3-04-14/2

Haldusasi nr 3-917/2004 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel l6.novembril 2004.a. Tallinnas Tallinna Halduskohtu kohtunik Dagmar Maastik kaebaja, tema esindaja advokaat Andres Simsoni, Siseministeeriumi esindaja Olari Valtini ja Riigiprokuratuuri esindaja Anne Talpi osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil 8.11.2004.a. Tallinnas R.K.i kaebust Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes, leidis: 29.08.1996.a. esitati R.K.ile kriminaalasjas nr 96150007 süüdistus KrK § 161 järgi ametiseisundi tahtlikus kuritarvitamises teenistushuvide vastaselt, millega põhjustati oluline kahju riigi huvidele. Materjal tema osas liideti hiljem kriminaalasjaga nr

1. 9.
2. 1998.a. koostas Kaitsepolitseiameti juhtivassistent J.Šebaršin süüdistatava ametikohalt kõrvaldamise määruse, mille järgi R.K. kuulus kriminaalmenetluse koodeksi(KrMK) § 129 alusel Tallinna tolliinspektuuri Linnasadama tollipunkti inspektori ametikohalt kõrvaldamisele uurimise ajaks. Määruse sanktsioneeris Pärnu prokurör A.Sillaots ning see saadeti täitmiseks Tallinna tolliinspektuurini 5). Selle määruse alusel peatas Tallinna tolliinspektuuri juhataja 2.
3. 1998.a. R.K.i teenistussuhte(tl 4). 17.02.2003.a. määrusega lõpetas Kaitsepolitseiamet R.K.suhtes kriminaalasjas menetluse seoses kuriteo aegumisega KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel ning tühistas tema suhtes valitud tõkendi - allkirja elukohast mittelahkumise kohta(tl 6-9). 23.03.2004.a. Maksu-ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 1647-k lubati Tallinna tolliinspektuuri Vanasada-ma tollipunkti nooreminspektoril R.K.il jätkata teenistusülesannete täitmist alates 24.
4. 2004.a.(tl 43). 23.04.2004.a. käskkirjaga nr 2340-k vabastas Maksu- ja Tolliameti peadirektor R.K.i Vanasadama tollipunkti nooreminspektori ametikohalt seoses koondamisega(tl 44). Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palub R.K. Kaitsepolitseiametilt ja Riigiprokuratuurilt välja mõista 110 057 kr 5 s kahju, mille moodustab saamatajäänud ametipalk ja lisatasu 5% 5-aastase teenistusstaaži eest ajavahemikul 3.10.1998 - 7.06.2001, mil kaebaja ei töötanud. Kaebuse kohaselt tuleb hüvitada ka õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju. Kaebaja tugineb õiguse üldpõhimõttele, mille kohaselt igasugune kahju peab kuuluma hüvitamisele ka õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel. Riigikohtu halduskolleegium on 17.04.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-01 asunud seisukohale, et kui isik kõrvaldati süüdistatavana ametikohalt KrMK § 129 alusel, võib sellel isikul olla tekkinud kahju saamatajäänud töötasu tõttu. Kui kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitust. Eesti Vabariiki esindavad Siseministeerium ja Riigiprokuratuur paluvad jätta kaebus rahuldamata. Kaitsepolitseiameti töötaja on süüdistatava ametikohalt kõrvaldamise määrust koostades ja prokurör seda sanktsioneerides täitnud oma KrMK-s fikseeritud kohustusi. Kuna tegemist on õiguspäraste toimingutega, siis ei ole nimetatud määrusega kaebajale vahetult kahju põhjustatud. Õiguspärase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ei saa lahendada riigivastutuse seaduse(RVS) aluse, sest see seadus ei sätesta riigi kohustust hüvitada õiguspärase tegevusega kriminaalmenetluses tekitatud kahju. Vastustajad ei vaidlusta kahjunõude suurust, kuid väidavad, et kaebajal puudub kahju hüvitamise nõudmiseks õiguslik alus. Kaebaja suhtes ei lõpetatud menetlust mitte kuriteokoosseisu puudumise tõttu, vaid kuriteo aegumise tõttu. Kaebaja, kes ennast süüdi ei tunnistanud, pidanuks KrMS § 5 lg 3 alusel lõpetamist vaidlustama ja taotlema menetluse jätkamist tavalises korras. Lisaks leiab Riigiprokuratuur, et tema ei peaks üldse olema vastustaja, vaid kahju tuleks välja mõista Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu. kohus, ära kuulanud pooled ning tutvunud haldusasja materjaliga, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. kohus jätab tähelepanuta Riigiprokuratuuri väited, et tema ei peaks olema selles