Obsah (4)

§ 23§ 15§ 16§ 1

Haldusasi nr 3-330/04 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 23.04.2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Lea Kuuse arutas 06.04.2004.a. Tallinnas avalikul kohtuistungil OÜ X kaebust Tolliameti Tallinna Toll

itaadid, mille seos konkreetse vaidlusega jääb avamata.Selgusetuks jääb, kuidas nende osundatud ja

iteeritud õigusaktide alusel on jõudnud vastustaja järelduseni, et vaie ei ole põhjendatud. Vastuseks põhjendusele, et vaidlusalune kaup on klassifitseeritud SGS Estonia AS poolt läbiviidud katsete tulemusena 21.11.2000 koostatud vastavusotsuse nr H 1 0273.2/1 alusel, mille kohaselt proovis sisaldunud toodet klassifitseeriti EKN kaubagruppi 38: ”mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segu ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldajad – muud” EKN kaubapostisioooniga 3814 00 90 00, leiab vastustaja, et toll ei pidanud vastavusotsusega määratud kaubapositsiooni vastuvaidlematult aktsepteerima.Seejuures Tolliamet ei põhjenda oma seisukhta, mille alusel ta jõudis järeldusele, et SGS Estonia AS vastavusotsuses ja / või kaubadeklaratsioonides on kaup valesti deklareeritud. Tolliamet nõustub korralduses toodud järeldusega, mille kohaselt

§ 23

ja EKN sätestatust tulenevalt kuulub kaup deklareerimisele klassifitseerimise üldreeglite 2.b, 3.a ja 6 alusel kaubapositsiooniga 3811 19 00 00, mitte 3814 00 90 00 nagu seda tegi OÜ X .Jääb selgusetuks, millistest faktilistest asjaoludest lähtudes toll järelduse tegi. Nii vaidlustatud korraldus kui vaideotsus on motiveerimata, kasvõi sellest lähtudes, et puuduvad põhjused, miks oli kaup tolli arvates valesti deklareeritud ja millest tulenevalt tuli kaup deklareerida tolli poolt määratud kaubapositsiooniga, mitte aga riigi poolt volitatud eksperdi SGS Estonia poolt määratud kaubakoodiga. 2 Kaebuse esitaja on lähtunud kauba klassifitseerimisel seaduse nõuetest.

§ 23lg 3 ja rahandusministri 04.08.1995.a.

määruse nr 18 p 6 tulenevalt on kaebuse esitaja pöördunud klassifitseerimise ja mõõtmise läbiviijate, SGS Estonia poole, kes on koostanud vastavusotsuse.Viimatinimeatud vastavusotsuse alusel deklareeris kaebuse esitaja imporditava kauba kaubakoodi 3814 00 90 00 all. Vaideotsuses leiab Tolliamet, et viidatud määrus oli käsitletaval ajaperioodil kehtetu, sest oli vastu võetud 17.12.1997.a. kehtetuks tunnistatud tolliseaduse alusel. OÜ Xleiab, et rahandusministri määrus muutuks kehtetuks rahandusministri vastava määruse nr 26 alusel, mis võeti vastu 28.02.2001.a. ja jõustus 17.03.2001.a. Kaebuse esitaja lähtus õigesti nimetatud määruses sätestatust. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et Tolliinspektuuri korralduses ja Tolliameti vaideotsuses toodud väited kauba klassifitseerimise kohta on sisuliselt õiged, s.o. kaup oleks tulnud klassifitseerida kaubakoodi 3814 00 90 00 all, on põhjendamatu vaideotsuses Tolliameti poolt

§ 15lg 3 viitamine.

