3-05-433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-05-433 (endine nr 3-753/2005) Haldusasi K.S.i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 26.05.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 4111 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2006.a Menetlusosalised Kaebaja K.S. Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 26.05.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsus nr 4111 osaliselt, s.o osas, millega peatati K.S.i mootorsõiduki juhtimisõigus rohkem, kui kuueks kuuks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD 1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo peaspetsialisti 26.05.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 4111 peatati alates otsuse tegemisest K.S.i juhtimisõigus liiklusseaduse (LS) § 41.3 lõike 8 alusel 24 kuuks, s.o kuni 25.05.2007.a (tl 3). Otsuses märgiti, et Põhja Politseiprefektuuri 07.05.2005.a otsusega väärteoasjas nr 2314,05,012989
(113449286)karistati K.S.i LS § 74.22 lõike 2 järgi. Lisaks lähtuti tema 23.03.2003.a, 08.04.2003.a ja 24.04.2004.a jõustunud kehtivatest karistustest LS § 74.22 lõike 2 järgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebuses taotletakse ARK 26.05.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 4111 tühistamist. Kaebuses leitakse, et kaebaja oli LS rikkumise eest vastavalt 07.05.2005.a otsusele nr 113449286 karistatud rahatrahviga 900 krooni, mille tasus samal päeval. Seega oli kaebaja juba toimepandud rikkumise eest politsei poolt karistatud. Kaebaja suhtes lisaks trahvile kohaldatud juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks on liiga range karistus, mis ei vasta tema poolt toime pandud väärteole.
- ARK kirjalikus vastuses kaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et on oma otsuse teinud järgides LS sätteid ning tal puudub kaalutlusõigus mitte juhtimisõiguse peatamise otsust teha või selle tähtaega lühendada. Lisaks tahab ARK juhtida tähelepanu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.06.2005.a otsusele nr 3-4-1-2-05, mille alusel ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ja LS § 41.3 lõiked 1,4 ja 8 ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus.
- Kohtuistungil jäi K.S. kaebuse juurde. Kaebaja leidis, et teda on ühe teo eest kaks korda karistatud. Vastustaja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt järgmistel põhjustel. 5.1 Kaevatava otsusega on K.S.i juhtimisõigus peatatud LS § 41.3 lõike 8 alusel. Kuni 01.10.2005.a kehtinud LS § 41.3 lõike 8 kohaselt neljandat või enamat korda LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. 5.2 Riigikohtu üldkogu asus 25.10.2004.a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-110-04 seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41.3 lõigete 1,4 ja 8 järgi ei ole vastuolus PS § 23 lõikega
- Selles otsuses tõdes üldkogu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41 lõigete 1-8 alusel kujutab endast oma olemuselt karistust, kuid selgitas nii selles kui ka samal kuupäeval asjas nr 3-3-1-29-04 tehtud otsuses, et kuigi formaalselt kujutavad väärteomenetlus ja ARK-s toimuv juhtimisõiguse peatamise vormistamine kui haldusmenetlus endast iseseisvaid menetlusi, on need vaadeldavad ühtse tervikuna. Nimelt tehakse suur osa juhtimisõiguse peatamise seisukohast asjakohastest toimingutest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) väärteomenetluses. Juhiloa väljaandnud asutus ei kontrolli juhtimisõigust peatades liiklusrikkumise asjaolusid, vaid lähtub väärteomenetluses tehtud otsustest. Samuti ei ole juhtimisõiguse peatajal kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Seetõttu on juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s LS § 41 lõigete 1-8 alusel käsitatav väärteomenetluses tehtud karistusotsuse automaatse järelmina. Väärteomenetluse ja juhtimisõiguse peatamise ühtse tervikuna käsitlemise kasuks räägib ka asjaolu, et juhtimisõiguse 2 peatamine on loetav karistuseks materiaalses tähenduses just seetõttu, et haldusorgan ei hinda täiendavalt juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu ning juhtimisõiguse peatamine sõltub väärteomenetluses tuvastatud rikkumisest ja süüst. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25.10.2004.a otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukohtade muutmiseks alused puuduvad ja LS § 41.3 ei ole vastuolus PS § 23 lõikega
- Eeltoodud asjaoludel on ebaõige kaebaja seisukoht, et juhtimisõiguse peatamisega on teda teistkordselt karistatud. 5.3 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et K.S.il oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal neli karistusotsust LS § 74.22 lõike 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis) rikkumise eest. K.S. on toimiku materjalide kohaselt politsei poolt karistatud LS § 74.22 lõike 2 järgi 07.03.2003.a (otsus jõustus 23.03.2003.a); 23.03.2003.a (otsus jõustus 08.04.2003.a); 08.04.2004.a (otsus jõustus 24.04.2004.a) ja 07.05.2005.a (otsus jõustus 23.05.2005.a) (tl 18-20). Karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud kustunud. LS § 41.3 lõige 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25.04.2005.a otsus haldusasjas nr 2-3/565/05). See tähendab, et LS § 41.3 lõiget 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm – 23.03.2003.a, 08.04.2004.a ja 07.05.2005 toimepandud rikkumised. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist LS § 74.22 lõike 2 esmakordse rikkumise korral. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja poolt 07.03.2003.a toime pandud LS § 74.22 lõike 2 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kuna kaebuse esitajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tulnuks vastustajal kohaldada kaebaja suhtes LS § 41.3 lõiget 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Kohtupraktikas on LS § 41.3 ebaõige kohaldamise tuvastamisel peetud õigeks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist vaid osaliselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25.01.2006.a otsus haldusasjas nr 3-04285). 5.4 Eeltoodud põhjustel on tuleb kaevatav otsus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punkti 1 alusel tühistada osaliselt, s.o osas, millega peatati K.S.i mootorsõiduki juhtimisõigus rohkem, kui kuueks kuuks. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.
- Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3