2-03-816/1

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-03-816 Tsiviilasi M.S. hagi A.T. vastu 283 934 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja M.S. (isikukood xxx), hageja esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder, kostja A.T. (isikukood xxx) ja kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veiko Toomere. esindajad Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M.S., hageja esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder ja kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veiko Toomere. Kohtuistungi toimumise aeg 05.04.2006.a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jagamine Välja mõista M.S. (isikukood xxx) kohtukuludena õigusabikulud 14 196, 70 (neliteist tuhat ükssada üheksakümmend kuus krooni ja seitsekümmend senti) krooni A.T. (isikukood xxx) kasuks. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 30.05.2000.a sõlmitud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel xxx asuva kinnisasja koos sellel asuva elamuga. Peale lepingu sõlmimist selgus, et ostetud elamul on tõsine seenkahjustus. Et teha kindlaks kahjustuste põhjust ja ulatust, pöördus hageja OÜ Ehitusekspert poole. Eksperthinnang koostati 18.12.2002.a ja selle tulemusena selgus, et ehituskonstruktsioonide kahjustuste tekkepõhjuseks on elamu ehitamisel ehitustehniliste põhinõuete eiramine, mille tagajärjel on hoone rängalt kahjustatud seenorganismidest. Elamu müügiprotsessis ei selgitanud kostja hagejale piisavalt ehituse käigus tehtud ehitustehnilisi muudatusi. Teostatud muudatused ei olnud hagejale visuaalselt märgatavad ning nende avastamisel olid kandvates konstruktsioonides tekkinud juba pöördumatud kahjustused. Kõnealune seenkahjustus on tekkinud kostja poolt hoone põranda konstruktsiooni muutmisest võrreldes projektiga ja seda projekti autoritega kooskõlastamata. Konstruktsiooni muutmise ja hoone väljaehitamisel on eiratud ehitustehnilisi põhinõudeid, kehtivaid tehnilisi tingimusi ja normatiive. Põranda konstruktsiooni ehitustehniline tase ei vasta elementaarsetele nõuetele, eiratud on ehitusfüüsika põhinõudeid ja arvestatud ei ole hoone asukoha pinnase ehitusgeoloogiliste omadustega. Põrandal puudub tuulutatav põrandaalune osa. Põrandaaluse tuulutuse puudumise ja liigse niiskuse tõttu tõusis niiskusesisaldus põranda puitkonstruktsioonis üle 30% ja põhjustas seenorganismide kasvu. Mitteküllaldaste ehitusalaste teadmiste ja nõrga järelvalve tõttu on rajatud hoone, milles on suuri ehitustehnilisi puudusi. Peale kahjustuste olemasolust teadasaamist teavitas hageja kostjat ning nõudis puuduste parandamist. Kuna kostja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvaldanud ning elamu ei olnud kahjustatuna elamiskõlblik, oli hageja sunnitud ise seenkahjustuse likvideerima. Vastavalt ekspertiisiaktile on hagejal kulunud seenkahjustuse hävitamiseks ja kahjustatud majaosa remondiks kokku 299 788 krooni. 12.03.2004.a koostatud täpsustuses on hageja nimetatud summat vähendanud (II köide tl 21a) ja palub eeltoodu põhjal mõista kostjalt välja 283 934 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on aegunud, kuna hageja on lasknud mööda seaduses sätestatud ehitise puuduste kohta esitatud hagi aegumise tähtaja. Lisaks hagi aegumisele on kostja seisukohal, et hageja oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist põhjalikult tutvunud ostetud kinnisasja olukorraga ja omas sellest selget ülevaadet. Hageja on enam kui kolmekümneaastase staažiga projekteerimisinsener, kellele ei saanud jääda märkamata 2 puudused elamu konstruktsioonis või ehituskvaliteedis. Hageja väited kostja poolt projekti muutmise kohta on