3-05-1338/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1338 Haldusasi N.L.i kaebus Murru Vangla direktori 20.12.2005 käskkirja nr. 1665-dm tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. aprillil 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja N.L., vastustaja Murru Vangla volitatud esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28.04.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 28.04.2006 (HKMS § 31 lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada TsMS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Murru Vangla direktori 20.12.2005 käskkirjaga nr. 1665-dm karistati kinnipeetav N.L.’i Vangistusseaduse § 67 p 1 ja p 2 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 25 (kahekümne viieks) ööpäevaks (toimiku lk. 4-5). Käskkirja kohaselt pani N.L. toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et ta 01.12.2005 kell 11.30 takistas vangla teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel, osutades vanglateenistujale füüsilist vastupanu. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Käskkiri on õigusvastane, kuna see sisaldab kontrollimata ja ebatõeseid ühepoolseid ütlusi. Mingeid seadusega ettenähtud haldusmenetluse toiminguid ei ole toimunud. Niinimetatud haldusmenetluse läbi viinud ametnik on töölt kõrvaldatud. Ei ole võetud konflikti ajal kohal olnud tunnistajatelt ütlusi.
4. detsembril 2005 registreeris kaebuse esitaja end arstlikule vastuvõtule. Registreerimislehel märkis kaebuse esitaja isiklikult, et soovib minna meditsiiniosakonna juhataja juurde. Kaebuse esitaja seletas seda valvur M. L.’le. Enne seda tõi eluosakonna valvur kaebuse esitaja meditsiiniosakonda vastuvõtule vastavalt koostatud nimekirjale. Hr. L. hakkas kätega nn. korda looma ning lükkas kaebuse esitajat, millega 1 tekitas kaebuse esitajal tugeva valu ja põhjustas haiguse ägenemise, mistõttu kaebuse esitaja oli sunnitud pöörduma arsti poole abi saamiseks. Kaebuse esitaja pöördus viisakalt valvuri poole ja seletas, et soovib saada kokku meditsiiniosakonna juhatajaga, kuna oli eelnevalt kokku lepitud kohtumine seoses taastusravi küsimusega. Hr. L. käis korraks meditsiiniosakonna ruumides ja tagasi tulles ütles järgmist: „Meditsiiniosakonna juhataja ei võta vastu, ei ole avaldust näinud, ei tunne isegi N.L.i nime.“ Kaebuse esitaja jäi koridoris seisma ja vastas, et enne ära ei lähe, kui saab meditsiiniosakonna juhatajaga kokku. Selle peale kutsus hr. L. korrapidaja ruumist abiväe. Kui nad kohale tulid, selgitas kaebuse esitaja neile olukorda. Üks ametnikest käis meditsiiniosakonna ametiruumides ja teatas, et juhatajat ei olegi kohal ja ta viibib vastuvõtukomisjonil, mis toimub teises majas. Antud käitumisega eiras hr. L. Murru Vangla sisekorda ja Vangistusseadust ning provotseeris tahtlikult konflikti. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vangistusseaduse § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangistusseaduse § 67 p 2 alusel on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr. 42 kinnitatud „Murru Vangla kodukorra“ p 29 alapunkti 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Sama korra p 29 alapunkti 2 järgi on kinnipeetav kohustatud mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid (sh väljaspool vanglat viibivaid isikuid) nende teenistuskohuste täitmisel ning teisi kinnipeetavaid, olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. N.L.i suhtes viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik V. T., kes kontrollis menetluse käigus ettekande kirjutanud valvuri esitatud andmeid. Et algne ettekanne oli liiga