Haldusasi nr 3-8/04 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08.12.2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Lea Kuuse arutas 22.11.2004.a. Tallinnas avalikul kohtuistungil I.P.i kaebust Tallinna Linnavalitsuse 1

§ 6lg 2 p 3 kohaselt.

AÕSRS § 2 lg 2 tulenevalt mõistetakse munitsipaliseerimist vara üleandmisena omandireformi käigus. Sama tuleneb ORAS § 20. Tagastatud maal asuvad omandireformi käigus üle antud ehitised, millisel juhul tuleb maa

§ 6lg 2 p 3 ja § 7 lg 1 alusel jätta tagastamata.

Ülaltoodud alustel on linnavalitsus tunnistanud korralduse nr 3344-k kehtetuks, kaevatavas korralduses on kõigile asjaoludele ka viidatud. Vaidlustatud korraldus 7847-k on kooskõlas maa tagastamist reguleerivate õigusaktidega. Põhjendamatu on kaebuse väide, et korraldus 7847-k on motiveerimata, sest ei käsitle korralduse nr 3344-k õiguslikku alust. Kaebaja poolt märgitud viited asjaoludele, 4 millest juhinduti mingi teise haldusakti andmisel ei täida haldusakti motiveerimise eesmärki, milleks on muu hulgas haldusakti kontrollitavus ja arusaadavus. Korralduses on viidatud kõigile haldusakti vastuvõtmise aluseks olnud õiguslikele asjaoludele. Korralduse kõik viited on asjakohased ja tagavad haldusakti kontrollitavuse. Osundatut kinnitab ka kaebus, milles on vaidlustatud korralduse sisulisi aspekte. Ekslik on kaebuse väide linnavalitsuse poolt vara tagastamisest tulenevate vaidluste lahendamise korra rikkumisest. Korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS § 19 lg 1 redaktsiooni esimene lause nägi ette õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest tulenevate vaidluste lahendamise kohtuväliselt või kohtu korras.KOKS 33 lg tulenevalt on isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva või õigusvastaselt kitsendava haldusakti muutmiseks või tühistamiseks.Kohalik omavalitsus on kohustatud taotluse saamisel selle läbi vaatama ja hindama õigusakti vastavust üldaktidele. Kui kohalik omavalitsus leiab, et taotlus on põhjendatud, on ta kohustatud haldusakti viima kooskõlla Põhiseaduse, seaduse või seaduse alusel antud üldaktiga. Kui kohalik omavalitsus leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub alus, jätab ta õigusakti muutmata või tühistamata.Sellisel juhul on isikul õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Alles sellest ajast, kui kohalik omavalitsus asub taotlejast erinevale seisukohale ja jätab taotluse rahuldamata, tekib haldusakti andja ja isiku vahel vaidlus. Isikul puudub vajadus kohtusse pöördumiseks, kui nii taotleja kui haldusakti andja on ühel meelel haldusakti õigusvastasusest. Tallinna Linnavalitsus vaatas läbi AS X. KOKS § 33 alusel esitatud taotluse ja leidis, et see on põhjendatud. Osundatu kajastub ka vaidlustatud korralduses. Kuivõrd vara tagastamise menetluse käigus tehtud otsuse seaduslikkuse suhtes ei tekkinud vaidlust, oli linnavalitsusel mitte ainult õigus vaid ka kohustus haldusakt tühistada. Muu hulgas kasutas kaebaja ka ise KOK § 33 sätestatud õigust, pöördudes 02.02.2000 linnavalitsuse poole taotlusega tühistada vaidlusalune korraldus. Kolmanda isiku AS X. seisukoht AS X. omandas kõnealused hooned seaduslikult. Alates 19.12.1994.a. kehtiva AÕSRS § 14 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, on AÕS § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning ORAS ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 sätteid. Õigusliku aluseta püstitatud ehitise kandmine riiklikku hooneregistrisse toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Samas sõnastuses kehtis säte ka 06.12.1995, kui AS X. omandas nimetatud hooned tervikvara koosseisus AS- ga Tallinna Taarabaas(pankrotis) sõlmitud lepingu alusel. Ehitisel oli maakasutusõigus. Vara tagastamist korraldaval organil puudusid andmed ehitusloa olemasolu kohta. AS X. on taotluses Tallinna linnale väljendanud seisukohta, et krundil paiknev 3-kordne kivihoone on algselt rajatud NSVL sõjaväe poolt, mis ei saanud ega pidanud võtma Tallinna linnalt ehituslubasid. Samuti on AS X. kajastanud taotluses seda, et vaidlusalune hoone on Tallinna linna RSN TK poolt arhitektuur-planeerimise ülesande AP-158-85 alusel valminud projekti alusel ümber ehitatud. Oluline on, et maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ja ORAS ning sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse AÕSRS § 13 sätteid. Kui ehitis on üle antud ühel ORAS § 3 märgitud alusel, on 5 AÕSRS § 14 lg 1 teise lause tähenduses tegemist ehitisega, millele kohaldatakse AÕSRS § 13 sätteid. Õiguslikul alusel püstitatud ehitise alune ja selle teenindamiseks vajalik maa kuulub erastamisele. Käesoleval juhul oli muu hulgas otsustatud maa tagastamine enne seda, kui määratleti AS X. erastatava maa suurus. Kolmanda isiku Y OÜ seisukoht Y OÜ leiab, et tema seisukoht sisuliselt vaidlust ei puuduta. Y OÜ on Kadaka tee 185 D heauskne omanik, kes omandas kinnistu võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu alusel kaebajalt. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele. Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale: 1.