Kaebuse esitaja toimis heas usus ja pöördus riigi poolt volitatud eksperdi poole, seetõttu volitatud eksperdi võimalik eksimus kaubakoodi määramisel ei saa õigusriigi põhimõttete kohaselt kaasa tuua negatiivseid tagajärgi maksukoormuse suurendamise näol isikule, kes tegutses heas usus vastavuses seaduse nõuetegsa. Tolliameti 02.12.2003.a. vaideotsusele nr 1.1-8/6688 ( otsuse p.1 osas) ja Tallinna Tolliinspektuuri 01.10.2003.a. maksuotsusele esitatud kaebuses märgib kaebaja, et kuigi kaubadeklaratsioonide õigsuse osas ei olnud veel halduskohtu menetluses olevas vaidluses lahendit tehtud, tegi Tallinna Tolliinspektuur 01.10.2003.a. samade kaubadeklaratsioonide põhjal maksuotsuse. Esitatud vaideotsuses maksuotsusele on korratud maksuhalduri korraldusele esitatud vaides toodud põhjendusi, samuti väiteid tulenevalt maksuotsuse väidetavast põhjendamatusest. Kohtule esitatud kaebuses on maksuotsus ja sellele esitatud vaide läbivaatamise tulemusena vastuvõetud vaideotsus vaidlustatud samadel põhjendustel mis korraldus ja vaideotsus. Lisaks on märgitud, et selle kohta, et kaebajal olid tollimaakleri kohustused või kas kaupa tuli klassifitseerida EKN kohaselt, vaidlust ei olnud, seetõttu oli arusaamatu selliste põhjenduste esitamine. Maksuotsusest ei selgu, miks tuli kaupa klassifitseerida just tolli poolt näidatud kaubakoodi järgi, seega oli nimetatud otsus sisuliselt motiveerimata. Vaideotsuses on Tolliamet leidnud, et maksuotsus on piisavalt motiveeritud, kuna võimaldab kaebajal mõista, miks ja millisel õiguslikul alusel haldusakt on antud, kuid vaideotsuses ei ole märgitud, millised olid Tolliameti arvates need maksuotsuse konkreetsed põhjendused, mis võimaldasid haldusakti adressaadil mõista, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Kuigi maksuotsuses oli lahti kirjutatud klassifitseerimisreeglite sisu ja sellele viitas ka vaideotsus, ei selgu maksuotsusest ega ka vaideotsusest vastust vaidluse esemeks olevale küsimusele, mis hõlmab kauba omadusi ja nendest lähtuvalt EKN konkreetsesse rubriiki kuulumise. Paljasõnaline on vaideotsuse väide, et tollil tekkisid põhjendatud kahtlused esitatud vastavusotsuse õigsuses ja seetõttu pöörduti TTÜ Keemiainstituudi pole. Sellist põhjust maksuotsusest ei nähtu. Keemiainstituudi seisukoht ei ole vaadeldav eksperdi arvamusena MKS § 68 lg 2 tähenduses ja Tallinna Tolliinspektuur ei saanud sellele arvamusele maksuotsus tugineda. Seda kasvõi põhjusel, et ei järgitud Keemiainstituudi poole pöördumisel MKS § 68 lg 1, 2 ja 3 nõudeid.Tallinna Tolliinspektuur ei ole teavitanud kaebuse esitajat Keemiainstituudi spetsialistide poole pöördumisest ega neilt arvamuse saamisest, maksuotsusest ei selgu, millised küsimused Keemiainstituudile esitati ja millised vastused saadi. 3 Kaebaja leiab, et küsimus, millise kaubaga tema omaduste alusel oli tegemist, tuleb lahendada kohtuekspertiisi käigus. Kaebuses taotletakse vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Vastustaja vastuväited Vaideotsus vastab MKS § 149 sätestatud nõuetele. Vaideotsus sisaldab nii faktilist kui õiguslikku motivatsiooni, olles ka sisuliselt kooskõlas haldusakti motiveerimise nõudega.TA lähtus vaide lahendamisel MKS § 147 lg-st 1, mille kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Vaidemenetluse käigus jõudis TA järeldusele, et korraldus võimaldab selle adressaadil mõista, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Samuti võimaldas haldusakti motiveerituse aste TA-l teostada kontrolli haldusakti seaduslikkuse osas. Vaideotsuses ja korralduses puudus vajadus kaupade üldisi