Obsah (6)

§ 98§ 10§ 59§ 60§ 115§ 117

3-05-359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 28.aprill 2006, Tallinn Haldusasi OÜ X kaebus

) § 117 lg 1 kohaselt tasumisele kuuluvalt maksusummalt 0,06% päevas. Kaevatava maksuotsuse kohaselt on OÜ X tasumisele kuuluvast käibemaksust teinud käibemaksu seaduse (edaspidi KMS) § 18 lg 1 p 1 tulenevalt mahaarvamisi OÜ AMG Baltic rekvisiitidega vormistatud kahe arve alusel 2001.a. juulis 65 211,85 krooni ja 2001.a. augustis 83 135,60 krooni. Maksuhaldur on maksuotsuses seisukohal, et majandustehinguid, mille kohta on vormistatud eelnimetatud arved ei ole tegelikkuses toimunud, tõendatud ei ole kauba saamine müüjalt, mistõttu puudus õigus KMS § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel käibemaksu summas 148 347,45 krooni mahaarvamiseks. Maksuotsuse p 3.3. kohaselt maksustamisperioodil august 2001.a. ei ole OÜ X kajastanud maksuametile esitatud maksudeklaratsioonide vormidel TSD lisa 6 real 15 ettevõtlusega mitteseotud kulusid. OÜ X ettevõtlusega mitteseotud kulud moodustasid kokku 972 500 krooni. Maksuotsuses leitakse, et kui arvel märgitud isik ei ole tegelik tehingu pool, on tegemist sisulise puudusega, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada, kellele ja mille eest tegelikult arvel märgitud summa tasuti, mistõttu ei ole võimalik ka tuvastada kulutuste seotust ettevõtlusega ning tulumaks kuulub tasumisele tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et OÜ X on käibemaksudeklaratsioonides liigselt kajastanud soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ning teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid jättes sellelt deklareerimata ettenähtud korras tulumaksu ning maksuhaldur on käsitlenud eeltoodud tegevusi tahtlikuna, kuna tehingute toimumine OÜ-ga AMG Baltic ei ole leidnud kinnitust. Maksuotsusele esitatud vaide osas on 19.04.2005 tehtud vaideotsus, millega jäeti vaie rahuldamata. 18.05.2005 esitas OÜ X Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus kohaldas 23.05.2005 määrusega esialgset õiguskaitset ja peatas kaevatava maksuotsuse täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et on olnud OÜ-lt AMG Baltic sõiduautode Volvo S80 ja Volvo V70 ostmisel heauskne ning maksuhaldur ei ole vastupidist tõendanud. Seega oli kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine õiguspärane. Kõnealuste sõidukite eest tasumine toimus sularahata arveldamise teel, seega ei pidanud ega saanud kaebaja kontrollida müüja esindaja isikut. Samuti käitus kaebaja tehingute tegemisel vastavas ärivaldkonnas nõutava ja tavapärase hoolsusega ning maksuhaldur on jätnud vastupidise tuvastamata ja tõendamata. Asjaolu, et OÜ AMG Baltic juhtorgani liikmeid on karistatud maksuseaduse rikkumise eest ei anna iseeneset alust järelduseks, et kaebaja ei ole käitunud seaduslikult. Maksuhaldur on tuginenud tõendile (telefonivestlus raamatupidaja A.L.´iga), mis ei vasta vorminõudele ja on kogutud ausa menetluse nõudeid rikkudes. Maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja tahtlust tehingutega seotud väidetavate rikkumiste toimepanemisel ja sellest tulenevalt maksude tasumata jätmisel, mistõttu ei oleks maksuhaldur aegumise tõttu saanud maksuotsust teha. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et maksumenetluses kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates on jõutud järeldusele, et OÜ AMG Baltic ei müünud sõiduautosid Volvo S80 ja Volvo V70 OÜ-le X, seega ei saanud OÜ X neid ka OÜ-lt AMG Baltic soetada. 2 Kuna OÜ AMG Baltic ei ole kunagi autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) andmetel olnud kõnealuste sõidukite kasutaja ega omanik, siis pidi kaebaja nimetatud äriühinguga tehinguid tehes nõudma omandiõiguse tõendamiseks muid dokumente, kuna sõiduki registreerimisel liiklusregistris tuleb esitada muuhulgas sõiduki seaduslikku omandamist või valduse saamist tõendav dokument. Kogutud tõendite põhjal on võimalik väita, et OÜ-ga AMG Baltic tehtud tehingute puhul (kui eeldada, et need toimusid) ei järginud kaebaja oma tavapärast praktikat. Vastustaja leiab, et vastuolu tehingute kronoloogias on ilmne ning kaebaja poolt esiletoodu kohaselt ei olnud võimalik OÜ-lt AMG Baltic sõidukeid soetada. Kuna sõidukeid müünud M.T. teadis, et OÜ AMG Baltic ei saanud kuidagi olla kõnealuste sõidukite omanik, siis ei oma sisulist tähtsust asjaolu, kas ta võis ja pidi kontrollima nimetatud äriühingut väidetavas müügitehingus esindanud isiku samasust. Maksuhaldur möönab, et raamatupidaja A.L.´i seletus ei ole vormistatud nõuetekohaselt, kuid tema seletuse põhjal ei tehtud järeldusi, mis mõjutasid asja otsustamist, seega ei toonud rikkumine kaasa ebaõige haldusakti andmist. Maksuhaldur hindas tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ega tuginenud maksuotse tegemisel ainuüksi A.L.´i seletusele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seletused, uurinud toimiku materjale ja hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas tuleb vastata küsimusele, kas maksuotsus on tehtud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning kas käibemaksu tagastamise taotlemise aluseks olevad majandustehingud reaalselt toimusid.

