 12 Riigihangete Amet kohustas Ostjat viima PKD punktid 24.

1. ja 21.2.
2. õigusaktiga kooskõlla. Ostja otsust ei vaidlustanud, seega viidatud punktide osas on olemas kehtiv lahend, milline täidetakse Ostja poolt. Ida-Viru Maavalitsusel ostjana on vastavalt

-le õigus kehtestada tingimusi pakkumiste võrdlemiseks ja hindamiseks.

§ 24

lg 1 p 3 sätestab, et pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Vastustaja on seisukohal, et PKD-s toodud hindamiskriteeriumid on kooskõlas õigusnormidega ja võimaldavad objektiivselt hinnata pakkuja poolt esitatud andmeid. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta X AS-i kaebus rahuldamata ning mõista X AS-lt Ida-Viru Maavalitsuse kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 8 437 krooni vastavalt Advokaadibüroo Amos OÜ kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid, leidis, et X AS-i kaebus ei ole põhjendatud.

1. Kaebuse esitaja põhjendab oma kaebust asjaoludega, et ta on huvitatud Ida-Viru Maavalitsuse poolt korraldataval riigihankel osalemisest ja sellest, et riigihange viidaks läbi kooskõlas seadusega, et pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oleksid aluseks selged, läbipaistvad ja objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldaksid parima pakkumise objektiivset väljaselgitamist, ning et riigihanke sisulised tingimused omaksid jätkuvat reaalset siduvat tähendust ka hilisemal hankelepingu täitmisel. Kaebaja leiab, et PKD punktides 24.1 ja 24.2 sätestatud hindamiskriteeriumid koostoimes muude PKD-s (eelkõige punktides 21.2.7, 31.3.2, 31.4 ja 31.5.2) sätestatud tingimustega ei vasta seadusest ja riigihanke olemusest ning eesmärgist tulenevatele nõuetele, ning RHA on oma 01.03.2005 otsusega nr 27-05/016580 selles osas ebaõigesti jätnud rahuldamata kaebaja poolt 16.02.2005 RHA-le esitatud vaidlustuse, milles ta palus kohustada Ida-Viru Maavalitsust viima riigihanke registreerimisnumbriga 016580 PKD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega ja sätestama pakkumise kutse dokumentide punktides 24.1 ja 24.2 toodud hindamiskriteeriumid ning nendega seotud tingimused viisil, mis tagab riigihanke läbipaistvuse ja selguse, pakkumiste objektiivse hindamise ja pakkujate võrdse kohtlemise ning riigihanke teostamise tingimuste jätkuva siduvuse hankelepingu täitmisel.
2. Kaebuse esitaja taotleb RHA 01.03.2005 otsuse nr 27-05/016580 tühistamist osas, milles RHA jättis kaebuse esitaja vaidlustuse rahuldamata, ja ettekirjutuse tegemist Ida-Viru Maavalitsusele (ostjale) PKD vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega. Seega on kaebaja esitanud nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebuse. HKMS §7 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja – vabadusi, seadustest, muudest õigusloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja 13 halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kaebuse esitaja on leidnud, et temal kui pakkumismenetluses osaleda kavatseval isikul on õigus eeldada ja nõuda, et pakkumismenetlus viiakse läbi kooskõlas seadusega, et riigihanke pakkumismenetlus oleks läbipaistev ja selge, et pakkujaid ning pakkumisi oleks võimalik hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. Kuna PKD vaidlustatud osas ei taga pakkumismenetluse vastavust eelnimetatud põhimõtetele, on sellega rikutud ka kaebuse esitaja subjektiivsed õigused.
3. Riigihangete teostamise kord ja riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused on sätestatud riigihangete seaduses (

).

§ 1

lõike 1 kohaselt on riigihangete läbiviimise nõuete reguleerimise eesmärgiks konkurentsi edendamine ning riigihangete läbipaistvuse ja pakkumismenetluses osalejate võrdse kohtlemise tagamine.

