← Eesti

3-05-1390/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 1.02.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1390 Haldusasi AS X kaebus Harju

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1.02.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 1.02.2006 (

§ 31lg 1, 5). Menetlustähtaja arvutamisel tuleb lähtuda Ts

MS §-st 62 koostoimes TsÜS § 137 lõikega

  1. ASJAOLUD Vabariigi Valitsuse
  2. augusti 1996 aasta korralduse nr 713 “Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara üleandmine Teede-ja Sideministeeriumi valitsemisele” kohaselt anti endise NSV Liidu mereväe laod, asukohaga Lootsi 6, 8 ja 14 tasuta üle Teede-ja Sideministeeriumi valitsemisele (toimiku nr. 1 lk. 47). Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri 26.08.1996 käskkirjaga nr. 85 otsustati anda Lootsi nt. 6, 10 ja 14 asuvad endised NSV Liidu mereväe laohooned tasuta üle Riigiettevõtte X bilanssi (toimiku nr. 1 lk. 63). Teede- ja Sideministeeriumi
  3. augustil 1996 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti laod asukohaga Lootsi 6, 10 ja 14 üle Riigiettevõttele X (toimiku nr. 1 lk. 48-49, 64-65). Tallinna Linnavalitsuse 04.08.2004 korraldusega nr. 1526-k määrati AS-le Y Eesti ostueesõigusega erastamiseks teenindamiseks vajalik maa asukohaga Lootsi tn. 8, pindalaga 1 7884 m2 ning sihtotstarbega ärimaa. Korralduse kohaselt kuuluvad Lootsi tn. 8 krundil asuvad ehitised AS-le Y Eesti vastavalt Riikliku ehitisregistri 28.05.2004 väljavõttele (ja Tallinna Hooneregistri 24.07.2001 tõendile nr. 15566 ning vara tasuta üleandmise lepingule 10.11.2003, notari ametitoimingute raamatu registri nr. 5787) (toimiku nr. 2 lk. 6-7). Harju Maavanema 05.07.2005 korraldusega nr. 1157-k erastati ostueesõigusega AS-le Y Eesti maa, asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lootsi tn. 8, katastritunnusega 78401:114:0012 ja suurusega 7 884 m2 (toimiku nr. 1 lk. 8). Korralduse alusel on 20.07.2005 sõlmitud korralduses nimetatud maa ostu-müügileping Eesti Vabariigi ja AS Y Eesti vahel maa ostueesõigusega erastamiseks AS-le Y Eesti (toimiku nr. 1 lk. 10). 01.09.2005 kohtumääruse (toimiku nr. 1 lk. 25-27) alusel on Tallinna Linnakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr. 189715 avamisel tehtud Lootsi nt. 8 kinnistu võõrandamise ja asjaõigusega koormamise keelumärge AS X kasuks (toimiku nr. 1 lk. 36). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT AS X on RE X õigusjärglane. Äriseadustiku § 509 lg 9 kohaselt riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara, riigilt äriühingu omandisse üleläinuks äriühingu registrisse kandmise hetkest. Seega on ülalmainitud ehitised käesoleval ajal kaebaja omandis. Lootsi 8 krundipiiride kooskõlastamisel on sellel paiknevate hoonete omanik või tema esindaja (edaspidi kooskõlastaja) viinud kaebaja eksitusse. Krundipiiride kooskõlastamisel esitas Kooskõlastaja kaebajale kooskõlastamiseks muuhulgas ka inventariseerimise joonise, millel kaebaja omandis oleval ehitisel on kajastatud olematu sein (tähistatud rohelisega). Kaebaja senised kooskõlastused on tuginenud nimelt sellele joonisele. Seoses asjaoluga, et joonise on koostanud OÜ Tallinna TIB, kelle põhitegevus on seotud olemasolevate