§ 98lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat.

§ 98

lg 4 sätestab, et pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas enam maksuotsust teha. Kaebaja leiab, et maksuotsuse sai teha hiljemalt 2004.a. suvel. Vastustaja on kaevatavas maksuotsuses asunud seisukohale, et OÜ X on maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidnud - kajastanud käibedeklaratsioonidel liigselt käibemaksu ning jätnud tulumaksu deklareerimata, mistõttu kuulus kohaldamisele kuueaastane aegumistähtaeg. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas maksusumma määramine on aegunud (kas kaebaja on tahtlikult rikkunud maksuseadusest tulenevat kohustust käibe- ja tulumaksu arvestamisel ja deklareerimisel). Kaevatavas maksuotsuses on tuginetud KMS (kuni 01.01.2002 kehtinud redaktsioonis) § 18 lg 1 p-le 1, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse paragrahvis 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 18 lg 6 kohaselt on mahaarvamised lubatud käesoleva seaduse paragrahvis 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve või impordi kaubadeklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. KMS § 24 lg 1 p 1 näeb ette arve vormistamise nõuded. KMS § 24 lg 7 sätestab, et registreeritud maksukohustuslane on kohustatud esitama ostjale arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. 3 Pooltel puudub vaidlus arvete vorminõuetele vastavuse üle. Pooltel on vaidlus selles, kas majandustehingud reaalselt toimusid või mitte ehk teisisõnu kas kaup soetati kaebaja poolt esitatud arvetel märgitud isikult. Kaebaja on kaebuses viidanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 lahendile kohtuasjas nr 3-4-1-1-

