ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 06.juunil 2006.a Jõhvi Haldusasja number 3-06-379 Haldusasi: A.A kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.11.2005 korralduse nr.1583 tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22. mail 2006.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.A, tema esindaja G.A, vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Allan Valk, kolmanda isiku KÜ Järveküla tee 53 esindaja juhatuse liige Margarita Jazõkova RESOLUTSIOON jätta A.A kaebus rahuldamata 3-06-379 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates ja esitada 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.A esindaja G.A palub tühistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.11.2005 korraldus nr. 1583 „Tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine“ ja teha Kohtla-Järve Linnavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada vastustajat andma nõusolek tehnosüsteemide muutmiseks talle kuuluvas eluruumis. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja esitas vaidlustatud korralduse peale Kohtla-Järve Linnavalitsusele vaide, milline jäeti rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.11.2005 korraldus nr. 1583 ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 11.01.2006 vastus vaidele on sisult vastuolulised, kuna korralduses keeldutakse nõusoleku andmisest tehnosüsteemide muutmiseks põhjendusel, et teised korteriomanikud ei ole sellega nõus, kuid Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastusest vaidele nähtub, et linnavalitsusel ei ole õigust anda nõusolekut tehnosüsteemide muutmiseks ja kaugküttesüsteemist eraldumiseks. Kaebaja teada väljastab linnavalitsus siiani selliseid nõusolekuid. Korraldust peab kaebaja ebaseaduslikuks, kuna taotluse esitamise aja seisuga oli enamik korteriomanikke andnud nõusoleku tehnosüsteemide muutmiseks kaebaja korteris. Vaidlustatud korraldus takistab gaasiküttele üleminekut, kuid kaugküte ei suuda korterit soojaks kütta, korteris on pidevalt külm ning see on põhjustanud kaebaja tervise halvenemist ning ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu selles korteris elada. Kohtuistungil jäi G.A kaebuses esitatu juurde ja märkis, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna teistele korteriomanikele anti luba alternatiivküttele üleminekuks. Viidet võlgnevuse olemasolule ei pea G.A asjakohaseks, kuna võlgnevust saab sisse nõuda kohtu teel. Antud juhul on tegemist kaebaja kiusamisega. Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus ei pea A.A kaebust põhjendatuks ja palub kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p-ga 6 jätta see rahuldamata. Korralduses märgitud faktilised asjaolud eksisteerisid vaidlustatud haldusakti andmise aja seisuga. Linnavalitsusel puudub seadusest tulenev õigus nõusoleku andmiseks alternatiivküttele üleminekuks. Kaebuse esitaja väide, et tal oli olemas enamiku korteriomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks, ei vasta tõele, kuna 01.11.2005 kirjas Kohtla-Järve Linnavalitsusele väidavad korteriomanikud vastupidist. Kohtuistungil jäi Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Allan Valk 03.04.2006 kohtule esitatud seletuses toodu juurde ning leidis, et korraldus on õiguspärane, sest nõusoleku andmiseks alternatiivküttele üleminekuks puudub linnavalitsusel seadusest tulenev alus. Kolmanda isiku KÜ Järveküla tee 53 kirjalikust seletusest kohtule ja juhatuse liikme Margarita Jazõkova poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et A.A ei ole esitanud KÜ-le Järveküla tee 53 kirjalikku taotlust keskküttelt gaasiküttele üleminekuks. Tema sellekohase suulise pöördumise peale selgitas korteriühistu juhatus A.A-le, et alternatiivküttele üleminekust saab rääkida alles siis, kui on tasutud olemasolev võlg kommunaalteenuste eest. Kaebaja ei ole mitme aasta jooksul tasunud veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ega soojusenergia eest, mille tulemusena oli võla suurus seisuga 01.03.2006 15 733.00 krooni. Kaebusele on lisatud elanike nimekiri, kes väidetavalt andsid A.A-le nõusoleku keskküttelt gaasiküttele üleminekuks. Korteriühistu esindaja märgib, et kõnealusest nimekirjast ei nähtu, mille kohta korterite 2, 5, 9, 11, 14 ja 18 omanikud on allkirja andnud. Samuti pole osa 2
