KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Haldusasi: M.M.u kaebus Politseiameti kui karistusregistri volitatud t

) § 413 lg 8 alusel liiklusalaste nõuete rikkumise eest

§ 7422

lg 3 järgi, võttes aluseks varasemad kehtivad karistused

§ 7422lg 2 järgi, 24 kuuks.

Juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb otsuse nr 7296 kohaselt 17.08.2007. 2 28.11.2005 kohtumäärusega on ARK Tallinna büroo 18.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7296 täitmine esialgse õiguskaitse korras peatatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. 31.01.2004 toimepandud väärteo eest

§ 7422

lg 2 järgi, mis on juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvesse võetud, karistati kaebuse esitajat Põhja Politseiprefektuuri 31.01.2004 kiirmenetluse otsuse alusel rahatrahviga 900 krooni. Otsus väärteo asjas jõustus 16.02.

1. Kaebaja tasus trahvi Hansapanga internetipanga kaudu 13.02.
2. 12.03.2004 sai kaebaja kohtutäitur V.Kaasiku täitekutse täiteasjas nr 007/2004/33109 eelpoolnimetatud trahvi 900 krooni sissenõudmiseks. Kuna kaebaja oli enda arvates trahvi enne otsuse jõustumist vabatahtlikult tasunud, teatas ta sellest kohtutäiturile ning esitas ka trahvi tasumist tõendava maksekorralduse ärakirja. Kaebaja väitel kinnitati talle kohtutäituri büroost, et täitemenetlus tema suhtes on lõpetatud. Oma pangakontot kaebaja ei kontrollinud ega teadnud oma väite kohaselt, et trahvisumma ei ole saajale laekunud ja on tema arvele tagasi kantud. 10.12.2004 sai kaebaja kohtutäitur V.Kaasikult uue täitekutse sama trahvi 900 krooni tasumiseks. Kohtutäituri poole pöördumisel selgitati kaebajale, et viitenumbri puudumise tõttu maksekorraldusel on tasutud trahvisumma kaebaja arvele tagastatud. 17.12.2004 tasus kaebaja trahvi uuesti kohtutäituri poolt näidatud arvele. 20.12.2004 kandis kohtutäitur V.Kaasik kaebaja poolt tasutud rahatrahvi 900 krooni Põhja Politseiprefektuuri arvele. Nimetatud kuupäevast on 31.01.2004 otsus väärteo asjas

§ 7422lg 2 järgi loetud täidetuks ja vastavad andmed on kantud karistusregistrisse.

Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et

§7422

lg 3 sätestatud väärteo toimepanemise ajaks 29.06.2005 pidi karistus eelmise, so 31.01.2004 toimepandud väärteo eest

§7422

lg 2 järgi olema kustunud ja karistusandmed selle kohta karistusregistrist kustutatud. Kaebuse esitaja oli tema käsutuses olevate andmete põhjal veendunud, et alused juhtimisõiguse peatamiseks puuduvad, kuna 31.01.2004 väärteo toimepanemisest oli möödas rohkem kui aasta ja enese teada oli ta karistusotsuse täitnud, tasudes määratud rahatrahvi 900 krooni 13.02.

1. Trahvisumma tagastamisest oma arvele ei olnud kaebaja teadlik, kuna tegi väljavõtteid oma pangaarvest hanza.netis suhteliselt harva. ARK Tallinna büroo 18.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsust nr 7296 kaebaja väitel temale ei saadetud ning ta sai otsusest teada juhuslikult, kui teda peatas liikluspolitsei patrull, kes selgitas, et kaebaja juhtimisõigus on peatatud. Vaidlustatav otsus väljastati kaebajale ARK-i poole pöördumisel 04.11.
2. Otsusest selgus, et kuna karistusregistrisse kantud karistusandmed ei olnud kustutatud, siis kohaldas ARK liiklusseaduse § 413 lõikes 8 sätestatut ja otsustas juhtimisõiguse peatamise 24 kuuks. 14.11.2005 kaebajale väljastatud teatisest karistusregistri andmetega karistatuse kohta nähtub, et 31.01.2004 toimepandud väärteo eest, mille otsus jõustus 16.02.2004, on täidetud 20.12.2004, ning sellest päevast arvestab karistusregistri vastutav töötleja Politseiamet karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaega. On arusaamatu, miks kohtutäitur V.Kaasik, kui talle sai teatavaks, et rahatrahv, mille kaebaja oli enda arvates tasunud ja tasumise tõendamiseks esitanud täiturile vastava maksekorralduse ärakirja, ei ole tegelikult Politseiametile laekunud ja see on kaebajale tagastatud, ei saatnud kaebajale kohe uut täitekutset, vaid tegi seda alles detsembrikuus
3. Kaebuse esitaja leiab, et tema tahtlus on alates trahvi tasumisest 13.02.2004 olnud suunatud 31.01.2004 otsuse täitmisele ja sellest ajast tuleb arvutada ka karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaega. Seega tuleks karistusandmed lugeda kustutatuks 3 alates 14.02.
4. Sellest tulenevalt oleks ARK-l puudunud alus