§-s 6 sätestatu kohaselt peab ostja kohtlema kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid (pakkujaid) võrdselt. Vastavalt

§ 24

lg 1 punktidele 3, 4 ja 15 peavad PKD-s sisalduma järgmised andmed: - punkt 3: hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides; - punkt 4: hankelepingu tingimused, mida ostja oskab momendil esitada; - punkt 15: avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide , mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks.

§31

lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel peab ostja kontrollima, et pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele ning ostja võib nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni.

§34

lg 1 ja lg 4 p 5 kohaselt pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamiseks peab ostja vastavalt tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele nõudma ühe või mitme

§34

lõigetes 2-4 sätestatud loetelu esitamist ja teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda tõendust teenuste osutamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu kohta. Vastavalt

§ 45

lõigetes 1 ja 2 sätestatule arvestatakse pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel vaid PKD-s esitatud tingimusi ning edukas pakkumine on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine , kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav.

1. Kohus nõustub RHA seisukohaga, et menetledes vaidlustusi pakkumise kutse või PKD peale, saab vaidlustuse rahuldada vaid juhul, kui pakkumise kutse või PKD vaidlustatud sätted on vastuolus õigusaktidega ning vaid sel juhul saab RHA kohustada ostjat viima pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. RHA on kontrollinud riigihanke “Ühistranspordi teenus Ida-Viru maakonna avalikel bussiliinidel 01.05.2005 - 30.04.2010” (registreerimisnumber 016580) PKD kaebaja poolt vaidlustatud punktide vastavust seadusele ja oma 01.03.2005 otsuses nr 27-05/016580 leidnud, et PKD punktid 21.2.
2. ja 24.2 ei ole kooskõlas

-s sätestatuga ning on 14 vastavalt

§65

lg 6 p 4 kohustanud ostjat viima pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

1. PKD p 21 käsitleb pakkujate kvalifitseerimist. Punkti 21.2., mis sätestab pakkuja kvalifitseerimise tingimused, alapunkti 7 kohaselt peab pakkuja esitama busside loetelu ja andmed vastavalt lisale 5, mis on riigihanke teostamiseks pakkuja kasutuses või mille kasutusse võtmiseks on pakkuja sõlminud eellepingud. Viidatud lisa 5 käsitleb pakkuja busside loetelu ja andmeid busside kohta (andmed busside margi, mudeli, ehitusaasta, vanuse, registreerimisaja, istekohtade arvu, bussi pikkuse ja omaniku kohta). PKD p 21.2.
2. on PKD osas, kus on sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimused. RHA on põhjendatult leidnud, et teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda teenuse osutamiseks vajalike masinate olemasolu tõendamist (

§34

lg 4 p 5) ning nimetatud andmete esitamine ei ole vastuolus

§ 1

lg 1 ja §-s 6 sätestatud põhimõtetega, kuna andmed busside kohta peavad esitama kõik pakkujad. Samas aga paikneb kõnealune nõue PKD osas, milles on sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimused, kuid puudub pakkujate kvalifitseerimise tingimus, mis oleks seotud busside arvu, vanuse, pikkuse või istekohtade arvuga. Kuna PKD punktis 21.2.7. nõutud lisa 5 andmeid ei kasutata pakkujate kvalifitseerimisel ja puuduvad nende andmetega seotud kvalifitseerimistingimused, siis on RHA õigesti asunud seisukohale, et PKD p 21.2.7. on vastuolus

§ 31

lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ostja võib nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni.

