lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebaja väidetel rikuvad vaidlustatud haldusaktid tema õigusi sellega, et need kehtestavad sisulised ja motiveeritud alused maavanemale otsuse tegemiseks ja et maavanemal puudub sel juhul igasugune võimalus otsustada kaebaja kasuks. Kaebaja väidetel on tema subjektiivsete õiguste rikkumine juba realiseerunud tema mitte eelistamise näol ja et edasise menetluse käigus maavanema juures ei ole kaebaja enam menetlusosaline ja tal puudub edaspidi kaebeõigus. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi. MRS §233 lg 6 kohaselt, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega on antud asjas vaidlustatud otsused eelhaldusaktid. Alles vaidlustatud eelhaldusaktide ja lõpliku akti (maavanema korralduse) koostoime tulemusena võib selguda, kas kaebaja õigusi rikutakse või tema vabadusi piiratakse. Eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu. Sellisel juhtumil peab isik esitama halduskohtule eelhaldusakti peale kaebuse. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud eelhaldusaktidega vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu. Arvestades MRS §233 lg 6 sätestatut, teeb lõpliku otsuse maa kasutusvaldusesse andmise kohta maavanem, kellel lasub kohustus kontrollida, kas kohaliku omavalitsuse otsus on õiguspärane või mitte. Käesolevas asjas on Järva maavanem talle seadusega pandud kohustust ka täitnud asudes oma 29.07.2005 kirjas nr 2.1-1/1576 seisukohale, et Koeru Vallavolikogu 26.05.2005 otsus nr 29 ei ole õiguspärane ja saatis selle Koeru Vallavolikogule tagasi uueks arutamiseks (tl 46). Seega kontrollib Järva maavanem Koeru Vallavolikogu ettepaneku seaduslikkust ja reaalsed õiguslikud tagajärjed kaebaja jaoks saavad tekkida üksnes maavanema korraldusest. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajal puudub kaebeõigus maavanema korralduse vaidlustamiseks. Kuni kasutusvalduse lepingu sõlmimiseni on nii kaebaja kui ka kõik teised 26.05.2005 otsuses nr 29 nimetatud isikud haldusmenetluse subjektid, kellel on õigus vaidlustada Järva maavanema tulevikus tehtavat otsust. 3.Kaebaja viide piiride kulgemise ettepaneku vaidlustamise võimalusele ja sellega kaasnevale isiku õiguste rikkumisele, on käesoleval juhul asjakohatu. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid määrab kindlaks kohalik omavalitsus, mitte aga maavanem, kes esindab maakonnas riigi huve. Piiride kulgemise ettepaneku vaidlustamata jätmisel on vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu. Seetõttu ongi kohtupraktika asunud seisukohale, et piiride kulgemise ettepanekut kui oma sisult esimest etappi MRS §-9 lg 9 sätestatud erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis on võimalik halduskohtus vaidlustada. Käesolevas asjas ei otsusta maa kasutusvaldusesse andmist mitte kohalik omavalitsus, vaid maavanem ja kelle lõplikku haldusakti on menetlusosalistel õigus vaidlustada halduskohtus. 4.Kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea kohus kontrollima, kas vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt õigusvastased või mitte. Nimetatud seisukoht on välja öeldud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites nr 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-65-00. 5.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Koeru Vallavolikogu taotleb kaebajalt õigusabikulude väljamõistmist. Koeru Vallavolikogule osutas õigusabi advokaadibüroo Raidla&Partnerid, kes esitas arveid kokku summas 11 083,70 krooni ning need arved on tasutud.
lg 2 sätestab, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Riigikohtu halduskolleegium märgib oma lahendis nr 3-3-1-1901, et „… tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse vajalikud.“ Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled – füüsiline isik ja avaliku võimu kandja – ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis. TsMS §175 lg 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Oht, et haldusasja kaotanud kaebajalt võidakse välja mõista tarbetud või põhjendamatult suured avaliku võimu asutuse poolt kantud õigusabikulud, võib kahjustada Põhiseaduse §-s 15 ja
§-s 7 lg 1 sätestatud kaebeõigust. Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud keeruline ja mahukas ning arvestades asjaoluga, et vaidlustatud haldusaktide näol on tegemist eelhaldusaktidega, pidi vastustaja neid olema suuteline kaitsma kohtus ise oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Eeltoodut arvestades tuleb Koeru Vallavolikogu taotlus kaebajalt õigusabikulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Marion Vakker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.