hoonete inventariseerimisega, ei tekkinud kaebajal kahtlust, et vastavalt esitatud joonistele kuulub kaebuse lisaks olevatel joonistel sinisega tähistatud hoone osa Lootsi tn 6 lao koosseseisu. Sellest krundipiiride kooskõlastusest on oma korralduse vastuvõtmisel lähtunud ka Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsuse Korralduse kohaselt hakkaks moodustatavate kinnistute piir kulgema Lootsi 6 laohoone sees, kohas, kus hoones Kooskõlastaja poolt esitatud OÜ Tallinna TIB poolt koostatud inventariseerimise jooniste kohaselt asub piiril sein, mida tegelikkuses ei eksisteeri, ega ole kunagi eksisteerinud. Samuti on kajastatud inventariseerimise joonisel uks seinas, milles see tegelikkuses puudub viies Kaebaja eksitusse, et piirnev hoone on iseseisvate sissepääsudega. tervik. Vastavalt Tallinna Hooneregistri 27.12.2000 tõendile nr 29782 kuulub kaebajale aadressil Lootsi 6 laohoone. Lahtris “märkused” on kolmandal real märge, et osa laohoonest 01 jääb aadressile Lootsi tn
  4. Ehitisregistris säilitatavatest Lootsi 6 ja 8 kohta käivatest dokumentidest (ehitise eksplikatsioonid ja inventariseerimisjoonised) nähtub, et vaidlusalust osa Lootsi 6 laohoonest on kajastanud nii Lootsi 6 kui 8 omanikud neile kuuluva varana. Tegelikkuses on vaidlusalune osa Lootsi 6 asuva laohoone lahutamatuks osaks. Eelnimetatud asjaolu on kinnitust leidnud Lootsi 6, 8 ja 10 haaratud ala muinsuskaitsetingimuste koostamisel. Vastavalt OÜ Eensalu & Pihel (litsents E 109/2003-P) poolt koostatud muinsuskaitse eritingimustele Lootsi tn 6, 8, 10 detailplaneeringule (kooskõlastatud Tallinna Linnavalitsuse Kultuuriväärtuste Ameti poolt) on lisas 2 toodud joonisel numbritega 1, 2 ja 3 tähistatud ruumid ehitatud 1960-80.ndatel aastatel. Muinsuskaitsetingimuste lisaks oleval plaanil on eelpoolnimetatud ruumide asukoht tähistatud kollasega. 2 Tallinna Linnavalitsus ja Harju Maavalitsus on kaebuse esitaja arvates tuginenud ebaõigetele joonistele, mida ilmekalt kinnitab fakt, et tegelikkuses puudub punktide 15- 16 vahel sein, kuigi joonised seda kajastavad. Kohase uurimisprintsiibi rakendamise korral, mis on haldusorgani kohustuseks (HMS § 6) tulnuks vastustajatel kontrollida kohapeal, kas Lootsi tn 6 hoone on üks tervik ja ulatub Lootsi 8 krundile või mitte ehk teisisõnu, kontrollida positsioon 10 kohta edastatud andmeid. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastustajad ei pidanudki kontrollima vaidlusaluses lepingus sisalduvaid märkusi positsiooni nr 10 osas, ei saanud AS X mingil viisil lihtkirjalikult loobuda Lootsi tn 6 hoone sellest osas, mis jäi Lootsi tn 8 aadressile. AÕSRS § 13 lg 6 sätestab, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. AS X ei ole sõlminud notariaalset lepingut, millega ta oleks võõrandanud AS-le Y aadressile Lootsi tn 8 jääva Lootsi tn 6 hoone osa. Vastavalt MRS § 6 lg 3 on hoone või rajatis Maareformiseaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Isegi juhul, kui kohus leiab, et ehitusluba sai erastamisel aluseks võtta ei saanud kaebuse esitaja arvates nimetatud ehitusloaga võtta ära AS- le X kuuluvat omandiõigust Lootsi tn 6 hoone sellele osale, mis jäi aadressile Lootsi tn