1. PKD punktis 24 sätestatakse hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhteline osakaal. Punkt 24 kehtestab pakkujatele 2 kriteeriumi: punkt 24.1 - pakkuja poolt nõutav aastase riikliku toetuse koguvajadus vahemikul 01.05.2005-30.04.2006, ja punkt 24.
2. - riigihanke teostamise kvaliteedi nõuded. Punkt 24.
3. sätestatu kohaselt pakkumise tehnika kvaliteedi hindamiskriteeriumina hinnatakse busside vanust. Busside vanust arvestatakse registreerimistunnistusele kantud ehitusaasta või esmase registreerimise aasta alusel. Busside vanuse hindamisest tulenev kriteerium ei välista, et tegemist on objektiivset hindamist võimaldava kriteeriumiga ning pakkujatel on võrdsed võimalused pakkuda oma pakkumises võimalikult uusi busse ja saada busside vanusest tulenevalt objektiivselt hinnatud. Nimetatud hindamiskriteerium ei ole seetõttu vastuolus RHA § 1 lg 1 ja §-s 6 sätestatud põhimõtetega, kuid kohus nõustub RHA seisukohaga, mille kohaselt pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ja dokumendid, millised iseloomustavad pakkujat, ei saa samal ajal olla hindamiskriteeriumiks pakkumiste hindamisel, vaatamata sellele, et nimetatud hindamiskriteerium iseenesest ei välista objektiivset hindamist.
4. Kohus leiab, et RHA on põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja vaidlustuse PKD p 24.1 osas, mis sätestab hindamiskriteeriumina pakkuja poolt nõutava aastase riikliku toetuse koguvajaduse vahemikul 01.05.2005-30.04.
5. Kaebuse esitaja vaidlustab PKD punktis 24.1 kehtestatud riikliku toetuse koguvajaduse kriteeriumi, leides, et see ei täida oma eesmärki ega ole läbipaistev, kuna PKD punkt 31.4.1., punkt 31.4.
6. ja punkt 31.5.
7. võimaldavad hilisemalt pakkumise võitjal hõlpsalt muuta pakkumises esitatud tingimusi. Samuti ei ole PKD-s täpsustatud, millistel konkreetsetel tingimustel võib hankelepingu täitja teha muudatusi liinides, õigustamaks sihtotstarbelise toetuse korrigeerimist. Kaebuse esitaja taotleb PKD tingimuste muutmist selliselt, et vähemalt 2-aasta kestel ei oleks võimalik esialgseid tingimusi muuta. Kaebaja selline nõue ei põhine seadusele. 15 PKD punktis 31 on sätestatud avaliku teenindamise lepingu tingimused, mida ostja oskab momendil esitada (

§24lg 1 p 4).

P 31.5.2 kohaselt sihtotstarbeline toetus liinile baseerub Täitja poolt välja pakutud riikliku toetuse vajadusel, mis esitati lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke konkursile. Võttes arvesse Täitja poolt esitatud majandustegevuse aruandeid tulude, kulude kohta ning võrreldes seda üldise olukorraga ühistranspordi sektoris, võib Tellija korrigeerida lepingu alusel teenindavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust. On ilmne, et pakkumismenetluse tagajärjel sõlmitava avaliku liiniveo lepingu tingimused põhinevad pakkumises määratletud riikliku toetuse vajadusele. Tulenevalt ühistranspordiseadusest (ÜTS) ning teede-ja sideministri 21.06.2000.a. määrusega nr 52 kehtestatud "Ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise korrast" on võimalik vedajale makstava raha (sihtotstarbelise toetuse) suuruse, tariifide ja muude finantseerimise üksikasjade täpsustamine iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. ÜTS § 10 sätestab avaliku liiniveo lepingu olulised tingimused. Teede-ja sideministri eelpoolnimetatud määrusega nr 52 kehtestatud korra § 6 lg 4 sätestab: "Riigieelarvest toetatava maakonnasisese bussiliikluse korraldamiseks sõlmitakse avaliku teenindamise leping käesoleva määruse lisas 5 toodud näidislepingu kohaselt". Seega on näidislepingu järgimine avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel kohustuslik. Samuti sätestab määruse § 6 lg 3, et avaliku teenindamise lepinguga määratakse avaliku teenindamise kohustus, mis sisaldab kohustuslike elementidena vedude mahtu, teenindavate liinide loetelu ning avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstavat raha. Avaliku teenindamise konkreetsed mahud ja selle täitmise eest vedajale makstava raha suurus, tariifid ja muud finantseerimise üksikasjad täpsustatakse iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. Muudatused vormistatakse avaliku teenindamise lepingu lisadena ning need on selle lepingu lahutamatud osad. Sellist võimalust on viidatud PKD p-s 31.5.

