Kohus hoiatas A.H., et istungile ilmumata jätmisel võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus A.H. kahjuks (lk. 10, tsiviilasi nr 2-544). 31.detsembri 2003.a. tagaseljaotsus on tehtud vastavalt enne 01.01.
Kohus jällegi hoiatas A.H., et kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista või kui kostja ei ilmu eelistungile (lk.15 tsiviilasi nr 2-1699). 8.Tsiviilasjas nr 2-544 möödus tähtaeg avalduse esitamiseks menetluse taastamiseks 10.aprillil 1996.a. Selles asjas tehtud tagaseljaotsus on jõustunud 11.aprillil 1996.a. Kümne päeva jooksul peale otsuse jõustumist, kooskõlas Perekonnaseaduse § 29 lg 5, saadeti otsuse ärakiri perekonnaseisuasutusse, kus oli sõlmitud abielu N.H. ja A.H. vahel. Tsiviilasja nr 2544 materjalidest järeldub, et kostja A.H. isiklikult sai kohtukutse ja hagiavalduse koos lisadega kätte 28.märtsil 1996.a. ja 01.aprilliks 1996.a. määratud kohtuistungile A.H. ei ilmunud. 10.märtsil 2004.a. möödus tähtaeg avalduse esitamiseks tsiviilasjas nr 2-1699 menetluse taastamiseks. Vastavalt enne 01.01.
lg 2 tehti tagaseljaotsuse resolutsioon teatavaks kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes. Kuulutus ilmus 19.veebruari 2004.a. Ametlikes teadaannetes. Resolutsiooni avaldamisega loetakse tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks. 9. Apellandi väide, et kostja A.H. kohtukutseid ega hagiavaldusi kätte ei saanud, samuti on tema allkirjad võltsitud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtunik pöörab tähelepanu, et avalduses menetluse taastamiseks (lk.34 tsiviilasi 2-1699) kostja A.H. ei taotle kohtult ekspertiisi määramist kooskõlas TsMS §- ga 130 allkirjade ehtsuse tuvastamiseks. 10.Kohtunik nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et apellant ei ole taotlenud menetlustähtaja ennistamist vastavalt enne 01.01.
MS § 67 lg 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne käesoleva seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt. TsMS § 67 lg 2 (jõust 01.01.2006) sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 67 lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Sarnased sätted olid ka TsMS eelmise redaktsioonis §§-des 42 ja 45. Tsiviilasjas nr 2-544 tehtud otsusest on möödunud 9 (üheksa) aastat ja 9 (üheksa) kuud ning tsiviilasjas nr 2-1699 tehtud otsusest on möödunud 2 (kaks) aastat. Seoses ülaltooduga ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 666 lg-st 1, §-st 667, § 462 lg-st 5, jätab kohtunik Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.jaanuari 2006.a. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.