3-05-873/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Määruse tegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-873 Haldusasi M. T.’i taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Jätta taotlus rahuldamata.
2. Saata käesolev kohtumäärus taotluse esitajale. Määrus ei ole edasikaevatav KOHUS LEIDIS: 17.08.05 laekus Harju Maakohtule M. T.’i taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kuna taotlus oli esitatud puudustega, tegi kohus taotluse esitajale kohtunõude puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja oma taotluse täpsustuses märkis, et soovib advokaadi abi kaebuse koostamiseks, mille soovib esitada Tallinna Halduskohtule Tartu Maakohtu 23.03.2004 otsuse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 1-950/
3. Harju Maakohus edastas taotluse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. 08.11.2005 kohtumäärusega palus Tallinna Halduskohus taotluse esitajal oma taotlust veel kord täpsustada ja kohtule teatada, kellele ja mille vaidlustamiseks ta kaebust soovib esitada. Oma vastuses kohtule selgitas M.T., et soovib halduskohtumenetluse korras Tallinna Halduskohtus vaidlustada Tartu Maakohtu kohtunike tegevust kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas nr 1-950/
4. Taotluse esitaja ei soovi vastavat kaebust esitada Tartu Halduskohtule, kuna kahtleb selle objektiivsuses põhjusel, et tegemist on samuti Tartus asuva kohtuga. Kohus on M.T. 08.11.2005 kohtumääruses selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine s.t, et üks suhte pool peab olema avaliku võimu kandja. Vastavalt Põhiseaduse §-le 146 ja kohtute seaduse §-le 2 tegeleb kohus õigusemõistmisega. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks (HKMS §4 lg 1). Toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes (HKMS §4 lg 2). Kohtuotsus ei ole haldusakt ja kohtuniku tegevus õigusemõistmisel ei ole ametiisiku tegevus avalik-õiguslikus suhtes HKMS §4 mõttes ning need ei ole vaidlustatavad halduskohtus. Kohtuotsuste ja kohtumenetluse käigus tehtud toimingute vaidlustamiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse toimingute ja kriminaalasjas tehtud kohtulahendite vaidlustamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et taotluse esitaja on Tartu Maakohtu 23.03.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-950/2003 süüdi mõistetud ja karistatud karistusseadustiku §118 p 1 järgi 5-aastase vangistusega. Nimetatud otsuse vaidlustas taotluse esitaja apellatsioonikorras Tartu Ringkonnakohtus ( kriminaalasi nr 2-1-184/2004) ja asjas on jõustunud kohtuotsus, millega jäeti Tartu Maakohtu 23.03.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-950/2003 muutmata. Otsuse peale oli õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu ühe kuu jooksul, alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast, so
5. juulist
6. Seega lõppes Tartu Ringkonnakohtu 06.07.2004 otsuse kassatsioonikorras edasikaebamise tähtaeg 07.08.
7. Jõustunud lahendiga kriminaalasja menetluse uuendamist on KrMS § 365 kohaselt võimalik taotleda Riigikohtus teistmismenetluse korras, kui esinevad KrMS § 366 sätestatud teistmise alused. sätestab Tähtajad teistmisavalduse esitamiseks on sätestatud KrMS §-s
8. Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates KrMS § 366 sätestatud teistmise aluse ilmnemisest. Kohus selgitab taotluse esitajale veel kord, et jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas ja kohtuniku tegevust kriminaalasja menetlemisel ei saa vaidlustada halduskohtumenetluse kaudu. M.T. soovib saada riigi õigusabi just sellel eesmärgil. Muid põhjendusi riigi õigusabi taotlemiseks ei ole isik oma taotluse täpsustamisel kohtule esitanud. Kohus leiab, et riigi õigusabi andmine ei ole antud juhul põhjendatud ja sellest tuleb riigi õigusabi seaduse §7 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuna taotlejal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. M.T. taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik 2