klassifitseerimisreegleid ja kauba klassifitseerimist puudutavat osa detailselt käsitleda, kuna EKN-s sisalduvad kaupade klassifitseerimise üldreeglid on ametlikult avaldatud Riigi Teatajas ja seega normiadressaatidele teatavaks tehtud. Kaebuse esitaja tollideklarandina on kohustatud teadma EKN-s sisalduvaid kaupade klassifitseerimise üldreegleid, mistõttu nende lahtikirjutamist kaevatavas korralduses ja vaideotsuses ei pidanud toll otstarbekaks, vaid eeldas põhjendatult, et kaebuse esitaja tollimaaklerina oli ja on teadlik kehtivates tollieeskirjades sätestatust. Muu hulgas sätestas kaupade deklareerimise ajal kehtinud rahandusministri 28.06.1999.a. määrusega nr 48 kinnitatud “Tollimaakleri tegevusloa väljaandmise tingimuste ja korra ning tegevuse eeskirja” p.8, et maakleri tegevus toimub tema vastutusel tema poolt volitatud, infosüsteemi elektroonsesse deklarantide nimekirja kantud ja garantiitolliasutuse poolt väljastatud vastavat tunnistust omavate füüsiliste isikute kaudu.Garantiitolliasutus teostab enne füüsilise isiku registrisse kandmist tema teadmiste kontrolli tollieeskirjade tundmise ja tollivormistuse läbiviimise osas. Vaidlusalusel juhul on kaupade klassifitseerimisel toll lähtunud järgmistest põhimõtetest: Reegel 2.b, mis käsitleb materjalide ja ainete segusid ja ühendeid ning kaupu, mis koosnevad kahest või enamast materjalist või ainest.Antud juhul on tegemist erinevate ainete seguga, ka Keemiainstituudi poolt edastatud kromatomassispektroskoopiliselt läbiviiidud analüüsitulemustest, sama teadusasutuse 25.04.2003.a. ekspertarvamusest ja SGS Eesti AS vastavusotsusest selgub, et tegemist ei ole kindla keemilise koostisega keemilise ühendiga, vaid erinevate ainete seguga. Osundatud reegli p 13 tulenevalt tuleb käesoleval juhul esinevat ainete segu klassifitseerida reegli 3 põhimõtetest lähtuvalt. Reeglist 3.a tulenevalt rubriik, mis kirjeldab kaupa täpsemalt, on eelistatud üldisemat kirjeldust andva rubriigiga võrreldes. Analüüsi tulemustest nähtuvalt sisaldab kaup massiprotsentidesse arvutatult 49 % metanooli, 27 % isobutüülalkoholi ja väiksemal määral teisi keemilisi ühendeid. Metanool on olemuselt ühealuseline küllastunud alkohol, millel on tugevad antidetonatsioonilised omadused.Eeltoodust lähtuvalt on toll klassifitsseerinud kauba rubriigis 3811, milles klassifitseeritakse vastavalt rubriigi kirjeldusele “Antidetonatsioonilised segud”, mitte aga üldisemat kirjeldust andvas rubriigis, nagu on teinud kaebaja. Tolli seisukoha õigsust toetab 25.04.2003.a. ekspertarvamuse järeldus( segu koosneb alkoholidest ja aromaatsetest süsivesinikest, mis tõstavad detonatsioonikindlust). 4 Reegel 6 kohaselt toimub kaupade klassifitseerimine iga rubriigi alajaotistesse nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades vastavalt ülaltoodud reegleid ja arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Kuna kõnesoleva toote puhul ei ole tegemist pliiühendite baasil valmistatud antidetonatsioonilise seguga, tuleb lähtuda alamrubriigist 3811 19, kuna selles alamrubriigis on vaid kood 3811 19 00 00, tuleb kaup klassifitseerida just nimetatud kaubakoodiga. Kaebaja poolt kauba deklareerimist vale kaubapositsiooni all tõendab ka asjaolu, et kaup deklareeriti koodiga 3814 00 90 00 klassifitseerimisreegli 1 alusel kauba nimetuse “mostanol” järgi, kuid mostanol ei baseeru metanoolil, vaid etanoolil ja isopropanoolil. Oma tegevuse õigusliku alusena on kaebaja viidanud rahandusministri 04.08.1995.a. määrusele nr 18, mis on kehtestatud 01.11.1993.a. jõustunud Tolliseaduse § 21 lg 5 rakendamiseks.

