3-05-146/1

3-05-146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-05-146 (endine nr 3-295/2005) Haldusasi V.P.i kaebus Rahandusministeeriumi tema 14.11.2004.a alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise avaldus läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.03.2006.a Menetlusosalised Kaebaja V.P. Vastustaja Rahandusministeerium, esindaja Silvi Uljas RESOLUTSIOON Tühistada Rahandusministeeriumi 27.12.2004.a otsus V.P.i 14.11.2004.a alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise avalduse läbi vaatamata jätmise kohta ja kohustada Rahandusministeeriumi vaatama V.P.i avalduse läbi kahe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD
2. V.P. esitas 14.11.2004.a Rahandusministeeriumile avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 65). Avaldusese kohaselt viibis taotleja 05.11.1998.a kuni 17.12.1998.a ebaseaduslikult vahi all.
3. Rahandusministeeriumi 27.12.2004.a kirjaga nr 4-4/14643 „Hüvitis“ teatati V.P.ile, et tema avaldus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu hüvitise maksmiseks puudub alus (tl 3). Vastuse kohaselt tekkis V.P.il hüvitise taotlemise õigus 11.02.1999.a, mil Ida Politseiosakonna määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. V.P. taotleb kohustada Rahandusministeeriumi vaatama tema 14.11.2004.a avaldus kahju hüvitamiseks sisuliselt läbi (tl 41, 93). Kaebaja leiab, et seaduses ettenähtud kuuekuuline tähtaeg ei ole mööda lastud tema süül.
5. Rahandusministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal 11.02.1999.a, millal keelduti tema kriminaalvastutusele võtmisest. AVVKHS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Seega oli kuuekuuline tähtaeg möödunud juba 1999.a augustis. Kaebaja esitas taotluse alles 14.11.2004.a ja Rahandusministeerium jättis 27.12.2004.a selle läbivaatamata tähtaja rikkumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel. 5.1 Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise korra sätestab AVVKHS. Selle seaduse § 2 lõike 1 kohaselt hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutva otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Asjas pole tuvastatud, et V.P. oleks Ida politseiosakonna uurija 11.02.1999.a määrusest kriminaalasjas nr 98073713 (tl 25-26; 69-70), millega keelduti tema kriminaalvastutusele võtmisest teada saanud enne novembrit 2004.a, millal ta sai enda väitel koopia nimetatud määrusest kätte Narva Linnakohtust. Vastustaja poolt viidatud asjaolu, et määruse resolutsioonis on punktis 2 ette nähtud huvitatud isikute teavitamine, ei tõenda veel seda, et kõnealune määrus kaebuse esitajale tegelikult ka teatavaks tehti. Mingeid tõendeid selle kohta vastustaja kohtule esitanud ei ole. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt piirdus vastustaja üksnes uurija 11.02.1999.a määruse koopia väljanõudmisega ega selgitanud välja kas ja millal on määrus V.P.ile teatavaks tehtud (tl 94). Kohus nõustub vastustajaga, et AVVKHS § 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine algas 11.02.1999.a, millal Ida Politseiosakonna uurija määrusega keelduti kaebuse esitaja kriminaalvastutusele võtmisest. Vaatamata määruse pealkirjale ja resolutsiooni sõnastusele on kohtu hinnangul tegemist kuni 01.07.2004.a kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) § 168 sätestatud kriminaalasja lõpetamise määrusega, mis on koostatud ühe isiku – V.P.i (määrusest nähtuvalt kahtlustatav) suhtes, kusjuures muus osas asja menetlus jätkus. Kõnealuse määruse koostamise ajal kehtinud KrMS-st ei tulene, et uurija määruse jõustumise kuupäev erineks määruse koostamise kuupäevast. Seda seisukohta toetab KrMS § 182 lõige 4, mille kohaselt kaebuse esitamine prokurörile uurija tegevuse peale ei peata üldreeglina kaevatava kaevatava toiminu täitmist. Oluline on seegi, et kuna kõnealune määrus on kaebuse esitaja suhtes 2 rehabiliteeriva iseloomuga, ei saa selle jõustumine sõltuda sellest kas ja millal uurimisasutus selle menetlusosalisele teatavaks teeb. Kuna AVVKHS § 4 lõike 2 kohaselt tuli kirjalik avaldus hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (sama seaduse § 2 lõige 1), oli vastustaja poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise avaldusega pöördumise hetkeks (14.11.2004.a) vastava avalduse esitamise tähtaeg möödalastud. 5.2 Eeltoodu ei tähenda aga seda, et Rahandusministeerium võis jätta V.P.i avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks sisuliselt läbivaatamata kaalumata kahju hüvitamise avalduse esitamise tähtaja ennistamist. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks seda teinud. Kohus on seisukohal, et vastustajal tulnuks välja selgitada kas ja millal sai V.P. teada Ida politseiosakonna uurija 11.02.1999.a määrusest kriminaalasjas nr 98073713, millega keelduti tema kriminaalvastutusele võtmisest. Käesoleva asjas kogutud teabe kohaselt sai kaebaja koopia kõnealusest määrusest Narva Linnakohtust novembris 2004.a, prokuratuuriga peetud kirjavahetuse käigus. Viru Ringkonnaprokuratuuri 03.11.2004.a kirjast nähtuvalt oli kaebaja pöördunud prokuratuuri poole informatsiooni saamiseks „tema“ kriminaalasja kohta“ (tl 55). Selles kirjas on prokuratuur teatanud V.P.ile, et Ida politseiosakonna uurija 11.02.1999.a määrusega kriminaalasjas nr 98073713 on keeldutud tema kriminaalvastutusele võtmisest. Asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oli sellest määrusest teadlik varem. Teistsuguste andmete puudumisel tulnuks kahju hüvitamise avalduse tähtaeg ennistada ja asuda selle avalduse sisulisele lahendamisele. Vastustaja esindaja viide haldusmenetluse seaduse § 34 lõikele 3 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. 5.3 Eeltoodud põhjustel on vastustaja poolt V.P.i 14.11.2004.a avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbivaatamata jätmine õigusvastane ja vastustajal tuleb avaldus läbi vaadata.. Kohus leiab, et kahekuuline tähtaeg on avalduse läbivaatamiseks piisav. Kuna kohus rahuldab kohustamiskaebuse, siis ei saa jääda jõusse vastustaja 27.12.2004.a keeldumisotsus. See otsus tuleb tühistada.
7. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3