) tunneb kahte liiki kodust testamenti: tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (
) ja omakäeliselt kirjutatud testament (
Käesolevas asjas on tuvastatud, et 22.01.2005 surnud B. R. tegi oma surmapäeval koduse testamendi
mõttes.
lõikes 1 sätestatu kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Antud juhul ei kirjutanud testaator kodust testamenti ise, vaid seda tegi tema eest kaebuse esitaja (pärandi saaja), mida viimane on ka ise tunnistanud. Kaebaja väitel kirjutas testaator kaebaja poolt tema sõnade järgi kirjutatud kodusele testamendile küll ise alla, kuid samas peab kohus põhjendatuks notar R.Tehveri poolt väljendatud kahtlusi nimetatud väite paikapidavuse suhtes, arvestades testamendi tegemise aega (vahetult enne B.R. surma), testaatori tervislikku seisundit ja surmatunnistusele märgitud surma põhjust. Isegi juhul, kui eeldada, et testaator kodusele testamendile tõepoolest ise alla kirjutas, on põhjendatult alust kahelda tema otsusevõimes testamendi tegemise ja sellele allakirjutamise ajal. 4
sätestab seega selged vorminõuded, millele peab omakäeliselt kirjutatud testament vastama. Nende nõuete eesmärgiks on tagada, et koduse testamendi ehtsust oleks võimalik hiljem kindlaks teha, ning vältida võimalikke testamendi võltsimisi. B. R. poolt 22.01.2005 tehtud kodune testament
§-s 24 sätestatud vorminõuetele ei vasta, mida ka kaebuse esitaja ise on möönnud. Asjaolul, et kaebuse esitaja ja testaator ei olnud väidetavalt teadlikud koduse testamendi tegemise nõuetest ja olid arvamusel, et piisab ainult testaatori allkirjast teise isiku poolt kirjutatud testamendile, ei ole antud juhul tähtsust. Lisaks kodusele testamendile oli B.R. varem teinud ka notariaalse testamendi teise isiku G.Volkovi kasuks. Kuna
§-s 86 sätestatu kohaselt kehtib hiljem tehtud testament, siis informeeris notar G.Volkovit sellest, et pärandaja on oma surmapäeval teinud koduse testamendi ning et pärimisasi kuulub lahendamisele viimase testamendi alusel. G.Volkov pöördus koduse testamendi kehtetuks tunnistamiseks hagiavaldusega kohtusse, kuid kohus ei võtnud hagiavaldust menetlusse, kuna hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt selles esinevaid puudusi. Vastavalt
§-le 1401 lg 2 väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Käesoleval juhul leidis notar tema poolt tuvastatud asjaolude alusel põhjendatult, et kaebuse esitaja pärimisõigus B.R. poolt 22.01.2005 tehtud koduse testamendi alusel ei ole piisavalt tõendatud. Seega on Tallinna notar R.Tehver õigesti keeldunud pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest kaebuse esitajale. Keeldumise kohta on 22.11.2005 koostatud pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest keeldumise akt nr 6928, milles on ära näidatud tunnistuse väljaandmisest keeldumise põhjused. Kohus leiab, et notar R.Tehveri vaidlustatav ametitoiming on tehtud kooskõlas kehtiva seadusega ning kaebuses toodud väited ei anna alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Pärimisõiguse kindlakstegemisega seotud küsimusi ei ole halduskohus pädev lahendama, kuna need kuuluvad läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.S. kaebus ei kuulu rahuldamisele. Sirje Tromp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.