§ 6lg 2 loetles nii 14.11.1997.a.

korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis kui ka 15.12.1999.a. korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis maa mittetagastamise alused ning p 3 sätestas maa mittetagastamise alusena sellel maal teisele isikule kuuluvate hoonete või rajatiste asumise, kui samal ajal ei lepita kokku hoonestusõiguse seadmises vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10 või (15.12.1999.a. korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §dele 7, 9 ja 10. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punkt 24 sätestab, et vara tagastamine otsustatakse kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ja tagastamiseks täiendavalt kogutud materjalide alusel. Nimetatud korra p 21 kohaselt kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada või milliseid dokumente hankida. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformiseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 22

lg 1 järgi saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.

§ 23lg 6 kohaselt erastatakse maa vabariigi valitsuse kehtestatud korras.

14.novembri 1997.a. korralduse, samuti käesolevas asjas vaidlustatud 1999.a korralduse nr 7847-k vastuvõtmise ajal kehtisid AÕSRS § 14 lg-d 1 ja 3 järgimises sõnastuses: „

§ 6

lg 2 p 3, § 7 lg 1, § 20 lg 1, § 21 lg 4, § 22 lg 1, Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määruse nr 267, AS X. 20.11.1998.a. taotlus, ostu-müügi leping 06.11.1995 ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 6874 materjalid ja maa ostueesõigusega erastamise avaldus . Viidatud korralduses faktiline põhjendus puudub. Haldusakti motiveerimine on nõue, mille täitmise vajadusele on Riigikohus korduvalt oma lahendites tähelepanu juhtinud ja oli seda teinud ka enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist. Haldusakti motiveerimise vajadusele on osundanud oma kirjalikus seletuses ka vastustaja“/../ on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud./../“ ( tl 21). Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et otsustus, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks varasem haldusakt, on ka ise haldusaktiks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vaidlustatud korraldus motiveerimata, sest ainuüksi haldusakti õiguslikele alustele viitamine haldusakti kontrollitavust ja arusaadavust ei taga. Riigikohus on 19.03.2002 otsuses haldusasjas nr 3-1-13-02 rõhutanud.“ Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.“. Kuigi konkreetne viidatud seisukoht on väljendatud pärast vaidlustatud korralduse vastuvõtmist, ei tähenda see , et nimetatud põhimõtetest ei tulnud kohalikul omavalitsusel juhinduda ka 1999.aastal või et kohtupraktikas ei oleks neile küsimustele täit tähelepanu pööratud. Juba 1995.a. otsuses haldusasjas nr 3/1-35/95 rõhutas Riigikohtu halduskolleegium põhimõtet, et motiveerimine peab tagama isikul kaebeõiguse teostamise võimaluse ja seega andma isikule võimaluse hinnata, kas tema õigusi on rikutud või mitte. Sellise hinnangu saab ta anda juhul, kui haldusaktist nähtub, miks on jõutud haldusaktis toodud seisukohtadele :“Kui korraldusega määratakse kindlaks isikute avalikul õigusel rajanevad õigused ja kohustused, siis peab korraldus olema motiveeritud, s.t. korralduses peab peale viite seaduse sättele olema esitatud ka argumendid, miks korraldus anti. Et korraldust vaidlustada, on isikul on õigus teada, millistel põhjustel on tema õigusi ja huvisid puudutav korraldus antud. Nii on tagatud ka korralduse kontrollitavus.”