viidatud säte näeb ette, et tollil on õigus tollikontrolli läbiviimiseks kaasata teisi ametiisikuid ja eksperte.Seega ei ole viidatud seaduse säte käsitletav ei üld- ega erivolitusnormina ministri määruse kehtestamiseks seaduse rakendamise eesmärgil. Erivolitusnormi sisaldava seaduse kehtetuks tunnistamisel kaotab oma toime ka selle rakendamiseks antud määrus, kui volitusnormi kehtetuks tunnistav seadus ei sätesta teisiti. Seega ka juhul kui käsitleda

viidatud sätet erivolitusnormina, muutub viimase äralangemisel kehtetuks ka määrus. 19.01.1998.a. jõustunud

ei sisalda sätet, mis näeks ette varasema seaduse alusel antud õigusaktide kehtivust pärast uue

jõustumist. Seetõttu kaotas määrus nr 18 kehtivuse ajast, mil langes ära tema aluseks olev seadusesäte , vaatamata sellele, et määrus tunnistati kehtetuks alles rahandusministri 17.03.2001.a. jõustunud määrusega nr 26. Väär on kaebuse väide, et maksuhalduri nõue on põhjendamatu ka juhul, kui vaidlusalune kaubadeklaratsioonis märgitud kaubakood on ebaõige. 1998.a. jõustunud

-ga sätestati ka normid kauba klassifitseerimise kohta, millest kauba deklareerimisel tuli juhinduda.

§ 23

sätestab deklarandi kohustuse kaup tollideklaratsioonis klassifitseerida EKN,

ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride kohaselt. Viidatud korra p.3.1 kohaselt on kaupade klassifitseerimise üldreeglid EKN koostisosaks.

§ 15

lg 3 sätestab deklarandi vastutuse tollideklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest.

§ 16

lg 1 kohaselt esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Kohtu põhjendused ja otsus 1.Vastavalt 17.12.2003.a. vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb halduskohus 1.jaanuarist 2004 Tolliameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tolliametile (sealhulgas Tolliameti Tallinna Tolliinspektuurile kui Tolliameti struktuuriüksusele) halduskohtumenetlusest ja haldusmenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.

