3-05-153/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 19.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-153 Haldusasi R.Ö.u ja A.L.`i kaebus Tallinna Linnavolikogu 10.veebruari 2005 otsuse nr 36 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.jaanuar 2006 Menetlusosalised R.Ö. ja A.L., Tallinna Linnavolikogu esindaja Kairi Vainonen ja kolmanda isiku X esindaja vandeadvokaat Paavo Paas. RESOLUTSIOON Jätta R.Ö.u ja A.L.`i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 otsusega nr 36 kehtestati Tatari t 28 ja 30 kinnistute detailplaneering. Otsuse õiguslikuks aluseks on KOKS §22 lg 1 p 33, PlanS §23 lg 6 ja §24 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse §19 lõiked 1,2,3 ja

1. Otsuse p-s 1 märgitakse, et detailplaneering on koostatud arhitekt Martin Aunin`i töö nr 03-3, millega on kavandatud kesklinnas asuvale 0,3 ha suurusele maa-alale kaks krunti – mitme korteriga elamu ja äripindadega mitme korteriga elamu renoveerimiseks ning mitme korteriga elamu ehitamiseks. KAEBAJATE SEISUKOHAD Kaebajad leiavad, et otsus on õigusvastane järgmistel põhjustel: 1)Tallinna Linnavolikogu ei ole kehtestanud Süda-Tatari tänava miljööväärtusliku hoonestusala ehitusmäärust, mille sätestamise näeb ette Tallinna linna ehitusmääruse §7 lg
2. Seetõttu ei saa miljööväärtusega hoonestusalal kehtestada detailplaneeringuid tuginedes nt Muinsuskaitseameti või Kultuuriväärtuste ameti kooskõlastusele; 2)kõnealuse detailplaneeringu lähtetingimused kehtestas Tallinna Linnavalitsus 03.09.2003 korraldusega nr 1962-k. Planeeringu kooskõlastas 26.04.2004 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja 28.04.2004 Muinsuskaitseamet. Kaebajate andmetel tuginesid mõlemad ametkonnad veel enne Tallinna linna ehitusmääruse kehtestamist ja planeeringu algatamist koostatud Tatari t 28 ja 30 kruntide muinsuskaitse eritingimustele. Kaebajatel puuduvad andmed, et vastavad ametkonnad oleks nimetatud eritingimusi hinnanud pärast Tallinna Linna ehitusmääruse (ja uute nõuete) jõustumist; 3)vaidlustatud otsus on motiveerimata. Planeerimismenetluse käigus esitas planeeringule vastuväiteid R.Ö.. Otsuses ei ole põhjendatud, millistel põhjustel jäeti kaebaja vastuväited arvestamata ning millised olid Tallinna Linnavolikogu kaalutlused otsuse vastuvõtmisel, samuti puuduvad viited, millistest dokumentidest vastavaid kaalutlusi leida võiks. Kaebajad paluvad kohut tühistada Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 otsus nr
3. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Linnavolikogu vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Tatari t 28 ja 30 kinnistud asuvad Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratletud Süda tänav miljööväärtuslikus hoonestuspiirkonnas. Tallinna Linna ehitusmääruse §7 lõigetes 1 kuni 4 käsitletud miljööväärtuslike hoonestuspiirkondade teemaplaneeringute või ehitusmääruste väljatöötamine on pikaajaline protsess, mis eeldab antud alade kohta andmete kogumist ja süstematiseerimist ning lõpuks vastava õigustloova akti (ehitusmääruse) väljatöötamist. Tallinna