  5. Lootsi tn 6 hoone omandiõigust ei ole keegi kahtluse alla seadnud. Ülemõõtmisprojektile AS X oma kooskõlastust andnud ei ole. AÕSRS § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. AS Y omandiõigus Lootsi tn 8 asuvale Lootsi tn 6 hoone osale ei ole tekkinud, sest AS X oma hoone osa võõrandanud ei ole. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Antud juhul selline kokkulepe puudus, AS X ja AS Y ei ole kokku leppinud Lootsi tn 6 hoone osa (asub Lootsi 8 aadressil) omandiõiguse üleminekuga. Ka ei ole AS X andnud üle valdust Lootsi 6 asuvale hoone osale, mis paikneb Lootsi 8 aadressil. Maatastriseaduse § 20 lg 51 sätestab piiriprotokolli koostamise kohustuse. Seega pidanuks vaidlusalusel juhul allkirjastama piiriprotokolli ka piirinaaber, antud juhul AS X. Katastritoimik (lk 10) on esitatud 24.01.2005 Lootsi tn 8 piiriprotokoll, milles küll märgitakse, et AS X volitatud esindaja K. M. nimi, kuid tema allkirja nimetatud piiriprotokollil ei ole. Allkirja puudumine ja seega piirinaabri kooskõlastuse puudumine nimetatud piiriprotokollil ongi kaebaja arvates üheks oluliseks põhjuseks tekkinud olukorrale, kus Lootsi tn 6 hooneosa soovitakse erastada ja seejärel kinnistada kolmanda isiku omandisse. VASTUSTAJA TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT Käesoleva kohtuasja raames vaidlustas kaebaja muuhulgas Tallinna Linnavalitsuse
  6. augusti 2004 korralduse nr 1526-k, millega eeltoimingute lõpetuseks määrati ostueesõigusega erastatav maa ja muud seadusega ettenähtud tingimused. Maa on määratud järgmiste plaanidel märgitud ehitiste juurde: 1, 2, 3, 4, 8, 9 ja 10 - seega kokku 7 ehitist. AS X vaidlustab tootmishoone (pos 10) jäämise Lootsi tn 8 määratud piiridesse, kuivõrd tema väitel kuulub see Lootsi tn 6 asuva hoone juurde. AS X on ise
  7. aastal teinud piiriettepaneku selliselt, et hoone pos 10 jääb tervenisti Lootsi tn 8 koosseisu (toimik lk 61). Samuti on AS X korduvalt toonud ehitiste loetelu asendiplaanil, mis kuuluvad temale, kuid nendes ei ole kordagi kajastatud Lootsi tn 8 jäävat ehitist pos
  8. Kuivõrd ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus kogutud tõenditest ilmnes üheselt, 3 et kõigi Lootsi tn 8 asuvate ehitiste omanik on AS Y, võttis Tallinna Linnavalitsus
  9. augustil 2004 vastu korralduse nr 1526-k “Lootsi tn 8 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks”, kus ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks ning ostueesõigusega erastatavaks maaks määrati 7884 m2 maad, sihtotstarbega ärimaa. Vastavalt maareformi seaduse § 221 lõikele 6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Kuivõrd olemasolevat maa eraldust Lootsi tn 8 krundil ei olnud, tuli maa määrata vastavalt Ehitistele teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale, arvestades ka maakorraldusnõudeid. Piiriettepaneku ajal asusid Lootsi tn 8 järgmised õiguslikul alusel püstitatud või seadustatud ehitised: pos 1, pos 2, pos 3, pos 4, pos 8, pos 9, pos 10, millede juurde määrati teenindamiseks vajalik maa. Aprillis 2004 on koostatud krundipiiride ettepanek selliselt, et kõik Lootsi tn 8 olemasolevad ehitised nii ehitisregistri kui notariaalsete lepingute kohaselt, on jäetud Lootsi tn 8 krundi koosseisu. Maamõõtja Endel Leppik, kes nimetatud mõõdistamise teostas, koostas piiriprotokolli, kuhu kutsus piirinaabrina ka AS X esindaja. Viimane piiriprotokolli koostamisele