§ 413lõike 8 kohaldamiseks.

Lisaks sellele on juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks kaebaja tööd arvestades ebamõistlikult pikk karistuse tähtaeg. Kaebaja töötab tegevjuhina autofirmas, mille tegevus hõlmab kogu Baltikumi, ning peab oma tööülesannete täitmiseks pidevalt reisima nii teistesse Balti riikidesse kui ka Soome Vabariiki, milleks tööandja on ette näinud odavaima, so autoga liikumise. Juhtimisõiguse peatamise tõttu ei ole see võimalik, mistõttu tuleb kasutada muid reisimismooduseid, mis on aga kallimad ning tööandjale kulukamad. Juhtimisõiguse peatamise tõttu on raskendatud ka kaebaja suhtlemine oma eraldielava lapsega ja tema toimetamine vajalikesse huvialaringidesse. Kaebuse esitaja palub tunnistada tema karistusandmed karistusregistris ebaõigeks ja kohustada karistusregistri volitatud töötlejat Politseiametit parandama ebaõiged andmed karistusregistris, lugedes 31.01.2004 väärteootsus täidetuks 13.02.

1. Samuti palub kaebuse esitaja tühistada ARK Tallinna büroo 18.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr
2. Vastustajate seisukohad Vastustajad Politseiamet ja Autoregistrikeskus kaebusega ei nõustu ja vaidlevad sellele vastu. I. Politseiamet kui karistusregistri volitatud töötleja juhindub oma tegevuses karistusregistri seadusest (KarRS). KarRS § 11 lõikes 4 on loetletud füüsilise isiku karistusandmed, mis karistusregistrisse kanda tuleb. Tulenevalt selle sätte punktist 6 kantakse karistusregistrisse rahalise karistuse või rahatrahvi täitmise kuupäev, millest KarRS § 26 lg 1 p 1 kohaselt hakkab kulgema karistusandmete kustutamise tähtaeg. Juhul, kui rahatrahv on pööratud täitmisele, teatab karistusregistrile selle täitmisest kohtutäitur, kes vastavalt KarRS § 12 lõikele 11 peab esitama karistusregistri volitatud töötlejale §-s 11 nimetatud isiku andmed viie tööpäeva jooksul alates sellest, kui isik on karistusena mõistetud rahatrahvi summa täielikult tasunud. Kohtutäitur V.Kaasik kandis kaebaja M.M.u poolt tasutud rahatrahvi Põhja Politseiprefektuuri arvele 20.12.
3. Nimetatud kuupäev kanti rahatrahvi täitmise kuupäevana karistusregistrisse ning sellest päevast algas karistusandmete kustutamise tähtaeg. Seega on Politseiamet karistusregistri vastutava töötlejana täitnud KarRS nõudeid ja kaebaja väide, et karistusregistri andmed on ebaõiged, ei vasta tõele. 31.01.2004 otsusele on kaebuse esitaja alla kirjutanud ja saanud endale selle esimese eksemplari. Otsuse blanketile on trükitud tekst, milles sisaldub teave otsuse täitmise kohta, sh otsuse pöördel olev tekst, mille kohaselt tuleb „…Trahvi tasumisel märkida maksekorralduse viitenumbri lahtrisse otsuse number (vt pöördel). Viitenumbrita ei saa ülekannet sooritada“. Seega oli otsusel väga selgelt ja üheselt mõistetavalt selgitatud, kuidas määratud rahatrahvi tasuda tuleb. Kaebusele lisatud hanza.neti väljatrükil on näha, et kaebaja küll teostas 13.02.2004 ülekande summas 900 krooni, kuid samal päeval laekus see summa tema arvele tagasi selgitusega, et „saaja viitenumber on väär või puudub“. Rahatrahv loetakse aga täidetuks ainult pärast selle reaalset tasumist. Tasumisele suunatud tahtlus karistusregistrisse andmete kandmise või nende muutmise aluseks olla ei saa. 4 Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjused, mille alusel kaebaja taotleb karistusregistri väidetavalt ebaõigete andmete parandamist, on alusetud ja põhjendamatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. II. ARK on vaidlustatava juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel lähtunud otsuse tegemise ajal kehtinud liiklusseadusest, mille § 41 lg 3 p 5 näeb ette juhtimisõiguse peatamise alusena jõustunud karistamisotsuse väärteomenetluses ning § 413 lõiked 1-8 näevad ette juhud, millal juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse ning juhtimisõiguse peatamise tähtajad. ARK, võttes aluseks kehtivad liiklusalased rikkumised, peatas vastavalt