linna ehitusmääruse tekstist ei tulene, et üldplaneeringut täpsustavad ehitusmäärused tuleb kehtestada koheselt. Käesoleval ajal on 8-st Tallinna üldplaneeringuga määratletud miljööväärtusliku hoonestuspiirkonna ehitusmäärustest kehtestatud 2 (Nõmme linnaosa ja Pelgulinna) ehitusmäärust. Menetluses on Kalamaja, Kadrioru ja Veerenni ehitusmäärused, ülejäänud ehitusmäärused, sh ka Süda-Tatari ehitusmäärus on alles väljatöötamisel. Planeeringute menetlemist reguleerib PlanS, samuti KOKS. Planeeringute kehtestamisel omavad olulist rolli kõikide nõutud kooskõlastuste olemasolu, planeeringuga pakutud lahenduse sobivus ning avalikkuse arvamus, millest kõigest lähtudes teeb kohaliku omavalitsuse volikogu kaalutlusotsuse planeeringu kehtestamise või mittekehtestamise kohta. On mõeldamatu kaebajate arvamusest lähtumine, et miljööväärtusega hoonestusalal asuva kinnistu detailplaneeringu menetlemiseks on obligatoorne vastava teemaplaneeringu või ehitusmääruse olemasolu, ehk teisisõnu, et ilma vastava piirkonna ehitusmääruseta ei tohiks antud alasse jääva territooriumi detailplaneeringut menetleda. Kaebuses esitatud lähenemine on Tallinna linna ehitusmääruse vägivaldne tõlgendamine. Kaebajate tõlgendusest lähtudes tekiks olukord, kus miljööväärtuslikus piirkonnas kinnisvara omavad isikud ei saagi ehitada, kuna linn ei ole jõudnud kehtestada antud piirkonnale ehitusmäärusi. Sellise tingimuse seadmine tekitaks aga olulise riive nende isikute põhiõigusele vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et Tatari t 28 ja 30 kruntidele ajaloolase Andres Sildre 2003.a. koostatud muinsuskaitse eritingimused on väärtusetud, kuna pärast Tallinna linna ehitusmääruse jõustumist ei ole nimetatud eritingimusi hinnatud. Miljööväärtuslikud piirkonnad määratleti Tallinna üldplaneeringuga ning selliste piirkondadena käsitletakse alasid, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. A.Sildre poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused lähtuvad just nimelt sellest põhimõttest. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue tuleneb Muinsuskaitseseaduse §-st 35 lg-st
4. Kultuuriministri 30.06.2003 määrusega sätestatakse muinsuskaitse eritingimuste koostamise täpsem kord. Kuigi detailplaneeringu koostamise faasis ei ole tegemist veel ehitamisega EhS §2 lg 6 mõistes, on mõistlik juba planeeringu koostamise käigus teada, mida ehitada sooviv isik tohib kruntidel teha ja mida mitte, sest detailplaneering peab olema piisavalt detailne, et selle alusel hiljem ehitusprojekt koostada (EhS §19 lg 1). Väär on kaebajate seisukoht nagu vajaksid 2003.a. koostatud muinsuskaitse eritingimused täiendavat ülevaatamist pärast Tallinna linna ehitusmääruse jõustumist. Nimetatud kohustus ei tulenene ühestki õigusaktist. A.Sildre koostatud muinsuskaitse eritingimused on koostatud 2003.a. ja kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga 21.04.
5. Nii viimati nimetatud amet kui ka Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud detailplaneeringulahenduse vastavalt 26.04.2004 ja 28.04.