  10. jaanuaril 2004 ei ilmunud. Kuivõrd Lootsi tn 8 asuvale pos 10 ehitisele oli olemas kehtiv ehitusluba (kehtib ka käesoleva vaidluse ajal, toimik lk 58), AS-i X nõusolek, mis väljendus erinevatel plaanidel, et ehitis pos 10 just selliselt terves ulatuses ei kuulu AS-le X, Tallinna Linnavalitsusel ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlusi selles, et piirid tuleks kuidagi teisiti määrata. AS Tallinna Sadam ei ole tõendanud vaidlusaluse, s.o pos 10, asuva ehitise temale kuulumist, vaid korduvalt vastupidist. Tallinna Linnavalitsuse
  11. augusti 2004 korralduse nr 1526-k andmise ajal oli olemas ja on tänaseni kehtiv ehitusluba, millega seadustati ehitis pos 10, mis on ühendatud nii Lootsi tn 8 kui ka Lootsi tn 6 oleva ehitisega. Toodud ehitusloa alusel on sõlmitud
  12. novembril 2003 vara tasuta üleandmise leping, millega AS W võõrandas täiendavalt seadustatud laohoone pos 9 ja tootmishoone pos 10, notari ametitoimingute raamatu registri nr 5787, AS-le Y. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud, vastab vorminõuetele, tugineb olemasolevatele dokumentidele ning on kooskõlas kehtiva seadusandluse ning õigusaktidega. Seega vastab vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korraldus kõiges haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, on õige, mistõttu tuleb kaebus selle tühistamiseks jätta rahuldamata. VASTUSTAJA HARJU MAAVANEMA SEISUKOHT AS ETK Majad oli Lootsi 8 aadressil asuvate hoonete omanik tulenevalt sellest, et ETK oli Kinnisvara Kasutamise ja Tööstuse AS Ühisvara õigusjärglane, kes 1939 aastal omandas kinnistu nr 304D, tolleaegse aadressiga Uus- Hollandi 7, kus asuvad täna hooned aadressiga Lootsi 8 (end Lootsi 7).
  13. juuni 2000 müüs AS ETK Majad notariaalse ostu-müügilepinguga (notariaalregister nr 3795) Lootsi tn 8 asuvad ehitised AS-le W. Nimetatud lepingut muudeti samade poolte vahel
  14. novembril 2000 (notariaalregister nr 7353). AS W müüs
  15. märtsil 2001 Lootsi tn 8 asuvad ehitised ostu-müügilepinguga (notariaalregister nr 2432) AS-le Y, kes on tänaseni vaidlusalusel aadressil (Lootsi 8) asuvate hoonete omanik. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet väljastas
  16. detsembril 2002 ehitusloa nr 28637, millega seadustati ehitised pos 9 ja pos
  17. AS W müüs
  18. novembril 2003 vara tasuta üleandmise lepinguga täiendavalt seadustatud laohoone pos 9 ja tootmishoone pos 10 (notari 4 ametitoimingute raamatu register nr 5787) AS-le Y. Nimetatud lepingule lisati Lootsi tn 8 asendiplaan, mille kooskõlastas AS X juhatuse esimehe asetäitja J. T.. Sellelt asendiplaanilt nähtub, et ehitis pos 10 ei kuulu AS-le X. Maavanemal ei ole mingit alust kahelda nimetatud otsustuse ning allkirja õigsuses ja vabatahtlikkuses. Maavanemale teadaolevalt ei ole nimetatud
  19. novembri 2003 lepingut keegi vaidlustanud ning leping on jõus tänaseni. Kaebuse kohaselt vastavalt Hooneregistri
  20. detsembri 2000 tõendile nr 29782 kuulub kaebajale aadressil Lootsi 6 laohoone. Lahtris “märkused” on kolmandal real märge, et osa laohoonest 01 jääb aadressile Lootsi
  21. Vabariigi Valitsuse