(4)3-06-379 nimekirjas olevatest isikutest korteriomanikud. Marika Peedu ei ole alates 02.11.2004 KÜ Järveküla tee 53 juhatuse liige. Arvestades, et kaebaja on korteriühistule võlgu nimetamisväärse summa, mis võib seada ohtu elamu varustamisega soojusenergiaga, siis ei ole korteriühistu nõus käesoleval ajal andma kaebajale nõusolekut üleminekuks gaasiküttele. Kolmas isik palub jätta A.A kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.11.2005 korralduse nr. 1583 „Tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine“ p-ga 1 keelduti A.A-e kirjaliku nõusoleku andmisest keskküttelt gaasiküttele üleminekuks talle kuuluvas eluruumis asukohaga xxxxx xx-xx xxxxx. Korralduses viidatakse asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 74 lg-le 1, mille kohaselt kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Enamus Järveküla tee 53 korteriomanikest on keeldunud A.A-le nõusoleku andmisest üleminekuks keskküttelt gaasiküttele, kuna ta on jätnud tasumata majandamiskulude ja soojusenergia eest. A.A esitas 05.01.2006 Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.11.2005 korralduse nr. 1583 peale vaide, milles palus arutada tema taotlust keskküttelt gaasiküttele üleminekuks kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seadustega (t.lk.14-15). Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas 11.01.2006 vaidele kirjaga nr. 2-5.20/7A, et tulenevalt IdaViru Maavalitsuse 03.01.2006 kirjast nr 1.2-39/4618 saab paljukorterilises elumajas olla tarbijaks ainult tarbijapaigaldise valdaja ja kasutaja, kelleks on terve elumaja haldaja (korteriühistu) ning Kohtla-Järve Linnavalitsusel ei ole enam õigust vastu võtta taotlusi ja anda nõusolekut korterite tehnosüsteemide muutmiseks ning kaugküttesüsteemist eraldumiseks, kuna see on vastuolus kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) ja selle alusel vastu võetud Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määrusega nr. 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ (t.lk.27-28). Seega nähtub vaidlustatud korraldusest ja vastusest vaidele, et Kohtla-Järve Linnavalitsusel puudub pädevus nõusoleku andmiseks korteriühistusse kuuluvas korteris paikneva tehnosüsteemi muutmiseks, kuna kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet võib kooskõlas AÕS § 74 lg-ga 1 muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Eeltoodud seisukoht on õige, kuid vastus vaidele on eksitav selles osas, et tulenevalt Ida-Viru Maavalitsuse 03.01.2006 kirjast nr 1.2-39/4618 ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsusel enam õigust võtta vastu taotlusi korterite tehnosüsteemide muutmiseks. Nimetatud kirjas on IdaViru maavanem asunud seisukohale, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei täida Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määrusega nr. 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ kohalikule omavalitsusele pandud ülesannet nõuetekohaselt. Kirjas on selgitatud, et KKütS § 2 lg-st 4 tulenevalt on tarbijapaigaldis kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Paljukorterilistes elamutes ei ole korteriomaniku omandis reaalosana tarbijapaigaldist, vaid tarbijapaigaldis on kõigi korteriomanike ühisomandis ning seda valdab ja kasutab elamu haldaja (korteriühistu). Seega saab paljukorterilise elamu puhul tarbijaks olla ainult tarbijapaigaldise valdaja ja kasutaja, kelleks on kogu elumaja haldaja (korteriühistu) ning võrguettevõtja saab sõlmida soojusenergia ostu-müügilepingu ainult elamu haldajaga. Lähtudes tarbijapaigaldise mõistest ei saa tarbijapaigaldise omanikuks olla üksiku korteri omanik (t.lk.27-28). Seega ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsus kunagi omanud õigust anda nõusolekuid korteriühistusse kuuluvate üksikute korterite tehnosüsteemide muutmiseks ning kaugküttesüsteemist 3
(4)3-06-379 eraldumiseks, sest see on vastuolus KKütS-ga ja selle alusel vastu võetud Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määrusega nr. 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“. Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei teinud loa andmisest keeldumisega alternatiivküttele üleminekuks erandit A.A suhtes (millisele seisukohale asus kaebaja esitatud kaebuses) vaid lõpetas maavanema poolt teostatud järelevalve tulemusena oma ebaseadusliku tegevuse. Kooskõlas korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg-ga 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses (edaspidi KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu KÜS-s ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõikidele korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KOS § 10 seab ka korteriomandi eseme kasutamisel piirangud. Vastavalt KOS § 10 lg-le 1 ei saa korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Eelmärgitust tuleneb, et A.A taotlust üleminekuks keskküttelt gaasiküttele eluruumis xxxxx xx xx-xx on pädev lahendama ainult KÜ Järveküla tee 53. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et A.A kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.11.2005 korralduse nr. 1583 „Tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine“ tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ei ole põhjendatud. Kooskõlas HKMS § 19 lg-ga 7 halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et halduskohtul ei ole pädevust kohustada haldusorganit langetama konkreetse sisuga otsustust, vaid kaebuse põhjendatuse korral oleks kohus saanud teha vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)