6. Kuna planeering on ametite poolt kooskõlastatud, on järelikult mõlemad ametid leidnud, et planeeringuga ei kahjustata miljööväärtuslikku ala. Lisaks eeltoodule andis ka Harju maavanem 3.12.2005 detailplaneeringule oma heakskiidu. Tallinna Linnavolikogu võttis planeeringu otsuse vastu tuginedes Tatari t 28 ja 30 detailplaneeringu toimiku materjalidele. Vastustajal oli planeeringu kehtestamise otsustamisel teada kogu planeeringut puudutav informatsioon, sh ka R.Ö.u poolt esitatud vastuväited. Samas paneb vastustajat imestama asjaolu, et kaebajad ei ole üheski planeeringu koostamise staadiumis avadanud oma arvamust/vastuväidet sellele, et vastustaja ei ole kehtestanud SüdaTatari miljööväärtusliku hoonestusala ehitusmäärust. Vastustaja märgib veel, et A.L. ei ole planeeringule oma vastuväiteid PlanS §20 lg 1 tähenduses esitanud. Lühikokkuvõte R.Ö.u esitatud vastuväitest ja kohaliku omavalitsuse seisukoht vastuväitele sisaldusid detaiplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas ja terviklikult planeeringu toimikus. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest, milleks on muuhulgas planeering ise. Otsuse kehtestamisel osutusid määravaks üleminekuhoonestuse püstitamise võimalikkus 2- ja 6korruseliste ning arhitektuuriväärtusega hoone vahel, samuti asjaolu, et planeeringu realiseerimisega võetakse kasutusele ja korrastatakse mahajäetud tagahoov ning värske ilme saavad Tatari 28 krundil asuvad arhitektuurimälestised. Kuivõrd planeeringulahendus oli miljööväärtuslikku piirkonda sobilik, oli otsuse langetamine volikogus üksmeelne. Seega sisaldus otsuse motivatsioon nii otsuses eneses, selle seletuskirjas kui ka otsusele lisatud dokumentides. KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et Tallinna linna ehitusmääruse §7 eesmärk ei ole peatada planeerimismenetlus kõigis miljööväärtuslikes piirkondades ajani, kui linnavolikogu on vastavad teemaplaneeringud või ehitusmäärused kehtestada jõudnud. Nimetatud sätte mõte ei seisne selles, et peab olema kinnitatud miljööväärtusliku ala ehitusmääruse pealkirja kandev dokument, vaid et oleks tagatud selliste alade kaitse. Niisugust käsitlust kinnitab ka PlanS §9 lg 2 p 11, mille kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimused seada detailplaneeringuga. Otsustuse, kuidas täpselt miljööväärtuslike alade kaitse tagada, teeb kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Kõnealune detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 03.09.2003 korraldusega nr 1961k ning kinnitati Tatari t 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringu lähteülesanne nr
7. Muuhulgas peab lähteülesande p 3.4 kohaselt planeeringu koostamisel arvestama Tatari t 28 kinnistu muinsuskaitse eritingimustega, mis on kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis 21.04.
8. Detailplaneeringu kehtestamiseks on vajalikud muuhulgas Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti kooskõlastused (punktid 7.6 ja 7.7). Kaebajad ei ole nimetatud asjaoludele tähelepanu pööranud, kuigi just viidatud muinsuskaitse eritingimustega on Tatari t 28 ja 30 kinnistutele vajalikud kaitsenõuded kehtestatud. Seega, miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringu või ehitusmääruse puudumine ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise aluseks. Kaebajate väited on vastuolulised. Kaebuse p 2 pealkirjast võib järeldada nagu väidaksid kaebajad, et planeerimismenetluse käigus ei ole teostatud muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikkuse alast hindamist. Samas, kaebuse sisust tuleneb, et kaebajad ei ole teadlikud, kas hindamine on toimunud või mitte. Seega, kaebajad põhjendavad planeeringu kehtestamise õigusvastasust sellega, et nad ei ole teadlikud, kas vastavad ametkonnad on hinnanud muinsuskaitse eritingimusi pärast Tallinna linna ehitusmääruse jõustumist või mitte. Kaebajate teadmine või mitteteadmine ei saa omada tähendust detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse hindamisel. Käesoleval juhul on planeerimismenetluse käigus teostatud muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikkuse alane hindamine. Planeerimismenetlus algas planeeringu algatamise taotluse esitamisega kolmanda isiku poolt 07.05.
9. Taotlusele lisati ajaloolase A.Sildre poolt Tatari t 28 ja 30 kinnistute kohta koostatud muinsuskaitse eritingimused, mis kooskõlastati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt 21.04.