paljasõnalised. Kostja seab kahtluse alla hageja poolt esitatud eksperthinnangu pädevuse ja korrektsuse, kuna see on koostatud pärast väidetavalt vajalike kulutuste tegemist. Eksperthinnangu tegemisel ei ole kriteeriumiks seatud mitte tegelikke kahjude väljaselgitamist, vaid selle põhjal püütakse kostjalt nõuda välja elamule tehtud toreduslikke kulutusi. Hageja ei ole kostjat teavitanud ei seenkahjustuse ulatusest, oma kavatsustest puudus ise kõrvaldada ega plaanitud kulutuste summast. Selline hageja tegevus on võtnud kostjalt võimaluse vaidlustada seenkahjustuse olemasolu, rääkimata selle likvideerimiseks tehtud kulutuste suurust ja õigustatust. Samuti ei ole hageja kostja arvates tõendanud talle tekkinud kahju suurust, kostja tegevuse õigusvastasust ega põhjusliku seose olemasolu hagejale tekkinud kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte ja esindajate seisukohad ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ostis kostjalt xxx asuva kinnisasja koos sellel asuva elamuga 30.05.2000.a. Vaidlust ei ole ka selle üle, et elamu valdus anti kostja poolt hagejale üle 05.06.2000.a (I köide tl 186 pöördel). Kuna kõnealune ostu-müügileping sõlmiti poolte vahel enne 01.07.2002.a, kuuluvad vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kõnealusele tehingule kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 254 sätestab, et hagidele müüdud asja puuduste kohta kehtestatakse kuuekuuline aegumistähtaeg, arvates pretensioonide esitamise päevast, kui aga pretensiooni ei esitatud või selle esitamise aega on võimatu kindlaks määrata – pretensioonide esitamiseks kehtestatud tähtaja möödumise päevast. Vastavalt TsK § 252 lg-le 1 on ostjal õigus esitada puuduste kohta ehitises müüjale pretensioon mitte hiljem kui ühe aasta jooksul, arvates ehitise üleandmise päevast ostja valdusesse. Kuna müüdud elamu valdus anti kostja poolt hagejale üle 05.06.2000.a, möödus hageja jaoks kostjale ehitise puuduste kohta pretensioonide esitamise tähtaeg TsK § 252 lg 1 kohaselt 06.06.2001.a ja puuduste kohta hagi esitamise tähtaeg TsK § 254 lg 1 kohaselt 06.12.2001. Hageja on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole 06.02.2003.a. Seega on hagi aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Hageja reageeringud ostetud elamus avastatud puudustele ning asjaolu, et seenkahjustuste lõplik ulatus ilmnes hageja jaoks väidetavalt alles 2002.a sügisel ei muuda hageja jaoks TsK § 252 lg-st 1 ja §-s 254 lg-st 1 tulenevat ja elamu valduse saamisest alguse saanud maksimaalselt ühe aasta ja kuue kuu pikkust lõplikku hagi esitamise tähtaega. Kuna hageja hagi esitamise tähtaja mööda lasknud, ei oma tähtsust, millal hageja elamus puudused avastas ning kas ja millisel kujul hageja kostjale pretensioone esitas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid asjaolude kohta, mille kohaselt hagi aegumine oleks kuni 30.06.2002.a kehtinud TsÜS §-des 120 ja 121 sätestatud alustel peatunud 3 või katkenud. Kuna hagi aegus 06.12.2001.a, ei ole hageja nõudele kohaldatav alates 01.07.2002.a kehtima hakanud ja selleks ajaks aegumata nõuete kohta käiv aegumise regulatsioon. Hagi aegumise tõttu ei anna kohus hinnangut hageja nõude olemasolu kohta ega kostja poolt aegumise vastuväitele lisaks esitatud vastuväidetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Kostja on käesoleva tsiviilasja raames kandnud õigusabikulusid kokku 16 974,30 krooni (II köide tl 23-27). Kohus leiab, et kostja kulutused õigusabile on vajalikud ja põhjendatud ning kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja õigusabikuludest 14 196,70 krooni. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik: 4