1. Asja kohtuliku läbivaatamise käigus kohus leidis :“ Kohtule on esitatud kaks asjatundjate erinevat arvamust deklareeritud aine keemilisest koostisest, millest 5 kumbki ei ole käsitletav kohtuekspertiisi läbiviimise tulemusena saadud ekspertarvamusena. OÜ X taotleb keemiateadusliku ekspertiisi läbiviimist. Selgitamaks, millise kaubaga on EKN tähenduses tegemist, lähtutakse vastava aine keemilisest koostisest .Aine keemilise koostise kindlaksmääramine on keemiaalaseid eriteadmisi nõudvaks küsimuseks. Asjas on vajalik kohtuekspertiisi läbiviimine, tuvastamaks, millise ainega on käesoleva vaidluse puhul tegemist.”. 19.02.2004.a. kohtumäärusega ( tl 79-80) määras kohus asjas keemiateadusliku ekspertiisi läbiviimise ja eksperdiks TTÜ professori Leevi Mölderi. Ekspert esitas ekspertarvamuse kohtule 17.03.2004.a. ( tl 86-92). Osundatud ekspertarvamuses on muu hulgas jõutud järeldusele:”analüüsitud toode on tavapärane orgaaniliste lahustite segu, mitte antidetonatsiooniline preparaat(segu)”. Maksu- ja Tolliamet , arvestades käesolevas haldusasjas keemiaalaseks eksperdiks määratud prof Leevi Mölderi poolt antud vastustega Tallinna Halduskohtu 19.02.2004.a. määruses sisalduvatele küsimustele , on aktsepteerinud käesolevas haldusasjas vaidlustatud tolli otsustusi mittetoetavat ekspertarvamust ja on tunnistanud 31.03.2004.a. otsusega nr 81 kehtetuks Tallinna Tollinspektuuri poolt 13.05.2003.a. OÜ-le X antud korralduse nr 4.3/1412 ja Tallinna Tolliinspektuuri poolt 01.10.2003.a. OÜ-le X tehtud maksuotsuse nr 4.3/
2. Sellele, et osundatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine on toimunud nimetatud põhjusel, viitab 31.03.2004.a. otsuse nr 81 preambula ja see nähtub ka otsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast. HKMS § 24 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist ja põhjendab oma taotlust vaidlustatud haldusaktidega kaebajale kahju põhjustamisest. Kohtule käesoleva asja raames kahjunõuet esitatud ei ole, seega saab kohus hinnata vaid seda, kas kaebajal esineb põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja majandustegevusele väidetavalt põhjustatud kahju ja vaidlustatud haldusaktide vahel mingi omavahelise seose olemasolu ei ole välistatud, seega on täidetud eeldus tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks.Väidetava kahju ja vaidlustatud haldusaktide omavahelise põhjusliku seose konkreetsem hindamine toimub kahjunõude läbivaatamise käigus.
3. Kohtule esialgselt esitatud kaebustes on X vaidlustanud vaideotsused, taotledes vaideotsuste tühistamist ja Tolliameti kohustamist teha uus vaideotsus, millega vastavalt tühistada Tallinna Tolliinspektuuri käesolevas asjas käsitletav korraldus ja maksuotsus. Asja eelmenetluse käigus on vastuseks kohtumäärusele kaebuse esitaja teatanud, et ta vaidlustab nii Tallinna Tolliinspektuuri korralduse ja maksuotsuse kui ka mõlema haldusakti osas tehtud vaideotsused. Seoses korralduse ja maksuotsuse tühistamisega Maksu- ja Tolliameti poolt tuleb kohtul käesolevas asjas lahendada maksuotsuse ja korralduse osas tuvastamiskaebus ning vaideotsuste osas tühistamiskaebus. Maksu- ja Tolliamet on aktsepteerinud kohtuliku ekspertiisi tulemusena selgitatud asjaolusid, mis puudutasid kaebuse esitaja poolt deklareeritud aine keemilist koostist. Nagu eespool märgitud, tegi ekspert temale ekspertiisiks esitatud materjalide põhjal ühemõttelise järelduse, et analüüsitud toode on tavapärane orgaaniliste lahustite segu, mitte antidetonatsiooniline preparaat. Nimetatud järeldus,samuti teised ekspertiisi seisukohad ei toetanud tolli poolt käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduses ja maksuotsuses, samuti vaideotsustes toodud seisukohta, mille kohaselt