10. Ühegi nimetatud toimingu ajal ei olnud jõustunud ega isegi mitte vastu võetud Tallinna linna ehitusmäärust. Seetõttu ei olnud võimalik ka selle tulevikus kehtestatava õigusakti tingimustest lähtuda. Kord kooskõlastatud muinsuskaitse erinõudeid ei pea muutma üksnes seetõttu, et vahepeal on vastu võetud uus õigusakt. Kaebajad ei ole täpsustanud, missugused uued nõuded kehtestas 01.07.2003 jõustunud Tallinna linna ehitusmäärus ning missugustele nendest nõuetest viidatud muinsuskaitse eritingimused ei vasta. Kaebajate väide, et otsus ei ole põhjendatud, ei ole õige. Vaidlustatud otsuse seletuskiri on avalikult kättesaadav veebilehe aadressil: http://www.tallinnlv.ee/aktalav/Eelnõud/Dokumendid/endok2757.htm. Seletuskirjast nähtub, et otsuse vastuvõtmisel on arvestatud kõigi planeerimismenetluses esitatud vastuväidetega. Vastuväidete käsitlemisel on eelkõige lähtutud planeemismenetluse käigus Tallinna SAPA, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti seisukohtadest ning kooskõlastustest. Kõik nimetatud ametid on detailplaneeringu heaks kiitnud, samuti on planeeringu heaks kiitnud maavanem. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tulenevad ka haldusaktis viidatud dokumentidest (arhitekt Martin Aunini töö nr 03-3). Seega, otsuse motivatsioon sisaldus otsuses, selle selstuskirjas ja otsusele lisatud dokumentides. Detailplaneeringu menetlemisel ei ole tehtud ühtegi olulist menetlusviga. Kaebajad ei ole tõendanud veenvalt otsuse vastuolu seaduse või muu õigusaktiga. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Süda t 28 ja 30 kinnistud asuvad Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratletud Süda-Tatari t miljööväärtusega hoonestusalal. Kaebajad tuginedes PlanS §26 lg 1 esitasid kaebuse Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 otsuse nr 36 tühistamiseks põhjusel, et otsus on vastuolus õigusaktiga, so Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse §7 lg
11. Kaebajate väidetel on tulenevalt nimetatud sätte sõnastusest obligatoorne detailplaneeringu menetlemiseks vastava miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringu või ehitusmääruse olemasolu ja et miljööväärtusega hoonestusalal ei saa kehtestada detailplaneeringuid tuginedes Muinsuskaitseameti või Kultuuriväärtuste Ameti kooskõlastustele. Kohus kaebajate väitega ei nõustu. 2.Tallinna linna ehitusmäärus kinnitati Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 ja see jõustus 01.07.
12. Vastavalt ehitusmääruse §1 lg 1 on selle eesmärgiks PlanS ja EhS rakendamiseks Tallinna linna siseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramine planeerimisja ehitusvaldkonna korraldamisel, samuti kohalikke olusid arvestades linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. Ehitusmääruse §7 lg 1 kohaselt linn koostab Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks miljööväärtusega hoonestusalade ja/või linnaehituslikult olulisi piirkondi käsitlevaid teemaplaneeringuid või ehitusmäärusi. Nähtuvalt nimetatud paragrahvi lõigetest 2-6 määratletakse teemaplaneeringute või ehitusmääruste koostamisel planeeringulised, ehituslikud ja muud kvalitatiivsed kriteeriumid, mis määravad miljööväärtusega hoonestusala miljööväärtuse ja mis seetõttu kuuluvad säilitamisele, piiritletakse tsoonid, mille tänavavõrk, haljastus ja hoonestusviis ning ehitised moodustavad miljööväärtuslikult tervikliku ala ja määratakse miljööväärtuse säilitamist tagavad kaitse- ja kasutustingimused, millest tuleb lähtuda üld- ja detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Vastavalt sama paragrahvi lg 7 miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringu või ehitusmääruse kehtestab linnavolikogu. Kohus leiab, et viidatud sätete eesmärk on tagada miljööväärtusega hoonestusalade kaitse vastavate kaitse- ja kasutustingimuste kehtestamise kaudu. Ehitusmääruses ei ole sätestatud tähtaegu miljööväärtusega hoonestusalade teemaplaneeringute või ehitusmääruste kehtestamiseks. Kuid on üheselt selge, et nende väljatöötamine on pikaajaline protsess, mis eeldab antud alade kohta andmete kogumist ja lõpuks vastava akti väljatöötamist. