3-05-111/1

3-05-111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-05-111 Haldusasi K.V. kaebus Kelia Vallavalitsuse 14.01.2005.a korralduse nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2006.a Menetlusosalised Kaebaja K.V., esindaja dvokaat Paavo Paas Vastustaja Keila Vallavalitsus, esindaja advokaat Janek Väli RESOLUTSIOON Tühistada Kelia Vallavalitsuse 14.01.2005.a korralduse nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ Metsamaja-3 maaüksust puudutavas osas Mõista Keila Vallavalitsuselt K.V. kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud 13 067 (kolmteist tuhat kuuskümmend seitse) krooni ja 64 senti Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD

1. Kelia Vallavalitsuse 14.01.2005.a korraldusega nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ kehtestati ajutine ehituskeeld Keila vallas Kloogaranna külas asuvate Klooga Noortelaager (katastritunnus 29501:007:4242), Klooga Noortelaager (katastritunnus 29501:007:4243), Metsamaja-1 (katastritunnus 29501:007:2410), Metsamaja-2 (katastritunnus 29501:007:2420) ja Metsamaja-3 (katastritunnus 29501:007:0003) maaüksustel kuni nende maaüksuste detailplaneeringu kehtestamiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebuses taotletakse Kelia Vallavalitsuse 14.01.2005.a korralduse nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ tühistamist Metsamaja-3 maaüksust puudutavas osas.
3. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud korraldus on tema omandis oleva kinnistu, mis paikneb Harjumaa, Keila vallas, Koogaranna külas ja kannab nimetust Metsamaja-3, osas õigusvastane. Kaevatav korraldus on motiveeritud puudulikult. Puudulik motivatsioon takistab kaebuse esitajal kaevatava halduskti andmise põhjuste mõistmist. Tegemist on sellise motiveerimispuuetega, mis ei võimalda ka kohtul kaevatava korralduse õiguspärasust kontrollida. Keila Vallavalitsuse 24.11.2004.a kirjast nr 7-1.3/7026/04 nähtuvalt on Keila Vallavalitsus pidanud ehituskeelu kehtestamise eesmärgiks väidetava ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamist Metsamaja-3 kinnistul. Seega ei vasta ajutise ehituskeelu kehtestamise tegelik eesmärk planeerimisseaduse (PlanS) § 15 mõttest tulenevale ehituskeelu eesmärgile. Samuti puudus alus ajutise ehituskeelu kohaldamiseks, kuna detailplaneeringu algatamisel ei saanud ehitusõiguse või ehitustingimuste muutmine olla selge. Ajutine ehituskeeld on kaebuse esitajale ebaproportsionaalselt koormav varalist kahju põhjustav.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leiab, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on ise oma ebaseadusliku ja omavolilise ehitustegevusega tekitanud olukorra, kus ta sisuliselt vaidlustab olemasoleva planeeringuga kehtestatud lahendused ja situatsiooni. Seetõttu oligi Keila Vallavalitsus sunnitud algatama detailplaneeringu menetluse, kuna PlanS § 4 lõike 2 alusel peab kohalik omavalitsus tagama maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu. Nagu nähtub Keila Vallavalitsuse 17.11.2004.a korraldusest nr 1201, algatati detailplaneering Keila vallas Kloogaranna külas asuvate kahe Klooga Noortelaager nimelise maaüksuse ning Metsamaja-1, Metsamaja-2 ja Metsamaja-3 ehitusõiguse ja juurdepääsuteede määramiseks korralduse lisasa nr 1 sätestatud tingimustel. Seetõttu on PlanS § 15 lõikest 1 tulenev alus ja põhjus peatada ajutiselt ehitustegevus nimetatud maa-alal, kuna ei ole teada, milliseks kujuneb situatsioon peale detailplaneeringu kehtestamist. Korraldus on piisavalt motiveeritud ja üheselt arusaadav. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel. Keila Vallavalitsuse 14.01.2005.a korraldusega nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ on viidetega PlanS § 15 lõikele 1 ja Keila Vallavalitsuse ehitusplaneerimiskomisjoni 14.12.2004.a seisukohale otsustatud kehtestada teiste hulgas ka kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule ajutine ehituskeeld. PlanS § 15 lõike 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maaala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Kaebuse esitaja leiab õigesti, et kaevatava korralduse näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. 2 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõike 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatuid põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduse kaudu saab halduskohus kontrollida diskretsioonireeglite järgimist. Sellel põhjusel ongi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikes 3 sätestatud kohustus näidata haldusaktis ära kaalutlused, millest haldusorgan diskretsiooni teostamisel lähtus. Ainult selliselt on võimalik hiljem selgitada, kas otsustamisel on arvestatud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja ei esine diskretsiooni väärkohaldamist. Seega on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendamine eriti oluline. Diskretsiooniakti põhjendamata jätmise korral pole halduskohtul võimalik täita talle HKMS § 19 lõikes 6 pandud kohustust. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kaevatavast korraldusest ei selgu selle andmise faktiline alus. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. HMS § 56 lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02). Puutuvalt kaevatavas korralduses sisalduvale viitele Keila Vallavalitsuse ehitusplaneerimiskomisjoni 14.12.2004.a seisukohale märgib kohus esmalt seda, et kohtumenetluse käigus ei selgunud millise seisukohaga on tegemist ja kus see on dokumenteeritud. Teiseks, haldusakti motiveeringuks ei piisa viitamisest teistele dokumentidele ning haldusaktis tuleb ära tuua vähemalt põhimotiivid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Seega kuna kaevatavas aktis faktiline motivatsioon puudub, pole kohtul käesoleval juhul võimalik kontrollida diskretsiooni õiguspärasust. Vastustaja lepingulise esindaja kohtumenetluse käigus antud selgitused ei asenda kaalutlusõiguse alusel tegutsema volitatud haldusorgani puuduvaid kaalutlusi. Eeltoodud põhjustel on Kelia Vallavalitsuse 14.01.2005.a korraldus nr 14 „Ajutise ehituskeelu kehtestamine“ vaidlustatud osas õigusvastane ja kuulub selles osas tühistamisele ning kohtul puudub vajadus hinnata teisi kaebuses ja vastustaja seisukohtades välja toodud väiteid.
6. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kohtukulud. Poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse aga vastavalt HKMS § 93 lõikele 1 välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotleb kohtukulude hüvitamist. Kohtukulude nimekirja kohaselt koosnevad kohtukulud kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 10 krooni ning õigusabikuludest summas 13 057 krooni ja 64 senti, kokku 13 067 krooni ja 64 senti (tl 143). Kohtukulude kandmine on tõendatud (tl 106, 144-145). Õigusabikulud on kohased. Seega tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista tema poolt kantud kohtukulud täies ulatuses. Indrek Paukštys Kohtunik 3 4