1. silmas pidanud ka Ida-Viru Maavalitsus ning selline sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimise võimalus ei ole õigusvastane, arvestades ka riigihanke objektiks oleva avaliku liiniveo lepingu pikka lepinguperioodi. Seetõttu puudus RHA-l ka võimalus selles osas vaidlustuse rahuldamiseks ja PKD p 31.5.
2. osas õigusaktide nõuetega vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemiseks. PKD kohaselt ei ole mitte igasugune lepingu muutmine lubatav. Täitja võib algatada lepingu ning selles sisalduvate tariifide ja piletihindade muutmise vaid põhjendatud taotluse alusel. Hankelepingus muudatuste taotlemise võimalusi reguleerib PKD punkt 31.4.
3. Taotluse põhjendatus kuulub kontrollimisele. Kaebaja on oma kaebuses ka ise möönnud, et hankelepingu hilisem muutmine on lubatud. Kaebaja väide ostja soovi kohta manipuleerida riigihanke tingimustega ja kuritarvitada oma õigusi, ei ole millegagi tõendatud ja RHA on põhjendatult jätnud selle arvestamata. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud mingeid andmed ja tõendid selle kohta, et ostja kavatseb riigihanke tingimustega manipuleerida ja oma õigusi kuritarvitada. Seega on tegemist kaebaja paljasõnalise ja tõendamata oletusega, mis ei saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi.
4. Kaebaja leiab, et RHA on õigusvastaselt jätnud rahuldamata tema vaidlustuse PKD p 31.3.
5. osas selle koosmõju tõttu PKD punktidega 24.2 ja 21.2.7., mille osas RHA kohustas ostjat viima PKD vastavusse kehtivate õigusaktide nõuetega. PKD p 31.3.
6. kohaselt on täitja kohustatud kasutama maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis on esitatud pakkumises. Nimetatud PKD punkt on PKD osas, mis käsitleb hankelepingu sätteid, milliseid ostja oskab momendil esitada (

§24

lg 1 p 4), ja seetõttu puudub sellel koosmõju PKD punktiga 21.2.7., mis sätestab pakkuja kvalifitseerimise 16 tingimused, ja PKD punktiga 24.2, kus on sätestatud hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel. Ostja soovi kasutada maakonnaliinidel võimalikult uusi busse tuleb pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, kuna see on otseselt seotud sõitjate ohutuse ja osutatava teenuse kvaliteediga. Kaebusest ei selgu, milles seisneb pakutava regulatsiooni õigusvastasus hankelepingu tingimuste osas. PKD-s ei ole võimalik sätestada kõiki avaliku liiniveo lepingu sätteid, kuid viidatud sätte rakendumine võimalikele eduka pakkumise teinud pakkujatele on ühesugune. Kaebuse esitaja arvamus PKD p 31.3.

1. õigusvastasusest põhineb samuti eeldusel, et ostja soovib pakkumismenetluses manipuleerida riigihanke tingimustega ja oma õigusi kuritarvitada. RHA-le esitatud vaidlustuse ega ka kohtule esitatud kaebuse läbivaatamisel ei ole kaebuse esitaja oletuslikud kahtlused kinnitamist leidnud.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et RHA 01.03.2005 otsusega nr 27-05/016580 ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi riigihanke pakkumismenetluses. Tõendamist ei ole leidnud kaebuse esitaja väited, et pakkumise kutse dokumendid vaidlustatud osas ei taga pakkumismenetluse läbipaistvust ja selgust, kuna pakkujaid ning pakkumisi ei ole võimalik hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. RHA 01.03.2005 otsuse nr 27-05/016580 on põhjendatud ja seaduslik ning alused selle tühistamiseks kaebaja poolt vaidlustatud osas puuduvad. X AS-i tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab tühistamiskaebuse rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka kohustamiskaebus. Vastavalt HKMS §93 lg 1 poolele, kelle kasuks tehti kohtulahend, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Sellest tulenevalt mõistab kohus kaebuse esitajalt X AS-lt välja vastustaja Ida-Viru Maavalitsuse kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 8 437 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni vastavalt Advokaadibüroo Amos OÜ kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. Sirje Tromp kohtunik 17