1. Viidatud otsuse p-s 16 on asutud seisukohale, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebaja on aga jätnud tähelepanuta samas otsuse punktis öeldu, mille kohaselt juhul, kui ostja arvab käibemaksu maha tehingult, mida pole toimunud, on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud KMS § 18 lg 1 p 1 või § 18 lg 6 kohaselt, sest kaupa või teenust ei ole soetatud või puudub nõuetekohane arve. Selline pettus ei sõltu arve tasumise ajast ja viisist. Kaebaja arusaam, et kui arve on esitatud ja selle alusel on raha tasutud, siis on see piisavaks tõendiks tehingu toimumise kohta on lihtsustatud. Käibe toimumine ei ole seotud arve tasumisega. Käibe toimumine on kauba reaalne üleandmine. Arve esitamine ja tasumine ei pruugi iseenesest tõendada tehingu toimumist. Antud juhul on kaubaks olnud kaks hinnalist sõiduautot (Volvo S80 reg.nr. 428SKY, hind 427 500 kr. ja Volvo V70 reg.nr. 562APF, hind 545 000 kr). Müügi toimumist soovib kaebaja tõendada arvetega (tlk 88, 102), millel puuduvad allkirjad kauba kättesaamise kohta. Samuti ei ole vormistatud kirjalikku ostu-müügi lepingut ega kauba üleandmise-vastuvõtu akti ning omaniku vahetus ei ole registreeritud autoregistris. Teede- ja sideministri 13.03.2001 määruse nr 15 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri“ § 2 p 8 kohaselt on sõiduki omanik juriidiline või füüsiline isik, kelle nimele on sõiduk registrisse kantud või kellele sõiduk kuulub omandiõiguse alusel. Kohus nõustub kaebajaga, et sõiduki omaniku vahetuse võis jätta registreerimata, kui kaebaja ise sõidukit liikluses ei kasutanud, kuid vaidlusaluste tehingute osas viitavad registrikanded, et tehingute toimumise võimalikul ajal olid sõidukite omanikeks ja kasutajateks teised isikud, mitte peale OÜ AMG Baltic. Kohus leiab, et maksuhaldur on tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et tehinguid ei ole toimunud. Kohtutoimikus (tlk 185-190) on kohtuotsus, mille kohaselt on T. Õ.; E. ja E. O. süüdi tunnistatud KrK § 17 lg 4-148 1 lg 10 alusel ja M. S. KrK § 148 1 lg 2 järgi. T. Õ. süüdistati kõnealuses kriminaalasjas selles, et ta organiseeris tahtlikult maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamise OÜ AMG Baltic juhatuse liikme M. S. poolt. Selleks tegi ta E. O. ülesandeks leida isik, kelle nimele registreeriti ettevõte eesmärgiga OÜ AMG Baltic nimel koostada müügiarved, kuid arvetega seotud tehinguid reaalselt ei toimunud. OÜ AMG Baltic registreeriti ja avati pangas arve, millele laekunud raha sularahas välja võeti. Ka OÜ AMG Baltic 07.06.2001-05.11.2001 pangatoimingute väljavõttest (tlk 121-130) nähtub, et arvete alusel on kontole laekunud summad, mis on kontolt sularahas välja võetud; nt sularahata maksete sooritamine AS AMG Baltic poolt pangaväljavõttest ei nähtu. Kohtutoimikus (tlk 131-151) olevatest kriminaalasjas ülekuulatud isikute ülekuulamise protokollidest ilmneb maksupettuse skeem, mille kohaselt OÜ AMG Baltic tegelikkuses majandustehinguid ei teinud, vaid vormistas arveid. Raha kanti OÜ AMG Baltic või teiste maksupettuse skeemi jaoks loodud ettevõtete arvetele, kust see sularahas välja võeti. Kaupa OÜ AMG Baltic reaalselt ei soetanud ega müünud. Kohus leiab, et eeltoodu tõendab asjaolu, et OÜ-l AMG Baltic tegelik majandustegevus puudus, mistõttu seotult käesoleva haldusasjaga saab järeldada, et märgitud äriühing tegelikkuses tehinguid sooritada ei saanud ega saanud olla ka vaidlusaluste sõidukite (Volvo S80 ja V70) omanik. Ka kõnealuste sõidukitega toimunud tehingute jada viitab sellele, et OÜ-ga AMG Baltic reaalselt tehinguid ei toimunud ning liikusid vaid arved. Volvo S80 toodi Eestisse 02.04.2001 OÜ Olvikal poolt. 17.07.2001 tegi OÜ X Ühisliisingu AS-le hinnapakkumise (tlk 72) ja sõlmis ostu-müügi lepingu (tlk 115). 4 17.07.2001 on Ühisliisingu AS sõlminud rendilepingu OÜ-ga Stefante (tlk 73). 18.07.2001 registreeriti sõiduk ARK-is OÜ Olvikal nimele (tlk 74). 18.07.2001 registreeriti sõiduk Ühisliisingu AS-i nimele (tlk 77). 18.07.2001 on koostatud üleandmise-vastuvõtu akt OÜ X ja OÜ Stefante esindajate allkirjadega (tlk 79). 25.07.2001 on OÜ X esitanud arve Ühisliisingu AS-le (tlk 87). OÜ AMG Baltic arve nr 127 (tlk 88) on vormistatud 23.07.2001, tasumise tähtajaga 28.07.