§ 413lg 8 M.M.u juhtimisõiguse 24 kuuks õiguslikel alustel. Kar

RS § 25 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Vastavalt sama seaduse § 26 lõikele 5 juhul, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kuna M.M.u liiklusalased rikkumised ei olnud aegunud KarRS § 26 lg 5 kohaselt, kuulus tema juhtimisõigus peatamisele. Kuna ARK on juhtimisõiguse peatamise vormistamisel juhindunud kehtivatest õigusnormidest, puudub alus vaidlustatava otsuse tühistamiseks. ARK palub jätta M.M.u kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et M.M.u kaebus kuulub rahuldamisele ARK Tallinna büroo 18.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7296 tühistamise nõude osas. 1. Vaidlusaluse otsuse nr 7296 tegemise ajal kehtinud

§ 413

lg 8 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks, kui isik on rikkunud neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid, mille rikkumise eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ning karistusandmed eelmiste rikkumiste kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.

§ 413

lõike 8 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas isikut on karistatud vähemalt nelja sellise rikkumise eest, mille eest saab juhtimisõiguse peatada. Politseiameti karistusregistri 14.11.2005 teatisest nr PA 3.4-14.11/5584 (tlk 16) nähtuvalt on kaebajat alates 11.10.2002 liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest karistatud kokku 4-l korral. Rikkumiste kronoloogia on järgmine: 1) 11.10.2002 -

§ 7422

lg 2 kohane väärtegu (karistus määratud 11.10.2002, jõustunud 27.10.2002, täitmise kuupäev 31.10.2002). Kohus leiab, et

§ 413

ei näe ette võimalust peatada isiku juhtimisõigust esmakordse

§ 7422

lõikes 2 sätestatud väärteo eest; 5 2) 19.01.2003 -

§ 7422

lg 2 kohane väärtegu (karistus määratud 14.02.2003, jõustunud 06.03.2003, täitmise kuupäev 20.03.2003).

§ 413

lg 2 näeb ette juhtimisõiguse peatamise üheks kuuks, kui isikut on teistkordselt karistatud

§ 7422

lõikes 2 sätestatud väärteo eest; 3) 31.01.2004 -

§ 7422

lg 2 kohane väärtegu (karistus määratud 31.01.2004, jõustunud 16.02.2004, täitmise kuupäev 20.12.2004).

§ 413

lg 4 näeb ette juhtimisõiguse peatamise kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud

§7422

lõikes 2 sätestatud väärteo eest; 4) 29.06.2005 -

§ 7422

lg 3 kohane väärtegu (karistus määratud 25.07.2005, jõustunud 14.08.2005, täitmise kuupäev 09.08.2005). Esitatud loetelust nähtub, et kaebuse esitajat on karistatud

§ 7422

lõike 2 rikkumise eest kolmel ja

§ 7422lõike 3 rikkumise eest ühel korral.

Seega on kaebuse esitajal küll kokku neli väärtegu, kuid nende hulgas kolm sellist väärtegu, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.

§ 7422

lõike 2 esmakordset rikkumist, st mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisena, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.

§413

lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et

§ 413

lg 8 saab rakendada juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm (19.01.2003, 31.01.2004 ja 29.06.2005 toimepandud rikkumised). Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist

§7422lõike 2 esmakordse rikkumise korral.