§ 23

ja EKN sätestatust tulenevalt kuulub kaup deklareerimisele kaubapositsiooniga 3811 19 00 00, 6 mitte 3814 00 90 00 ”mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segu ja vedeldid; värvija lakieemaldajad – muud” nagu seda tegi OÜ X. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud haldusaktid sisuliselt ebaõiged, sest Maksu- ja Tolliamet on eksinud EKN kohaldamisel. Maksuotsus ja selle eelhaldusaktiks olev korraldus on õigusvastased, sest on sisuliselt ebaõiged . Kaebuse esitaja deklareeritud kauba ebaõige klassifitseerimine tolli poolt oli aluseks täiendavalt tasumisele kuuluva kütuseaktsiisi summas 1 455 776 krooni ja käibemaksu summas 623 911 krooni ning intresside määramisele, mis samuti on toodud põhjendustel alusetu ja õigusvastane. Vaideotsused, millega jäeti rahuldamata X vaided ja kehtetuks tunnistamata õigusvastased haldusaktid ( käsitletav korraldus ja maksuotsus) on juba nimetatud põhjusel õigusvastased. Kuigi kaebuse esitaja õigusi rikub ennekõike esmane haldusakt, käesoleval juhul korraldus ja maksuotsus, ei saa põhjendamatuks pidada koos nende haldusaktidega ka vaideotsuste, millega kaebaja vaie jäeti rahuldamata, vaidlustamist. Vaideotsused, millega jäeti sisult ebaõiged haldusaktid- korraldus ja maksuotsus jõusse, on kaebaja õigusi rikkuvateks ja kaebaja nõue nende haldusaktide tühistamiseks kuulub rahuldamisele.

1. Maksu –ja Tolliamet on riiklike maksude maksuhalduriks. Maksusumma määramiseks annab maksuhaldur haldusakte. Vaatamata maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud erinõuetele, laienevad neile haldusaktidele ka haldusmenetluse seaduses haldusaktidele sätestatud üldised nõuded, samuti üldised reeglid haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud juhul, kui eriseadus ei näe ette teisiti. HMS § 54 kohaselt on õiguspärane haldusakt, mis vastab nii menetlus-, vormi- kui sisunõuetele. Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine.Kui otsus ei ole tegelikult õige, ei saa rääkida ka motiveeritud otsusest. Haldusakti põhjenduses peab sisalduma nii õiguslik kui faktiline motivatsioon, sealjuures faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub vajadus eraldi hinnata sisuliselt ebaõigeks osutunud haldusakti motiveeritust. Kohus peab lisaks ülaltoodule vajalikuks märkida järgmist: HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.Seega omavad menetlus- ja vorminõuete rikkumised haldusakti kehtivuse suhtes tähendust juhul, kui täiendavalt välja selgitatud asjaolud viitavad teistsuguse otsuse tegemise võimalusele.
4. Õige on Maksu- ja Tolliameti vaideotsustes väljendatud seisukoht rahandusministri 04.08.1995.a. määruse nr 18 “Mootori- ja ahjukütuse ( v.a.masuut) klassifitseerimine ja koguste mõõtmine Eesti tollipiiri ületamisel” õigusliku jõu kaotamisest 19.01.1998.a. selle määruse aluseks olnud 15.09.1993.a. Tolliseaduse kehtetuks tunnistamisel ja uue Tolliseaduse ( 17.12.1997.a.) jõustumisel , kuivõrd volitusnormi sisaldava seaduse kehtetukstunnistamisel kaotab oma toime ka selle rakendamiseks antud määrus, kui volitusnormi kehtetuks tunnistav seadus või uue seaduse 7 rakendamissätted ei näe ette teisiti. Seetõttu asjaolu, et kõnealuse määruse tunnistas rahandusminister kehtetuks 28.02.2001.a. määrusega nr 26( jõustunud 17.03.2001), ei andnud iseenesest kaebuse esitajale alust määruse kehtetuks tunnistamiseni juhinduda oma tegevuses nimetatud määruses sätestatust, jättes kõrvale kehtiva seaduse sätted. 19.01.1998.a. jõustunud Tolliseaduse § 23 lg 1 sätestas, et deklarant on kohustatud tollideklaratsioonis kauba klassifitseerima EKN-_i, käesoleva seaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride kohaselt, sama paragrahvi lg 3 kohaselt määratakse kaubapositsioon kauba klassifitseerimisel käesoleva paragarahvi lõikes 1 nimetatud nomenklatuuride kohaselt vastavalt EKN-I klassifitseerimisreeglitele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja oli deklarandiks ja tollimaakleriks

§ 1

p 1 ja p 22 mõistes, seega on ka asjakohane tolli poolt

§ 15lg 3 viitamine, mis sätestab deklarandi vastutuse.