2. Volvo V70 imporditi Eestisse 11.05.2001 OÜ Olvikal poolt. 22.05.2001 registreeriti sõiduk ARK-is OÜ Olvikal nimel (tlk 89). 21.05.2001 on sõiduk registreeritud Jaan Metsa nimele (tlk 91). 02.08.2001 on sõiduk registreeritud AS Hansa Liising Eesti nimele (tlk 95). 06.08.2001 on OÜ X poolt tehtud AS-le Hansa Liising Eesti hinnapakkumine (tlk 99). 14.08.2001 on OÜ X ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud ostu-müügi leping (tlk 100). 24.08.2001 on koostatud AS Hansa Liising Eesti ja OÜ X vahel vara üleandmise-vastuvõtu akt (tlk 101). OÜ AMG Baltic on koostanud arve nr 142 OÜ-le X 28.08.2001, tasumise tähtajaga 31.08.2001 (tlk 102). Maksuhaldur on võtnud seletuse OÜ Stefante juhatuse liikmelt T.L. (tlk 113-114), millest nähtub, et ta sai Volvo S80 reg.nr 428SKY enda käsutusse üleandmise kuupäeval, so 18.07.2001 ning sõiduki üleandjaks oli OÜ X töötaja P. P.. Maksuhalduri teabenõudele esitatud vastusest (tlk 83-86) nähtub, et Volvo V70 väidetav suuline ostu-müügi leping sõlmiti 28.08.2001, peale müügitehingu sooritamist asus auto OÜ X müügiplatsil, akti auto üleandmise kohta ei vormistatud, kuid üleandjaks oli OÜ AMG Baltic ja vastuvõtjaks OÜ X. Volvo S80 ostu-müügi leping sõlmiti 23.07.2001, sõiduk asus samuti peale müügitehingut OÜ X müügiplatsil ja akti üleandmise kohta ei vormistatud. Seega OÜ-lt X teabenõudele saadud vastuse kohaselt toimusid väidetavad tehingud arvete koostamise kuupäeval. Teabenõude allkirjastanud P.M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tlk 93), tema maksuameti teabenõudele sisuliselt ei vastanud, selle koostasid juristid ja tema oma töökohustustest tulenevalt pidi selle allkirjastama. Kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud P.M. ning tehingutes OÜ-t X esindanud M.T. ütlused, et arved liikusid vahel enne tehingu tegemist vahel hiljem ei tõenda midagi vaidlusaluste tehingute toimumise fakti osas. Kumbki nimetatud tunnistajatest ei mäletanud äriühingut nimega OÜ AMG Baltic ega vaidlusaluste tehingute toimumist. Ka maksumenetluses 26.10.2004 M. T. võetud seletuse kohaselt ei mäletanud ta, miks sõidukeid Volvo V70 ja Volvo S80 ei registreeritud ARK-is; samuti ei mäletanud ta, kas ostu-müügi lepingud vormistati või millise dokumendi alusel ost-müük toimus; M.T. ei mäletanud äriühingut OÜ AMG Baltic (tlk 117-119). Seega võib eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et kõnealuste sõidukite müügitehinguid OÜ AMG Baltic ja OÜ X vahel tegelikult ei toimunud. Kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses eelkäsitletud vastuolu tehingute kronoloogias ei kõrvaldanud. HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja taotles kohtus tunnistajate (P.M., M.T.) ülekuulamist, et tõendada kaebuses esitatud väidet tehingute toimumisest. Tunnistajad P.M. ega M.T. oma ütlustega tehingute toimumist ei kinnitanud. Seega ei esitanud kaebaja kohtumenetluses kohtule tõendeid, mis tema väiteid tõendaksid. Ainuüksi arvetega ei saa asjas esitatud teisi tõendeid ja esile toodud vaieldamatuid asjaolusid arvestades lugeda tehingute toimumist tõendatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 03.06.2004 lahendis kohtuasjas nr 3-3-2-21-04 p-s 15 viidatakse varasemale lahendile, mis on tehtud kohtuasjas nr 3-3-1-40-03 ja selgitatakse KMS § 18 lg 1 p-i 1 ja tõendamiskoormist selliselt, et kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamisel või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka 5 tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Seega võib tõendamiskoormis lasuda ka maksumaksjal. Antud juhul, pidi kaebaja maksuhalduri poolt kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele vastukaaluks tõendama tehingute reaalset toimumist, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja väide, mida kinnitasid tunnistajate P.M. ja M.T. ütlused, et OÜ-s X 2001.aastal tehinguid kirjalikult ei vormistatud; sõidukite üleandmise-vastuvõtu akte alati ei koostatud ning arved liikusid vahel enne ja vahel peale tehingu toimumist ei võta kaebajalt kohtumenetluses kohustust tõendada tehingute toimumist. Tunnistajate eeltoodud ütluste põhjal võib asuda seisukohale, et teatud juhtudel kaebaja käitus tehingute tegemisel hoolsalt, teatud juhtudel mitte. OÜ-t AMG Baltic tunnistajad ei mäletanud, järelikult ei saanud olla tegemist püsiva koostööpartneriga (tegelikult nähtub asja materjalidest, et märgitud äriühinguga ei sooritatud vaidlusalusel perioodil ühtegi reaalset tehingut), kelle puhul oleks võinud olla kergeusklik. Kohus nõustub vastustajaga, et kallite sõidukite müügi vormistamisel ei saa sellist kaebaja tegevust pidada tavapärast hoolsuskohustust järgivaks ning kaebaja tegevust käibemaksudeklaratsioonides soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu liigsel kajastamisel ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ettenähtud korras tulumaksu deklareerimata jätmisel tuleb käsitleda tahtlikuna. M. T. olles OÜ X töötaja ja esindaja tehingutes (milliste asjaolude üle vaidlus puudub) pidi teadma (sellest tulenevalt pidi teadma ka OÜ X), et OÜ AMG Baltic ei saanud kõnealuseid sõidukeid müüa. M.T. oli liisingfirmade ja Olvikal OÜ volitatud esindaja ning teostas ka kõik tehingutega seotud toimingud. Kaebaja poolt samal ajaperioodil kõnealuste sõidukitega sooritatud reaalsete tehingute kohta on esitatud nii ostu-müügilepingud kui üleandmise-vastuvõtu akt. Maksuotsus on seega tehtud