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et ehitusmääruse §7 eesmärk ei ole peatada planeerimismenetlus kõigis miljööväärtuslikes piirkondades ajani, mil linnavolikogu on vastavad teemaplaneeringud või ehitusmäärused kehtestanud. Nimetatud sätte mõte ei seisne selles, et peab olema kinnitatud miljööväärtusliku ala ehitusmääruse pealkirja kandev dokument, vaid et oleks tagatud selliste alade kaitse. On selge, et kui vastavaid teemaplaneeringuid või ehitusmäärusi Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatud ei ole, tuleb miljööväärtuse säilitamine tagada muul viisil. Seega, kui puudub miljööväärtusliku ala teemaplaneering või ehitusmäärus, tuleb sellise ala kaitse- ja kasutamistingimused seada detailplaneeringuga. Sellist käsitlust kinnitab ka PlanS §9 lg 2 p 11, mille kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. Otsustuse, kuidas täpselt miljööväärtusliku ala kaitse tagada, teeb kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. 3.Tallinna Linnavalitsuse 03.09.2003 korraldusega nr 1961-k algatati Tatari t 28 ja 30 kinnistute detailplaneeringute koostamine ning kinnitati planeeringu lähteülesanne nr
13. Lähteülesande p-s 3 on loetletud planeeringu koostamisel arvestatavad varasemad planeeringud ja dokumendid. Muuhulgas peab lähteülesande p 3.4 kohaselt planeeringu koostamisel arvestama Tatari t 28 kinnistu muinsuskaitse eritingimustega, mis on kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis 21.04.
14. Lähteülesande p 7.6 ja 7.7 kohaselt on planeeringu kehtestamiseks vajalikud muuhulgas Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitse Ameti kooskõlastused (t.l.67,70). Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et käesoleval juhul on planeerimismenetluse käigus teostatud muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikkuse alane hindamine. Muinsuskaitseseaduse §35 lg 2 kohaselt nähakse muinsuskaitse eritingimustes mälestise uurimise, säilitamise, restaureerimise ja remondi nõuded. Samuti peavad muinsuskaitse eritingimustes sisalduma mälestise ajalooline ülevaade, kirjeldus, tehnilise seisukorra hinnang ning hinnangud mälestise või selle osa kavandatavale funktsioonile ja muudatustele. Ajaloolase A.Sildre poolt 2003.a. koostanud Tatari t 28 ja 30 muinsuskaitse eritingimustest nähtub, et selles on antud ajalooline ülevaade, arhitektuuriline iseloomustus ja hoone tehniline seisund Tatari t 28 elamust. Samuti on hinnangus esitatud nõuded kõnealuse elamu saneerimisele ja restaureerimisele ja hoonestuse nõuded Tatari t 30 kinnistule. Eritingimused on kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitseosakonna juhataja poolt 21.04.
15. Nimetatud toimingute tegemise ajal ei olnud vastu võetud Tallinna linna ehitusmäärust. Kooskõlastatud eritingimused võeti aluseks detailplaneeringu algatamisel. PlanS-st ega ka Tallinna linna ehitusmäärusest ei tulene nõuet, et kord kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimusi peab muutma või neid mitte tunnustama üksnes seetõttu, et vahepeal võeti vastu uus õigusakt. Kui mistahes õigusakti muutmisel tuleks hakata muutma ka varem kehtinud õigusaktide alusel välja antud ja kooskõlastatud dokumente, siis see oleks vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kuna nii Muinsuskaitse- kui ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on kõnealuse detailplaneeringu kooskõlastanud vastavalt 28.