  22. augusti 2000 määrusega nr 277 kinnitatud riikliku hooneregistri pidamise põhimäärus (edaspidi põhimäärus). § 11 lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt kantakse andmed omaniku kohta registrisse ja tehakse nendes muudatusi omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. Selliseks dokumendiks võib olla ka ehitisele kui vallasasjale omandiõigust tunnustav kohtuotsus. Samad põhimõtted sisaldusid ka kuni
  23. septembrini
  24. a kehtinud Vabariigi Valitsuse
  25. detsembri 1990 korraldusega nr 378-k kinnitatud Eesti riikliku hooneregistri põhimääruses. MRS § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
  26. novembri 1996 määrusega nr 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” (edaspidi: Kord) p 3 kohaselt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem. MRS § 22 lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades § 21 sätestatud kitsendusi. Vastavalt Korra punktile 23 alapunktile 4 erastamise korraldaja võtab maareformi seaduses sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse. Lootsi 8 katastriüksuse moodustamise toimiku maa ostueesõigusega erastamiseks AS Y Eesti sisalduvad dokumendid on maavalitsuse maaosakonna poolt tunnistatud nõuetele vastavaks ja vastavalt sellele on ette valmistatud maavanema korraldus. Harju maavanem on vastava maa erastamise korralduse nr 1157-k alla kirjutanud
  27. mail
  28. Maavanem leiab, et AS X ei ole tõendanud omandiõigust laohoonele pos
  29. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU AS Y EESTI SEISUKOHT AS Y Eesti on hooned, asukohaga Lootsi tn. 8 omandanud õiguslikul alusel AS-lt W 07.03.2001 ostu-müügilepingu alusel ja 10.11.2003 vara tasuta üleandmise lepingu alusel. Eeltoodud lepingust nähtub, et ASW seaduslikus omandis olid ehitised, asukohaga Lootsi tn. 8, Tallinn, sealhulgas tootmishoone (pos. 10). Tootmishoone on ehitisregistris registreeritud nr. 120252970 all ja sellele on välja antud 31.12.2002 ehitusluba nr.
  30. Lepingule on lisatud Lootsi tn. 8 Tallinn, asendiplaan, mille on 11.05.2000 kooskõlastanud AS X juhatuse esimehe asetäitja J. T.. Sellelt nähtub, et ehitis (pos. 10) ei kuulu AS-le X. Vaidlustatud korraldus saab rikkuda neid AS X subjektiivseid õigusi, mis tal olid osundatud korralduse andmise ajal. MRS kohaselt saavad maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitiste omanikuna. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tootmishoone (pos. 10), asukohaga Lootsi tn. 8, Tallinn, omanikuks oleks AS X. Lähtudes asjaolust, et tootmishoone (pos. 10), asukohaga Lootsi 8, Tallinn, püstitamise seaduslikkuse kohta olid Tallinna Hooneregistrile dokumendid esitamata, ja aluseks võttes MRS § 6 lg 3, mille kohaselt hoone või rajatis osundatud tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba, taotles AS Y Eesti Tallinna Säästva Arengu ja 5 Planeerimise Ametilt tootmishoone, asukohaga Lootsi tn. 8, Tallinn, projekteerimistingimusi, eesmärgiga, saada ehitusluba. Lähtudes väljastatud projekteerimistingimustest, koostas OÜ Tallinna TIB projektdokumentatsiooni, mille alusel Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet väljastas 31.12.2002 laohoonele (pos. 9) ja tootmishoonele (pos. 10) ehitusloa nr.
