3-1322/05 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1322/05 Haldusasi V.R. kaebus alusetult vabaduse võtm

§ 12lg 3 alusel lõpetada V.R.

kaebuse menetlus. 2) Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. I ASJAOLUD

1. V.R. on
2. mail
3. a esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et halduskohus tuvastaks, et kaebuse esitajalt on võetud alusetult vabadus. 06.06.2005.a on kaebuse esitaja esitanud halduskohtule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Tartu Halduskohtu 26.08.2005.a määrusega on haldusasi üle antud Tallinna Halduskohtule.
4. 14.11.2005.a määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esitanud puuduse kõrvaldamiseks. Kohus leidis nimetatud määruses, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning nõudis kaebuse esitajalt tähtaja ennistamise taotluse esitamist.
5. Kohus pidas kaebetähtaega möödalastuks, kuna kaebuse kohaselt viibis kaebuse esitaja vahi all alates 28.10.1994 kuni 16.05.
6. Ta mõisteti süüdi ning karistati 3 kuu pikkuse arestiga Tallinna Linnakohtu 16.05.1995.a otsusega kriminaalasjas nr 1-
7. Seega toimus väidetav alusetult vabaduse võtmine ning tekkis ka väidetav kahju enne RVS jõustumist. RVS 31 lg 2 kohaselt tulnuks selline kaebus esitada mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVS jõustumisest arvates, seega hiljemalt 01.01.2005.a. Toimikust nähtuvalt on kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule esitanud kaebuse
8. mail 2005, kusjuures nimetatud esialgses kaebuses ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet. Kahju hüvitamise nõuet sisaldava kaebuse on kaebuse esitajale riigi õigusabi osutanud advokaat esitanud alles
9. juunil 2005.a. Seega ei ole RVS § 31 lõikes 2 sätestatud tähtajast kinni peetud.
10. Kohus leidis samuti, et kaebus on esitatud ka enne RVS jõustumist kehtinud tähtaega rikkudes. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kehtestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Sama seaduse § 116 kohaselt algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest ning TsÜS § 106 lg 1 sätestas, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kaebusest nähtuvalt pidi kaebuse esitaja kahju tekkimisest teada saama päeval, mil talle sai teatavaks Tallinna Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-923, seega
11. mail
12. Lähtudes toona kehtinud hagi korras õiguste kaitse üldisest tähtajast tulnuks kaebus esitada 10 aasta jooksul ehk hiljemalt
13. mail 2005.a. See tähendab, et kaebus on esitatud ka enne RVS jõustumist kehtinud tähtaja rikkumisega. II TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS
14. V.R. esitas 21.11.2005.a Tallinna Halduskohtule vastusena kohtumäärusele avalduse, mida tuleb käsitleda tähtaja ennistamise taotlusena. Avalduses tuletas kaebuse esitaja kohtule meelde, et on pidevalt avaldusi esitanud ning õiglust jalule seada püüdnud. Samuti tõi kaebuse esitaja välja, et ta viibib pikemat aega kinnipidamisasutuses, millest võib olla tingitud tema varasemate avalduste mittenõuetekohasus. 12.12.2005.a esitas V.R. täiendava avalduse, milles viitab tähtaja ennistamise alustena

§-le 73 ning Riigikohtu määrustele nr 3-3-1-57-02 ja 3-3-1-38-

1. Samuti palub kaebuse esitaja arvestada, et on seadustega vähe kursis ning ei teadnud midagi tähtaegadest. III VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Rahandusministeerium leiab oma kirjalikus vastuses, et tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Vastustaja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning viitab Riigikohtu halduskolleegium
3. jaanuari
4. a. määrusele haldusasjas nr. 3-3-1-58-00 ja
5. jaanuari
6. a. määrusele haldusasjas nr. 3-31-59-
7. Vastustaja meelest ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat, et saada selgust kahjunõude esitamise viisi ja tähtaja osas. Isiku subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja ei ole kohtule toonud mõjuvaid põhjusi, mis objektiivselt takistanuks tal õigeaegselt kohtu poole pöördumist. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika tähtaja jooksul. IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kaebuse esitajal esinenud objektiivseid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks ning samuti ei ole kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks esinenud muid põhjusi.

1. V.R. on varem sarnase nõudega pöördunud Tallinna Linnakohtu poole. Linnakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2/29-8413/02 on V. R. hagi korduvalt käiguta jäetud ning viimaks on see 09.09.2003.a määrusega tagastatud. Pärast hagi tagastamist oli kaebuse esitajal poolteist aastat aega kaebusega halduskohtu poole pöörduda, ent kaebuse esitaja ei teinud seda. Sellise passiivsuse õigustamiseks ei ole kaebuse esitaja ühtegi põhjust välja toonud.
2. Riigikohus on oma 19.06.2001.a määruses nr 3-3-1-38-01, millele viitab ka kaebuse esitaja, asunud seisukohale, et isiku subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. 01.10.2002.a määruses nr 3-3-1-57-02on Riigikohus leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Kolleegium leidis samas, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Käesolevas asjas ei nähtu aga, et kaebuse esitaja oleks enda poolt kõik ebaselguse kõrvaldamiseks teinud. Muuhulgas tuleb märkida, et halduskohtule 12.12.2005.a esitatud avalduses on kaebuse esitaja viidanud nii

sättele kui Riigikohtu lahenditele – sellest nähtub, et kaebuse esitaja näol ei ole tegemist õiguslikult täiesti kogenematu isikuga või vähemalt ei ole talle piisava kogemusega isiku abi olnud ka kinnipidamisasutuses viibides kättesaamatu. Isegi kui kaebuse esitaja varem ei olnud kindel kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöördumise tähtaja pikkuses, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa see olla tähtaja ennistamise põhjuseks, sest kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.R. ei ole kaebuse esitamise tähtaega mööda lasknud mõjuval põhjusel ning tähtaja ennistamiseks puudub alus.

§ 12

lõike 3 kohaselt lõpetab halduskohus, juhul, kui ta jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, määrusega asja menetluse. Lea Kuuse Kohtunik