2-05-24277 KOHTUMÄÄRUS
- maist
- a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- mail 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-24277 Tsiviilasi K.Ki avaldus lapse põlvnemise fakti tuvastamiseks. Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine avalikul kohtuistungil. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja K.K () ning tema volitatud esindaja A.K; Asjast puudutatud isik A.T (). Hagita asja läbivaatamise aeg
- 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada K.Ki avaldus lapse põlvnemise fakti tuvastamiseks. Tuvastada, et E.K ( põlvneb 07.08.2004.a. surnud T.Tist ( Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul kohtumääruse kätte toimetamisest 15.05.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtusse. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja taotlus kohtule. Tallinna Linnakohtule 12.09.2005.a. esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja kohtul tuvastada avaldaja lapse tütar E.Ki põlvnemine tema bioloogolisest isast T.Tist. Lapse isa T.T (isikukood ,) suri 07.08.2004.a. Tallinnas, mille kohta on koostatud surmaakt nr. 3322 09.08.2004.a. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr. 050240 uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 20115 tõenäosus, mille kohaselt T.T (uuritud mees) saab olla E.Ki (uuritud lapse) bioloogiline isa (isaduse tõenäosus on 99,995 %). Avaldaja kinnituse kohaselt elasid avaldaja ja T.T koos ning nende kooselust sündis 24.05.2001.a. tütar Everly. Avaldaja ning T.Ti kooselu fakti tõendab kohtule T.Ti ema A.T, kelle avaldaja on kaasanud protsessi 1 puudutatud isikuna. Asjast puudutatud isiku seisukoht. A.T asjast puudutatud isikuna toetas avaldust ning selgitas kohtule, et tema poeg T.T elas avaldajaga koos mõni aeg. Kooselu ajal nad külastasid sageli ka A.Ti. A.T peab Everlyt oma pojatütreks ning toetab igati K.Ki avaldust. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja jäi kohtuistungil oma avalduse juurde ja palus kohtul avaldus rahuldada. Avaldaja seletuse kohaselt selgus avaldaja raseduse lõpus, et T.T on vaimselt haige ning temaga oli suhtlemisel raskusi, seega polnud võimalik temaga ka kooselu jätkata. Asjas esitatud arstliku ekspertiisi otsuste kohaselt oli T.Til raske puue. 07.08.2004.a. pani T.T toime suitsiidi ning isaduse tõendamiseks teostati postuumne molekulaargeneetiline ekspertiis, milline akt on asjas ka tõendina esitatud. Kohtuistungil osalenud A.T puudutatud isikuna toetas K.Ki avaldust ning palus samuti kohtul avaldus rahuldada, kinnitades kohtule asjaolu, et K.K elas teatud perioodil koos tema poja T.Tiga ning ta on veendunud, et Everly on tema poja tütar. Asjas esitatud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumi molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr. 050240 19.08.2005.a. kohaselt tuvastas ekspert oma arvamuses, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada T.Ti (uuritud mehe) bioloogilist isadust E.Ki (uuritud lapse) suhtes. Uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks
- Tõenäosus, mille kohaselt T.T (uuritud mees) saab olla E.Ki (uuritud lapse) bioloogiline isa (isaduse tõenäosus), on 99,995 %. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada, kuna ka asjast puudutatud isik toetab avaldust ning asjaolusid, mis välistaksid kohtul võimaluse avaldus rahuldada, asja menetlemise käigus ilmnenud ei ole. Perekonnaseaduse § 42 lg. 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Sama paragrahvi lg, 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võiimaldavad meest lapse isaks pidada. Avaldaja kantud kohtukulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 15.05.2006.a. 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.