  31. Projekteerimistingimuste skeemilt ja ehitusloa väljastamise aluseks olnud OÜ Tallinna TIB poolt koostatud projektist nähtub üheselt, et tootmishoone (pos. 10) on üks tervik ja missugused tööd on hoone omanik õigustatud ja kohustatud tegema. Kolmas isik taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  32. Tuvastamisele kuuluvad asjaolud Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kolmandale isikule on õigusvastaselt erastatud osa kaebuse esitajale kuuluvast Lootsi tn 6 hoonest (jääb katastriüksuse plaanil punktide 13, 14, 15 ja 16 vahele (katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 9). 13.01.2006 paikvaatlusel tuvastas kohus, et katastriüksuse plaanil märgitud punktide 15 ja 16 vahel puudub sein, mis eraldaks Lootsi tn 6 hoonet Lootsi tn. 8 hoonest (toimiku nr. 1 lk. 84 ning fotod lk. 85). Seega on katastriüksuse plaanil märgitud joon, mis lahutab Lootsi tn. 6 hoonet Lootsi tn. 8 hoonest tinglik ega näita hooneid lahutava seina tegelikku asukohta. Katastriüksuse plaanil punktide 16 ja 13 vahelisest seinast viib avaus iseseisvasse ruumi (vt toimiku nr. 1 lk. 86 asuvaid fotosid nr. 3 ja 4), millest nähtub, et ka punktide 16 ja 13 vahelist seina ei saa pidada hooneid teineteisest tervikuna eraldavaks seinaks, seda enam, et sissepääs nimetatud ruumi on vaid Lootsi tn 6, mitte Lootsi tn. 8 hoonest. Ainus sein, mis hooneid tervikuna eraldab ei ole katastriüksuse plaanil kajastatud, kuid kohus jäädvustas selle fotodel 5 ja 6 (fotol 5 pildistatud Lootsi tn. 6 poolsest küljest ning fotol 6 pildistatud Lootsi tn. 8 poolsest küljest). Katastrüksuse plaanile kantuna kulgeks vastav sein punktist 16 suunaga põhja poole, st. punktide 12 ja 13 vahele, jäädes risti punktide 16 ja 15 vahele tõmmatud tingliku joonega ning olles samas paralleelne punktidega 14 ja 15 vahele jääva seinaga. Ehitusseaduse § 2 lg 2 kohaselt on hoone katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Nimetatud definitsioonist lähtuvalt peaksid Lootsi tn. 6 ja 8 hooned lõppema fotodel nr. 5 ja 6 (toimiku nr. 1 lk. 87) jäädvustatud valget värvi seinaga, mis oleks ka hooneid teineteisest eraldavaks seinaks ehk mõlema hoone välispiirdeks. Samas on kohus paikvaatlusega tuvastanud vaid mõlemate hoonete praeguse ehitusliku seisundi, millega ei ole võimalik tõendada kaebuse esitajale ja kolmandale isikule kuuluvate Lootsi tn. 6 ja 8 hoonete tegelikku suurust ja ulatust. Käesolevas haldusasjas peab kohus seega tuvastama, millises suuruses andis Teede- ja Sideministeerium kaebuse esitajale
  33. aastal lao, asukohaga Lootsi 6 üle. Kui kohus peaks tuvastama, et kaebuse esitajale üle antud Lootsi 6 hoone ulatus üle katastriüksuse plaanil punktide 16 ja 13 vahelise tingliku seina, tuleb kohtul tuvastada, kas kaebuse esitaja võis juhatuse liikme J. T. allkirjaga inventariseerimise joonistel oma omandiõigust piiritledes (vt katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 72) omandiõigusest teatud ulatuses loobuda või mitte.