§ 98

lg-s 1 ja 4 sätestatut järgides.

§ 10

lg 3 kohaselt peab maksuhaldur maksumenetluse läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, jälgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

§ 59

lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

§ 60ja 61 näevad ette suuliste ütluste võtmise korra ja protokollimise nõude.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et OÜ X raamatupidaja A.L. seletust ei ole protokollitud, mida vastustaja on kohtumenetluses ka tunnistanud, kuid antud rikkumine ei mõjutanud otsust sisuliselt, kuna maksuotsus tugineb oma lõppjäreldustes teistele asjas kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele. Kaebaja puudus õigus KMS § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel käibemaksu 148 347,45 kr. mahaarvamiseks. Kuna maksuotsuses toodud tulumaksuarvestus tugineb käibemaksuarvestuse õigsuse kontrollimisel tuvastatud asjaoludel, so arvele märgitud isik ei olnud müüja, mistõttu puudus võimalus tuvastada summa saajat ja seda mille eest tasuti ehk teisisõnu kulutuse seotust ettevõtlusega, mistõttu kuulus tasumisele ka tulumaks vastavalt maksuotsusele TMS § 51 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3.

§ 115

lg 1 sätestab, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

§ 117

lg 1 kohaselt on intress maksusummalt 0,06% päevas.

§ 98

lg 1 näeb ette võimaluse teha maksuotsus kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti 6 arvutati. Maksuhaldur on nimetatud tähtajast kinni pidanud ning maksuotsus on õiguspärane. Õiguslik alus intressisumma vähendamiseks lähtudes sellest, kas maksuhaldur viis maksumenetluse läbi piisavalt kiiresti, puudub. Maksukohustus ei teki maksuotsusest. Juhindudes eeltoodust ja HKMS § 26 lg 1 p-st 6 kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole kaevatava haldusaktiga rikutud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud mõistetakse välja isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti (HKMS § 93 lg 1), mistõttu jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks. Vastustaja kohtukulude väljamõistmiseks nõuet ei esitanud. Kristina Maimann kohtunik 7