asjas vastustaja, sest kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 84 lg 2-1 ja 164-1 on Justiitsministeerium Vabariigi Valitsuse ülesandel määranud selles haldusasjas vastustajateks Siseministeeriumi ja Riigiprokuratuurini 67, 74-76, 79-82). Halduskohtumenetluse seadustiku(HKS) § 6 lg 3 p 2 alusel võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses(RVS), mille § 7 kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks õigusvastasus. R.K.i kõrvaldamine ametikohalt uurimise ajaks toimus kooskõlas KrMK §-ga 129 ja oli seega õiguspärane, mis aga ei välista temale kahju tekkimise ametikohalt kõrvaldamisega saamatajäänud töötasu tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on kaebaja viidatud lahendis sedastanud, et ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud näiteks kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole sellise hüvitise maksmine seadusega reguleeritud, kuid riigi tegevusetus ei saa välistada riigi kohustust üksikisiku ees. Seega võib niisugustel juhtudel nõuda hüvitist õiguse üldpõhimõtetele tuginedes ka siis, kui seaduses vastav erinorm puudub. See tähendab, et ehkki käsitletavas kohtuvaidluses RVS kohaldamisele ei kuulu, on kaebajal õigus kahju kandmise tõttu saada riigilt õiglast hüvitist kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamise tõttu ajavahemikul 3.10.1998 - 7.06.2001 saamatajäänud ametipalga ja lisatasu eest, mis vastavalt Maksu-ja Tolliameti tõendile(tl 45) kaebaja oletatava töötasu kohta sellel perioodil moodustab 110 057 kr 5 s. Põhiseaduse(PS) §-s 10 on sätestatud, et põhiseaduse II peatükis loetletud (põhi)õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku riigi põhimõtetele. Vastavalt PS §-le 14 on igaühe õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Õigus õiglasele hüvitisele moraalse või materiaalse kahju tekitamise eest on põhiseadusega kaitstav hüve, mis on kooskõlas põhiseaduse mõttega ning vastab õigusriigis kehtivatele üldtunnustatud põhimõtetele. Kui kahju isikule tekkis riigiasutuse õiguspärase tegevuse tagajärjel, on õiguslikult põhjendatud ja loogiline nõuda kahju hüvitamist Eesti Vabariigilt asjakohase valitsusasutuse kaudu. Seadusandluses esineva lünga tõttu ei saa jätta kaitseta üksikisikut, kes õigussuhetes riigiga on igal juhul nõrgem pool. Väär on vastustajate seisukoht, et kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud aegumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamist ega taotlenud menetluse jätkamist kuni tema süü või süütuse tuvastamiseni, puudub tal õigusliku alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Vastustajate viidatud KrMS § 5 lg 3 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu lubatud, kui seda vaidlustab süüdistatav; sel juhul jätkatakse kriminaalasja menetlust tavalises korras. See säte tähendab, et kuriteo toimepanemises süüdistataval isikul on õigus nõuda menetluse jätkamist, kui ta mingil põhjusel, näiteks oma hea nime taastamise eesmärgil, soovib saavutada enda süütuse tuvastamist. Kindlasti ei tähenda osundatud säte aga isiku kohustust jätkata osalemist kriminaalasja menetluses peale aegumistähtaja möödumist määramatu aja jooksul(aastaid?, aastakümneid?) selleks, et riik hüvitaks talle kunagi kauges tulevikus ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamatajäänud töötasu. See tähendaks, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud isikute osas ei kehtikski kuritegude aegumise tähtajad, millist erandit aga pole sätestatud ühegi seadusega. Vastustajate seisukoht on vastuolus ka PS §-s 22 fikseeritud põhimõtetega, et kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Need põhimõtted on kirjas ka 1.07.2004.a. jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku §-s
5. Juhindudes HKS §-dest 26, 31 ning TsMS §-dest 227, 231 kohus otsustas: kaebus rahuldada. Välja mõista Eesti Vabariigilt solidaarselt Siseministeeriumi ja Riigiprokuratuuri kaudu R.K.i käsuks 110 057(ükssada kümme tuhat viiskümmend seitse) krooni 5 senti. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohtunik: D.Maastik V