  34. RE-le X Teede ja Sideministeeriumi poolt 26.08.1996 üleantud vara Teede- ja Sideministeeriumi
  35. augusti 1996 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti RE-le X üle endised NSV Liidu mereväe laod Tallinnas Lootsi 6, 10 ja 14 (toimiku nr. 1 lk. 64). Akti kohaselt on aktile lisatud hoonete asendi skeem, hoonete iseloomustus ning RE X 16.08.1996 kiri nr. 1-5/
  36. 6 Hoonete iseloomustusest (toimiku nr. 1 lk. 50) nähtub, et Lootsi 6 näol on tegemist kahe eraldi hoonega: hoonega nr 6-1, mis on ühekordne osaliselt amortiseerunud paekivi hoone ning hoonega nr. 6-2, mis on 1-2 korruseline osaliselt amortiseerunud paekivi hoone. Ainuke hoonete skeem, mille kohus suutis materjali hulgast leida ning mis vastab eeltoodud hoonete iseloomustusele, asub toimiku nr. 1 lk-l
  37. Skeemilt nähtuvalt on tegemist nõukogudeaegse skeemiga, kuna skeem on venekeelne. Samuti on vastav skeem ainuke, kus hoonetele on antud numbrid, mis kattuvad hoonete iseloomustuses toodud numbritega. Nii on skeemil tähistatud hooned nr. 6-1 ja 6-2, samuti hoonete iseloomustuses toodud hooned numbritega 10-1, 10-2, 10-3 ning 14-1 ja 14-
  38. Vaidlusalune hoone on tähistatud numbriga 6-
  39. Samuti on hoone 6-2, nagu ka kõik teised kaebuse esitajale üleantud hooned skeemile kantud tervikuna tumedamas toonis. Kui võrrelda skeemil hoone 6-2 mustaks värvitud ala katastriüksuse plaaniga (katastriüksuse toimikus lk. 9 oleva katastriüksuse plaaniga, samuti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.09.1999 kirja nr. 1-III-4/1970/2823 lisaks oleva skeemiga, millelt nähtuvad NSV Liidu mereväe ladude aadressid Lootsi tn. 6 ja Lootsi tn. 10 (kiri asub toimiku nr. 1 lk. 51 ning selle lisana skeem toimiku nr 1 lk. 52) ning OÜ Eensalu & Pihel poolt koostatud muinsuskaitse eritingimuste lk. 21 väljavõttega, millelt nähtub hoonete vanaaegne plaan (toimiku nr. 1 lk. 15), asub kohus seisukohale, et kaebuse esitajale Teede- ja Sideministeeriumi poolt üleantud Lootsi tn. 6 hoone lõppes katastriüksuse plaanil märgitud punktide nr. 15-16 vahelise tingliku joone ehk seinaga, olenemata sellest, et vastavat seina paikvaatluse protokolliga ei tuvastatud. Kui võtta Lootsi tn. 6 hoone ulatuse tuvastamisel aluseks skeemil näidatud hoone 6-2 tumedaks värvitud piirjoon, peaks kaebuse esitaja väitel temale Lootsi tn. 6 hoone osana üle antud kolmnurkne hoone osa (tähistatud katastriüksuse plaanil punktidega 13, 14, 15 ja 16) olema skeemil tumedaga värvitud. Kolmnurkse hooneosa sein (katastriüksuse plaanil punktide 14 ja 15 vaheline sein) peaks kulgema paralleelselt Lootsi tn. 8 hoone (skeemil värvimata, tähistatud tähega „k“) parempoolse ehk idapoolse seinaga. Seega peaks kolmnurkne hooneosa jääma Lootsi tn 8 hoonest tervikuna paremale ehk ida poole. Skeemil jääb Lootsi tn. 8 hoonest paremale värvitud väike nelinurk, mille asukoht ei kattu kohtu arvates ühelgi teisel plaanil tähistatud kolmnurkse ala, kaasa arvatud kaebuse esitaja enda poolt inventariseerimise joonistel (toimiku nr. 1 lk. 18) sinisega tähistatud kolmnurkse ala asukohaga. Nii kõikidelt eeltoodud joonistelt kui ka paikvaatlusel tehtud fotodelt (vt foto toimiku nr. 1 lk. 85) nähtub, et kolmnurka moodustav sein (katastirüksuse plaanil tähistatud punktide 16 ja 17 vahel) saab oma alguse Lootsi tn 6 hoone läänepoole jääva seina (sein on katastriüksuse plaanil tähistatud punktide 16 ja 19 vahel) vahetust lähedusest, ulatudes peaaegu ukseavani. Skeemil tumeda värviga tähistatud nelinurga ükski tipp ei ulatu Lootsi tn. 6 läänepoolse seina vahetusse lähedusse. Seega peab kohus võimalikuks, et skeemil tumedaga tähistatud nelinurga näol on tegemist muinsuskaitse eritingimuste lk 21 väljavõttel hoone K osaga või hoone osaga, mis on inventariseerimise joonistel tähistatud tähistusega N
