Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei teavitatud. Kostjat on hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile täiendavalt põhjendanud ega tõendanud.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus muuhulgas kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud müügilepingud, mille kohaselt ostis kostja hagejalt erinevaid autotarvikuid. Kostja on hagejalt kauba kätte saanud vastavalt esitatud arvetele. Hageja 3 2-05-24600/34 väljastas kostjale arved nr 41309 kogusummas 15 600 krooni maksetähtajaga 28.12.2004 (tl 6), nr 50084 kogusummas 10 929 krooni maksetähtajaga 04.02.2005 (tl 7), nr 50206 kogusummas 18 800 krooni maksetähtajaga 18.03.2005 (tl 8) ja nr 50288 kogusummas 20 600 krooni maksetähtajaga 15.04.2005 (tl 9). Kostja ei ole tasunud arveid täies ulatuses, mistõttu võlgnes hagi esitamise seisuga hagejale 29 400 krooni. Asja menetluse kestel on kostja kustutanud osaliselt võlgnevuse summas 21 600 krooni ning antud ajal on hagejale tasumata 7 800 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas arve nr 41309 alusel müüdud 2 autorehvi 385/65 R22,5 puhul on tegemist lepingutingimustele mittevastava kaubaga ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja kohustuseks oli teatada hagejale kauba puudustest. Hageja vastutuse eelduseks on kostja poolt temale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on kauba lepingule mittevastavusest teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul ja nõudnud puuduste kõrvaldamist. Seega puuduvad andmed, et kostja oleks oma teatamiskohustuse täitnud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kauba lepingutingimustele mittevastavust. Tõendamata on hageja kohustuse rikkumine. Seega kostja vastuväited 7800 krooni mittetasumiseks, kuna ei ole saanud lepingutingimustele vastavat kaupa, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid millest nähtuks, et ta on ostetud kauba praagist teatanud viivitamata hagejale. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik; § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; § 100 järgi loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks kohustuse mittetäitmist või mitte nõuetekohast täitmist ning § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja on võtnud endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda saadud kauba eest. Kostja väide, et lepingu alusel saadud kaup ei vastanud lepingutingimustele on jäänud kostja poolt tõendamata, mistõttu kostjal puudub alus tasumata kohustuse täitmisest keeldumiseks. VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja kohustus arve mittetähtaegsel tasumisel maksma hagejale viivist, milleks on 0,5% viivitatud summalt päevas, mis 29.07.2005 seisuga on 37 236,88 krooni (tl 14). Lisaks arvestab hageja seadusest tulenevat viivist 7% aastas ehk 0,019% päevas tasumata võlasummalt, mis 29.07.2005 4 2-05-24600/34 seisuga on 1 415 krooni. Kokku viiviste summa 38 651,88 krooni, hageja nõuab viiviseid 29 400 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7 800 krooni ning viivis 29 400 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt
lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 4000 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse.
lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 2940 krooni, s o 5 % hagihinnast, enama väljamõistmist seadus ei näe ette.
lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kohtu poolt tehtud asja menetlemisel kulud, kokku 128,60 krooni- posti kättetoimetamise kulu. Maire Lukk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.