üldine, nõudis valvurilt täiendava seletuse esitamist. Menetluses on võetud ka kinnipeetava seletuskiri. Nendest lähtuvalt leidis piisavalt kinnitust intsidendi toimumine ning see, et kaebaja pani toime distsipliinirikkumise. Kaebaja väide, et V. T. on töölt kõrvaldatud on alusetu, sest V. T. viibis puhkusel. N.L. väidab, et ta märkis arsti vastuvõtu registreerimislehele, et soovib minna meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule. Sellekohane märge ei ole piisav, et juhataja vastuvõtule saada. Arsti vastuvõtule soovijate nimekiri ei ole seotud meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule saamisega. Meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtt ei toimu nimekirja alusel, vaid avalduse alusel või läbi arsti, kui arst leiab, et kinnipeetava probleemi peab lahendama meditsiiniosakonna juhataja ning juhataja on nõus kinnipeetavat vastu võtma. N.L. ei olnud esitanud avaldust saamaks meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule. Ka siis, kui kinnipeetav on esitanud avalduse juhataja vastuvõtule saamiseks, ei ole kinnipeetaval õigust vastuvõttu ükskõik millisel ajal nõuda. Kui kinnipeetav on avalduse esitanud, lahendab meditsiiniosakonna juhataja selle ettenähtud aja jooksul, arvestades ka avalduse sisu, kas see vajaks kiireloomulist lahendamist, ning kutsub ise kinnipeetava vastuvõtule. Selleks teavitab ta eluosakonna valvurit, kes kinnipeetava vastuvõtule toob. N.L. avaldust vastuvõtule saamiseks esitanud ei olnud, seega ei olnud tal õigust ka meditsiiniosakonna juhatajaga kokkusaamist nõuda ning valvur käitus õiguspäraselt, öeldes kaebajale, et ta ei tohi edasi tulla. Kinnipeetavad ootavad arsti juurde minekut võre taga ning meditsiiniosakonna valvur juhatab arstide kabinettide ootekoridori korraga kuni kolm kinnipeetavat. Kinnipeetavatel on keelatud ilma kutseta meditsiiniosakonda siseneda. N.L.i väide, et valvur M. L. lükkas teda, on ebaõige. Valvur M. L. püüdis takistada N.L.i 2 meditsiiniosakonda sisenemist, sest kaebajat ei olnud edasi kutsutud. Et kaebaja ei allunud valvuri korraldusele, mitte siseruumidesse siseneda, siis takistas valvur seda kaebajale ette astudes ning kätt ees hoides. Kaebaja püüdis valvurist mööduda ning teda eest lükata. Et kaebajal ei olnud õigust siseneda ning ta keelule ei allunud, siis oli valvuri tegevus kaebaja edasiliikumist meditsiiniosakonna siseruumidesse takistades õigustatud. N.L.i väide, mille kohaselt pärast 01.12.05 intsidenti ägenes tema haigushoog, ei ole arvestatav. Kaebaja meditsiinitoimiku kohaselt on kaebaja külastanud arsti 01.12.05 ning järgmine kord alles 21.12.
5. Kui kaebaja tervislik seisund oleks intsidendis oluliselt halvenenud, oleks see pidanud kajastuma ka tema meditsiinitoimikus. Meditsiinitoimikus aga ei kajastu, et kinnipeetav oleks pärast intsidenti pidanud tihedalt arstide poole pöörduma. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käskkirja andmise õiguslikud alused Käskkirja kohaselt karistati N.L.’i Vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 2 nõuete rikkumise eest. VangS § 67 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1); samuti mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p 2). Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr. 42 kinnitatud „Murru Vangla kodukorra“ p 29 alapunkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 29 alapunkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid (sh väljaspool vanglat viibivaid isikuid) nende teenistuskohustuste täitmisel ning teisi kinnipeetavaid, olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne.