  40. Oluline on käesoleval juhul ka asjaolu, et skeemil Lootsi tn. 8 märgitud hoone (mis ei ole tumedaga tähistatud) idapoolne sein lõpeb skeemi järgi umbes Lootsi tn. 6 hoone keskel ning tumedaga viirutatud ala jääb vastavast seinast paremale ehk veelgi rohkem ida poole. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et skeemil (toimiku nr. 1 lk. 65) tumeda värviga tähistamata hoone „k“ kattub inventariseerimise joonistel viirutatud hoonega (positsioon 10) ning nimetatud hoone näol ei ole tegemist kaebuse esitajale Teede- ja Sideministeeriumi 26.08.1996 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga üleantud laohoonega. 7
  41. J. T. kinnitused AS X omandiõiguse ulatuse kohta Seoses eelpool tuvastatuga peab kohus õigeks ka AS X juhatuse liikme J. T. inventariseerimise joonistel antud kinnitusi AS X omandiõiguse ulatuse kohta. Kohus on seisukohal, et hoonete ulatuse määramisel tuleb lähtuda 1996 üleandmise-vastuvõtmise aktile lisatud skeemist, millest nähtuvalt ei saanud AS X kunagi pidada skeemil tähistatud hoone „k“ osa endale kuuluvaks. Kuna AS X juhatuse liige J. T. on seega AS X omandiõigust
  42. aastal piiritlenud kooskõlas üleandmise-vastuvõtmise akti lisaks oleva skeemiga, ei saa J. T.’i kooskõlastust pidada vääraks. Endiste NSV Liidu mereväe ladude kaebuse esitajale üleandmise ajal 26.08.1996 kehtinud TsÜS § 61 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Kohus on seisukohal, et Teede- ja Sideministeeriumi tahe ladude üleandmisel väljendus sellises ulatuses, nagu see on kajastatud üleandmise-vastuvõtmise akti lisaks oleval skeemil. Olgugi, et ühte üleantavatest hoonetest – Lootsi tn. 6 – ei saanud üleandmise ajahetkel pidada ehitusseaduse mõistes hooneks, kuna tal puudus sein ehk välispiire, ei saa kohus Teede- ja Sideministeeriumi tahet ainult sel põhjusel laiendavalt tõlgendada. Kuna akti lisaks oleva hoonete asendi skeemi kohaselt oli Lootsi 6-2 hoone joone ehk võimaliku seinaga hoonest tähistusega „k“ eraldatud, ei tekkinud üleandjal ja vastuvõtjal ka ilmselt kahtlust selles, et hoonet tähistusega „k“ kaebuse esitajale üle ei anta. Kohtul puudub pädevus võtta seisukoht selles, kas Teede- ja Sideministeerium oleks kaebuse esitajale üleantavat hoonet laiendanud ka hoonele „k“, kui ta oleks teadnud, et hoonete vaheline eraldav sein puudub. Kuna kaebuse esitaja ei vaidlustanud skeemil tähistatud Lootsi tn. 6-2 hoone piire, tuleb järeldada, et hoone piirid vastasid kaebuse esitaja tahtele. Harju Maavalitsuse 05.07.2995 korraldus nr. 1157 ja Tallinna Linnavalitsuse 04.08.2004 korraldus nr. 1526-k on sel põhjusel seaduslikud ning kohtul puudub alus nende tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Seega jääb AS X taotlus õigusabi kulude väljamõistmiseks vastustajatelt rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.