16. ja 26.04.2004, siis on mõlemad ametid oma pädevuse piires hinnanud, kas piirkonna miljööväärtuslik ala on planeeringus toodud lahenduse kujul säilitatud või mitte. Vastavalt PlanS § 23 lg 1 p 2 teostab enne detailplaneeringu kehtestamist selle koostamise üle järelevalvet maavanem. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on maavanema pädevuses ka planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Käesoleval juhul on Harju maavanem andnud 03.12.2005 detailplaneeringule oma heakskiidu. Kohus märgib siinkohal, et kaebajad ei täpsustanud, missugused uued nõuded kehtestas 01.07.2003 jõustunud Tallinna linna ehitusmäärus ning missugustele nendele nõuetele viidatud muinsuskaitse eritingimused ei vasta. Samuti ei tõendanud kaebajad oma väidet, et vastavad ametkonnad ei kontrollinud kooskõlastuste andmisel eritingimuste vastavust Tallinna linna ehitusmäärusele. 4.Kaebajate väidetel on vaidlustatud haldusakt põhjendamata, s.o. otsuses ei ole põhjendatud, millistel põhjustel jäeti R.Ö.u planeeringu menetluse käigus esitatud vastuväited arvestamata. Samas ei viita kaebaja ühelegi õigusaktile, kust väidetav nõue tuleneb. PlanS-st ei nähtu, et planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited tuleb kajastada planeeringu kehtestamise otsuses. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine on sätestatud PlanS §-s 21 ja mille lg 1 kohaselt kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama planeeringu avaliku arutelu. Kõnealune planeering oli avalikul väljapanekul 20.07.03.08.
17. 03.08.2004 esitas R.Ö. kirjalikult oma vastuväited ja ettepanekud planeeringule (t.l.48,49). Kohus märgib, et R.Ö. ei esitanud planeeringule vastuväidet selles osas, mis puudutab planeeringu vastuolu Tallinna linna ehitusmääruse §7 lg
18. R.Ö. tegi 03.08.2004 Tallinna Kesklinna Valitsusele järgmised ettepanekud: vähendada Tatari 30 kavandatava hoone korruselisust 4-lt 3-le; vastavalt vähendada Tatari 30 maksimaalset kõrgust 25-30% ja uueks avalikuks aruteluks valmistada makett, millel kõik hooned oleksid kujutatud ühes mõõtkavas ja arvestataks ka maapinna reljeefiga. A.L. ei ole planeeringule oma vastuväiteid PlanS §20 lg 1 tähenduses üldse esitanud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuna planeeringute koostamine on avalik ja vastavalt PlanS §20 lg 1 on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid planeeringu kohta ja vastuväiteid, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid, siis ei ole kaebajate käitumine olnud kooskõlas planeerimismenetluse avatuse põhimõttega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustajale ei saa ette heita mittearvestamist vastuväidetega, mida kaebajad haldusakti kehtestamise hetkeks ei olnud tulenevalt PlanS §20 lg antud õigusest, esitanud. Tallinna Linnavolikogu 30.05.2002 määrusega nr 33 kehtestatud Tallinna Linnavolikogu töökorra p 8.3 ja 8.4 kohaselt peavad menetletava haldusakti eelnõule olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid. Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitatakse eelnõu koos seletuskirja ja lisadega ka elektroonilisel kujul. Haldusakti eelnõu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega saab tutvuda veebilehe aadressil: http://www.tallinnlv.ee//aktalav//. Kõnealuse haldusakti eelnõu ja selle seletuskiri on kättesaadav eelpoolnimetatud veebilehe aadressil. Kohtule esitatud eelnõu seletuskirjast nähtub, et selles on kajastatud R.Ö.u planeeringule esitatud vastuväited (t.l.32). Planeeringu kehtestamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni. HMS §4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Kaalutlusotsustuse põhjendamisel peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma (sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Kohus nõustub kaebajatega selles, et vaidlustatud haldusakti põhjenduses ei ole märgitud kaalutlusi, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. See põhimõte on sätestatud HMS §s 56 lg
19. Kuid HMS §58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kohtul talle esitatud materjalide põhjal võimalik kontrollida, kas diskretsiooniline otsustus põhineb asjakohasel kaalutlusel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajad said planeerimismenetluse käigus oma seisukohti ja vastuväiteid esitada. Käesoleva vaidluse puhul on kohalik omavalitsus planeeringu algatanud ja vastu võtnud, maavanem on selle heaks kiitnud ja eriarvamuste lahendamisel on eelkõige lähtutud Tallinna SAPA, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti seisukohtadest ning kooskõlastustest. Kuna kaebajad ei ole tõendanud vaidlustatud otsuse vastuolu seaduse või mõne muu õigusaktiga, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Marion Vakker Kohtunik