2-05-23749/2

2-05-23749 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-23749 Tsiviilasi R. K. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: R. K. (IK…; elukoht: …) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai
4. a/hagita menetlus RESOLUTSIOON Tunnistada K. K., kes on sündinud ... a (IK…), 31.12.
5. a. surnuks ning lugeda tema surmaajaks Toimetada määrus kätte avaldajale ja siseministrile. Kohtumääruse jõustumisel saata kohtumäärus perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtumääruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Määruskaebuse võib esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. 1 I Asjaolud ja avaldus
6. R. K. esitas 30.12.
7. a kohtule avalduse enda poja K. K. (sünd. ... a Kiviõli linnas) surnuks tunnistamiseks.
8. Avalduse kohaselt jäi avaldaja poeg teadmata kadunuks alates
9. juunist
10. a, kui suundus 19.06.
11. a tööle Tallinnasse. Poeg ei ole pärast seda tagasi koju pöördunud ega andnud andmeid oma viibimiskoha kohta. Ka teistelt isikutelt ei ole avaldaja saanud mingeid teateid poja kohta. Avaldaja kirjutas poja kadumise kohta avalduse Ida-Viru Politseiprefektuurile. Avaldaja abikaasa ja poja ema suri 11.07.
12. a, Ametlikes Teadaannetes avaldati pärimisteade 18.07.
13. a, pärimisteatele poeg reageerinud ei ole.
14. Avaldajale on isiku surnuks tunnistamine vajalik pärimiseks.
15. Kohus avaldas 05.01.
16. a Ametlikes Teadaannetes teate, kutsudes igaüht üles andma kohtule andmeid K.K. kohta kahe kuu jooksul. Kohtule andmeid ei esitatud. II Kohtuistung
17. Kohtuistungil avaldaja taotles tunnistada K. K. surnuks. Avaldaja selgitas, et tal ei ole poja elusoleku kohta mingeid andmeid pärast Jaanipäeva
18. a. Kalev oli koos töödejuhatajaga (poeg töötas Tallinnas ehitusfirmas) Jaanipäeval, seal tarvitati alkoholi, pärast töödejuhataja peolt lahkumist jäi poeg veel pidutsema, peale seda ta tööle ei läinud ega koju tagasi ei tulnud. Kui Kalev alkoholi tarbis, muutus ta agressiivseks. Tallinnas töötades elas poeg töödejuhataja juures, avaldaja teab vaid töödejuhataja perekonnnime (…), töödejuhatajat ennast pole avaldaja kunagi näinud, on temaga vaid telefonis rääkinud. R… helistas peale Jaanipäeva avaldajale, et K.. on kadunud, K… kohver tööriietega jäi R… juurde. Poeg jättis Tallinnasse minnes oma passi koju Sondasse, mistõttu ta ei saanud ka piiri ületada ja välismaale minna. Avaldaja viis poja passi hiljem Sonda vallavalitsusse. Poeg oli kadudes
19. aastane, pojal polnud perekonda (naist, lapsi). K. ema suri
20. aastal, K. õdesid ja vendi ei olnud. III Kohtu põhjendused
21. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud.
22. Rahvastikuregistris puuduvad andmed K. K. surma kohta, samuti ei ole keegi kohtule esitanud teateid tema elusoleku või viibimiskoha kohta. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna vastuse kohaselt ei ole K. K. surma surmade andmebaasis peale 20.06.
23. a registreeritud ( t lk 19). Sonda Vallavalitsusel puuduvad andmed teadmata kadunud K. K. kohta (t lk 18). 2
24. Ida Politseiprefektuuri vastuse kohaselt saadeti R. K. avaldus
25. aastast poja kadumise kohta lahendamiseks Tallinna Politseiprefektuurile (t lk 20), Põhja Politseiprefektuuri vastuse kohaselt politsei andmebaasides ja dokumentide arhiivis puudub R. K. avaldus ning K. K. teadmata kadumise fakti asjaoludel pole tagaotsimistoimikut alustatud (t lk 22).
26. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
27. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Seega tuleb K. K. surmaajaks lugeda 31.12.
28. a. Kohtunik 3