Seetõttu ei saa kaebuse esitaja poolt 11.10.2002 toime pandud

§ 7422

lõike 2 rikkumise eest määratud ja 27.10.2002 jõustunud karistust arvestada, kuna selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et vaidlustatava ARK Tallinna büroo 18.08.2005 otsuse nr 7296 õiguslikuks aluseks oleva

§ 413

lg 8 kohaldamine nõudis neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kuna M.M.ul oli otsuse tegemise ajal kolm sellist liiklusseaduse nõuete rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamisele, on ARK Tallinna büroo 18.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7296 õigusvastane ja kuulub seetõttu tühistamisele. M.M.u kaebus tuleb nimetatud nõude osas rahuldada. Kohus möönab, et kuni 01.10.2005 kehtinud

§ 413lõige 8 oli õigusnorm, mida oli võimalik tõlgendada mitmeti.

Igal juhul on õigusnorm, mida erinevaid tõlgendusviise rakendades on võimalik tõlgendada erinevalt ning mis sellest sõltuvalt viib erinevate järeldusteni normi sisu ja tähenduses suhtes, ebaselge. Ebaselge õigusnorm on vastuolus õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega ning seda ei tohi rakendada isiku kahjuks. Kuna käesoleval juhul on vaidlustatava otsuse tegemise aluseks olnud ebaselget õigusnormi -

§ 413

lg 8 rakendatud kaebaja kahjuks, peatades tema juhtimisõiguse 24 kuuks, siis on ARK Tallinna büroo 18.08.2005 otsus nr 7296 ka sellest asjaolust tulenevalt õigusevastane ja kuulub tühistamisele. 6 2. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata nõude osas, milles kaebuse esitaja taotleb oma karistusregistris sisalduvate karistusandmete ebaõigeks tunnistamist ja Politseiameti kui karistusregistri volitatud töötleja kohustamist ebaõigete andmete parandamiseks karistusregistris. Kaebuse esitajale 31.01.2004 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna nooremkonstaabli P.Estermaa poolt koostatud kiirmenetluse otsus, millega kaebajale määrati

§ 7422lõike 2 järgi karistuseks rahatrahv 900 krooni, oli kaebajale teatavaks tehtud.

Otsus sisaldas vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 57 lg 1 punktides 16 ja 17 sätestatule teavet otsuse täitmise kohta (muuhulgas selle kohta, et trahvi tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber, kusjuures otsuse pöördel on trükitud tekst, mille kohaselt tuleb trahvi tasumisel märkida maksekorralduse viitenumbri lahtrisse otsuse esiküljel olev otsuse number, ilma milleta ei ole võimalik ülekannet sooritada), samuti selle kohta, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Seega oli otsuses selgelt ja kaebuse esitajale arusaadavalt märgitud, millal ja kuidas määratud rahatrahv tuleb tasuda. Kui kaebuse esitaja selle tähelepanuta jättis ja rahatrahvi küll 13.02.2004 tasus, jättes seejuures aga ülekandes märkimata saaja viitenumbri, mille tõttu trahvisumma tema arvele tagasi kanti, siis tuleb seda käsitleda kui tavapärase hoolsuskohustuse rikkumist kaebaja poolt. Kaebaja ei tundnud ka hiljem huvi oma pangakontole laekunud summade vastu ega kontrollinud, mis põhjusel on sinna tagasi kantud 900 krooni, st sama summa, mille kaebaja oli tasunud trahvina. Reaalselt tasus kaebaja rahatrahvi, kandes selle 17.12.2004 kohtutäituri arvele. Kohtutäitur V.Kaasik kandis kaebaja poolt tasutud trahvisumma Põhja Politseiprefektuuri arvele 20.12.2004, mis vastavalt KarRS § 11 lg 4 punktile 6 on kantud karistusregistrisse rahatrahvi täitmise kuupäevana, millest KarRS § 26 lg 1 p 1 kohaselt hakkab kulgema karistusandmete kustutamise tähtaeg. Kohtutäitur ei ole 31.01.2004 kiirmenetluse otsuse täitmisel rikkunud KaRS § 82 lg 1 punktis 3 sätestatud aegumistähtaega. Rahatrahvi saab täidetuks lugeda pärast selle tegelikku tasumist, mitte aga sellest ajast, kui kaebuse esitajal ilmnes selle tasumisele suunatud tahtlus. Seega ei ole võimalik karistusandmete kustutamise tähtaega hakata arvestama alates 13.02.2004, kui kaebuse esitajal ilmnes tahtlus rahatrahvi tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja karistusregistris sisalduvad karistusandmed õiged ja kooskõlas KarRS-ga ning puuduvad alused nende muutmiseks. Sirje Tromp kohtunik