7.HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. OÜ X taotleb kantud kohtukulu väljamõistmist vastustajalt. Kohtukuludeks on riigilõiv ,õigusabikulu summas 33 276 krooni ja ekspertiisitasu 18 148 krooni. Kohtutoimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt on OÜ X väljastanud volikirja Jelena Moskaljovale. Esitatud kohtukulude nimekirjast ja sellele lisatud 04.08.2003.a. õigusabilepingust , 26.03.2004.a. arvest nr 50 ja 05.04.2004.a. maksekorraldusest nr 22 nähtuvalt on õigusabileping sõlmitud OÜ X ja OÜ Ipso Jure vahel seoses õigusvaidlusega 27.11.2000 kaubadeklaratsioonil 1 331 190 ja 01.12.2000 kaubadeklaratsioonil 1 336 865 kaubapositsiooni määramisel , samuti muudes sellega seotud küsimustes. Arve nr 50 ( 26.04.2004.a.) on OÜ Ipso Jure poolt esitatud OÜ-le X, viimane on nimetatud arve alusel 05.04.04.tasunud õigusabi osutajale 33 276 krooni. Nähtuvalt kohtule täiendavalt esitatud OÜ X ja OÜ Ipso Jure vahel 04.08.2003.a. sõlmitud õigusabilepingu lisast nr 1 ( sõlmitud 06.08.2003.a. OÜ X, OÜ Ipso Jure ja Jelena Moskaljova vahel) on õigusabilepingus olevate õigusabiteenuste, sealhulgas kliendi esindamisel kohtus, osas määratud täitjaks Jelena Moskaljova. Eeltoodust tulenevalt on õigusabikulude kandmine käesolevas haldusasjas kaebuse esitaja poolt tõendatud. HKMS § 87 lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Vastustaja on seisukohal, et õigusabitundide arv on liiga suur ning sellest tulenevalt üle paisutatud õigusabi summa. Kohus leiab, et esitatud taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud taotluses näidatud ulatuses. Kohus arvestab kulude põhjendatusele hinnangu andmisel järgnevaga: halduskohtule olid kaebuse esitaja poolt esitatud kaebused (liidetud ühiseks menetlemiseks), millises kaebuse esitajal oli sama esindaja ja analoogilised motiivid haldusaktide vaidlustamiseks. Sealjuures tuleb arvestada ,et asjaolud, mis tehti kindlaks korraldusega, olid aluseks maksuotsuse andmisele, seega kuigi vaidlustatud oli ühtekokku neli haldusakti, olid need valdavas osas oma sisult kattuvad. Need asjaolud vähendasid otseselt või pidid vähendama näidatud õigusabikulu. Arvestades eeltoodut, asja mahtu ja vaidlusaluste küsimuste keerukust leiab kohus, et õigusabikulude mõistlik ja põhjendatud suurus, mis vastab ka analoogilistes asjades kantud õigusabikuludele, on 30 000 krooni. Riigilõivu suuruses kokku 5010 krooni tasumist tõendavad kohtutoimikus olevad maksekorraldused , eksperditasu 18 148 krooni kandmist tõendab 17.11.2003 8 maksekorraldus nr 752. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebuse esitaja kasuks Maksuja Tolliametilt väljamõistmisele kohtukulu 53 158 krooni. Kohus, eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p 1 ja p 3, § 92 lg 1, § 93 lg 1, § 34 lg 4 ja 5 Otsustas: 1. Tunnistada õigusvastaseks Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.05.2003.a. korraldus nr 4.3/1412. 2. Tunnistada õigusvastaseks Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 01.10.2003.a. maksuotsus nr 4.3/2905. 3.Tühistada Tolliameti 14.07.2003.a. vaideotsus nr 1.1-8/3937 ja 02.12.2003.a. vaideotsus nr 1.1-8/6688 . 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ X kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 53 158 ( viiskümmend kolm tuhat ükssada viiskümmend kaheksa ) krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Lea Kuuse kohtunik 9