7. Faktilised asjaolud Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt takistas kaebuse esitaja 01.12.2005 kell 11.30 vangla teenistujat teenistuskohustuste täitmisel sellega, et ta osutas vanglateenistujale füüsilist vastupanu. Vastustaja volitatud esindaja selgitas kohtuistungil termini „füüsiline vastupanu“ tähendust käskkirjas järgmiselt: „Valvur astus kaebaja teele ette ja sellest tekkis füüsiline kontakt. /…/ Valvur takistas L. liikumist siseruumide poole.“ Kaebuse kohaselt soovis kaebuse esitaja 01.12.2005 pääseda meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule, kuhu ta aga ei pääsenud. Valvur M.L. edastas kaebuse esitajale informatsiooni, mille järgi meditsiiniosakonna juhataja kaebuse esitajat vastu ei võta ning kaebuse esitaja avaldust näinud ei ole. Kaebusest nähtuvalt jäi kaebuse esitaja informatsioonist hoolimata koridoris seisma ja vastas valvurile, et ta enne ära ei lähe, kui saab meditsiiniosakonna juhatajaga kokku, pärast mida kutsus valvur kohale abiväe. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt järgnevat: „Valvur M.L. läks küsima, kui ma tahtsin pääseda meditsiiniosakonna juhataja jutule. Kui ta tagasi tuli, siis ütles, et meditsiiniosakonna juhataja mind ei tunne. Mina selle väitega ei nõustunud, kuna meil oli suuline kokkulepe. Jäin pool meetrit temast eemal seisma, vaatasin talle otsa ja selle peale kutsus ta endale abiväge.“ (toimiku lk. 88). Tunnistaja M.L. andis eeltoodud intsidendi kohta järgmised ütlused: „L. hakkas nõudma L.i juurde minekut. Ütlesin talle, et küsin, kas tal on aega vastuvõtuks. Ta oli hõivatud, ütles, et ta ei saa sel päeval vastu võtta. Sellest teavitasin 3 L.. Selgitasin, et tema arst otsustab, kas ta pääseb meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule. L. ütles, et tema teeb, mis tahab ja läheb, kuhu tahab, keegi teda keelata ei saa. Selgitasin veel talle tema õigusi. Ta proovis mind lükata vaheukse eest ära, et mööda minna. Andsin talle korralduse eemale astumiseks. Ta püüdis ikka mööda minna. Teised kinnipeetavad hakkasid ka minu peale häält tõstma. Kutsusin välja abijõud raadiojaamaga. Paari minuti pärast tulid 3 valvurit ja palusin neil viia L. korrapidamisruumi.“ (toimiku lk. 91). Tunnistaja kinnipeetav E. Heinsalu intsidendi kohta ütlusi anda ei osanud, kuna tunnistaja ütlustest nähtuvalt läks ta protseduure tegema (toimiku lk. 92). Tunnistaja kinnipeetava M. L.J.’i poolt antud ütluste järgi jäi kaebuse esitaja seniks koridori ootama, kui vanglatöötaja läks vaatama, kas juhataja teda vastu võtab. Tunnistaja andis järgmised ütlused: „Kaebaja küsis, miks teda vastu ei võeta. Valvur vastas, et lihtsalt ei võeta ja kõik ja hakkas tõuklema. Otseselt mingit rüselust ei olnudki, vanglatöötaja kutsus abijõud. Valvur lükkas kaebaja vastu ooteruumi võret. Abijõudude kohalejõudmist ma ei näinud, kuna olin siis juba läinud arsti juurde.“ (toimiku lk. 93). Kohus loeb eeltoodud tunnistajate ütlustega, samuti kaebuse ning kaebuse esitaja seletusega tõendatuks, et kaebuse esitaja ei nõustunud valvuri poolt talle esitatud informatsiooniga selle kohta, et ta meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule ei pääse. Füüsilise kohalolekuga, mis väljendus selles, et kaebuse esitaja informatsiooni kuuldes ei naasnud ooteruumi või selle juurde, vaid seisis jätkuvalt meditsiiniosakonda viiva ukse ees, provotseeris kaebuse esitaja füüsilist kontakti valvuriga. Kohus nõustub seega vastustajaga, et kaebuse esitaja soovimatus vabatahtlikult meditsiiniosakonna juhataja juurde viiva koridori ukse eest lahkuda tõendab, et kaebuse esitaja ei allunud vangla teenistuja seaduslikule korraldusele. Antud olukorras ei ole kohtu arvates tähtis, millisel põhjusel meditsiiniosakonna juhataja kaebuse esitajat vastu võtta ei saanud. Kinnipeetav ei olnud õigustatud nõudma valvurilt meditsiiniosakonna juhataja jutule pääsemist, vastuvõtule saamisest keeldumise põhjendusi ega neid põhjendusi oma füüsilise kohalolekuga vaidlustama. Meditsiiniosakonna juhataja M.L.’i ütluste kohaselt ei esitanud kaebuse esitaja kirjalikku avaldust vastuvõtule pääsemiseks
8. detsembril
9. Samuti ei mäletanud tunnistaja, et tal oleks olnud kaebuse esitajaga eelnev kokkulepe kaebuse esitaja vastuvõtu kohta
10. detsembril (toimiku lk. 90). Seega ei ole käesolevas haldusasjas tõendamist leidnud ka valvuri või meditsiiniosakonna juhataja pahatahtlik soovimatus kaebuse esitaja meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtule lubamiseks. Kaebuse esitaja väited selle kohta, nagu oleks valvur intsidendi käigus tema tervist kahjustanud, ei ole haldusasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Tunnistaja M. L.-J.’i ja tunnistaja E. H. ütlustest küll nähtub, et seoses ooteruumi väiksusega ning ooteruumis ootavate inimeste suure arvuga proovis valvur kinnipeetavaid neid tõugates ooteruumi ära mahutada, kuid eeltoodu toimus enne kaebuse esitaja ja valvuri vahelist intsidenti, mis oli käskkirja andmise aluseks. Samuti ei nähtu kaebuse esitaja meditsiinitoimikust, et väidetav tõukamine oleks kaebuse esitajale jäävaid tervisekahjustusi ning tervisega seotud ravikulusid tekitanud. Meditsiinitoimiku 01.12.2005 väljavõttel on arsti märge: „Istmikunärvi põletik ägenenud parempoolselt. Kõndimine raskendatud, aga ravi statsionaaris ei soovi.“ (toimiku lk. 59). Kohus on seisukohal, et füüsiline kokkupuude ei saa reeglina mõju avaldada organismisiseste põletikuliste protsesside kulgemise intensiivsusele ja kestvusele. Samuti ei ole tõendatud 01.12.2005 meditsiinitoimikus oleva märke seotus valvuriga toimunud väidetava füüsilise kokkupuutega. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud suulisest 4 selgitusest nähtub: „Astusin trepil valesti ja mind viidi tagasi med. osakonda. Mulle määrati 10 süsti.“ (toimiku lk. 88). Kaebuse esitaja selgitusest tulenevalt ei saa kohus pidada tõendatuks asjaolu, et kaebuse esitajale süstide määramine ei olnud seotud kaebuse esitaja poolt trepil valesti astumisega. Kaebuse esitaja meditsiinitoimikust nähtuvalt on pärast 01.12.2005 järgmine arstivisiit aset leidnud alles 21.12.
11. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui kaebuse esitaja tervislik seisund oleks intsidendi tõttu oluliselt halvenenud, oleks see pidanud kajastuma ka kaebuse esitaja meditsiinitoimikus.
12. Karistuse proportsionaalsus toimepandud distsipliinirikkumise suhtes VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristustena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Käesoleval juhul on kaebuse esitajat karistatud 25 (kahekümne viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kohus tegi kindlaks, et ajavahemikus 2002 kuni 2005 on kaebuse esitajat karistatud üheksal korral, sealhulgas kolmel korral kartserisse paigutamisega. Kõige viimane distsiplinaarkaristus on kaebuse esitajale määratud
13. detsembril 2004 – kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks. Seega käesoleva distsipliinirikkumise toimepanemisel ei olnud kaebuse esitaja varasem distsiplinaarkaristus kustunud. Arvestades kaebuse esitajale määratud varasemaid karistusi, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja tahtlikult ei allunud valvuri korraldusele ning provotseeris füüsilist kontakti valvuriga, on kaebuse esitaja 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine proportsionaalne karistus toimepandud distsipliinirikkumise suhtes. Ühtlasi ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, nagu ei oleks distsiplinaarmenetlust asjas toimunud. Haldusasja materjalidest nähtub, et toimunud intsidendi kohta on oma seletused andnud valvur M.L. (toimiku lk. 9) ning kaebuse esitaja (toimiku lk. 8). Inspektor-kontaktisik Viktor Tukkev on 08.12.2005 koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli (toimiku lk. 6). Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus käskkirja tühistamiseks rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 5