. Eespooltoodust tulenevalt on ekslik vastustaja seisukoht, et viide haldusakti andmiseks olevale õiguslikule alusele on haldusakti piisavaks põhjenduseks. Haldusaktis märgitud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 6874 materjalid olid Tallinna Linnavalitsusel aluseks ka 1977.a. otsuse tegemisel, samuti on tühistatud otsuse tegemisel lähtutud maareformi seadusest ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusest. Vaidlustatud korralduses on lähtutud täiendavalt Vabariigi 7 Valitsuse 06.11.1996.a. määrusest nr 267 ( sealjuures näitamata, millistest sätetest), AS X. 20.11.1998.a. taotlusest, ostu-müügi lepingust 06.11.1995 ja maa ostueesõigusega erastamise avaldusest. Millised on faktilised asjaolud, mis nendest dokumentidest ja õigusaktidest tulenevalt on olnud asja otsustamisel olulise tähendusega, korraldusest ei nähtu. Seega ei selgu ka korraldusest, miks preambulas loetletud õigusaktidele ja dokumentidele tuginevalt on tehtud asjas varasemast erinev otsustus, miks on linnavalitsus jõudunud korralduse resolutiivosas väljendatud järeldusele. Vajalik teave, s.o. informatsioon kogumahus asja otsustamiseks võib küll sisalduda haldusakti andmise alusena märgitud dokumentides ja õigusaktides, kuid kohtu arvates ei piisa pelgalt õigusaktide ja dokumentide nimetamisest selleks, et väita haldusakti andmise motiveeritust. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane, kuid ainuüksi sellele tuginevalt HMS § 58 kohaselt haldusakti tühistamist nõuda ei saa. Samuti nähtub vaidlustatud korraldusest, et selle andmisel on tuginetud KOKS sätetele. KOKS § 33 kohaselt on igaühel volikogult või valitsuselt õigus taotleda nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Ekslik on kaebuse väide, et linnavalitsusel puudusõigus KOKS § 33 alusel AS X. esitatud taotluse läbivaatamiseks. Korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS § 19 lg 1 redaktsiooni esimene lause nägi ette õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest tulenevate vaidluste lahendamise kohtuväliselt või kohtu korras. Erinevalt halduskohtusse pöördumiseks seaduses sätestatud tähtaegadest KOKS § 33 lg 1 alusel kaebuse esitamise tähtaega piiratud ei ole. Seega oli kohalikul omavalitsusel akti kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel lisaks seaduslikkuse põhimõtte järgimisele kohustus järgida ka õiguspärase ootuse ja isiku usalduse kaitse põhimõtteid. Isikul peab pärast haldusakti vaidlustamise tähtaja möödumist olema võimalus loota, et tema suhtes tehtud otsus on õiguspärane ja jääb kehtima. Jõustunud haldusakti tühistamine halduse poolt oli käsitletaval ajal ja on ka praegu hilisemalt võimalik, kuid sellisel juhul tuli kaaluda õiguspärase ootuse ja riigivõimu teostamise õiguspärasuse põhimõtet ning kolmandate isikute huve. Riigikohtu halduskolleegium on 13.03.1998.a. määruses nr 3-3-1-7-98 leidnud, et kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti tühistama või muutma, et viia see kooskõlla kehtivate seadustega. Eespooltoodust ega ka vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajaks kohtulahendites väljendatud Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et kohaliku omavalitsuse organil puudus KOKS § 33 alusel taotluste läbivaatamisel õigus ja kohustus kasutada diskretsiooni. Käesoleval juhul ei nähtu korraldusest, kuidas linnavalitsus hindas asjaolu, et isik on asunud oma õigusi realiseerima ja maa on osaliselt võõrandatud kolmandatele isikutele, samuti asjaolu, et vastava taotluse esitas AS X. ligi aasta pärast maa tagastamise korralduse vastuvõtmist ja millistel kaalutlustel leidis linnavalitsus, et õigustatud subjekti huvi saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara ja ootus, et temale tagastatud maa jääb talle alles ei kaalu üles AS X. huvi maa ostueesõigusega erastamiseks. Kohus ei viita siinjuures haldusmenetluse seaduse sätetele, millised vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal ei kehtinud , kuid leiab, et vaidlustatud korraldus on motiveerimatu ka seetõttu, et sellest ei nähtu haldusorgani kaalutlused. Põhjendatud on kaebuse viide Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.1994.a.otsuses nr III-4/A-5/94 ja 30.09.1998.a. otsuses nr 3-4-1-6-98 väljendatud seisukohale, et demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus Eestis tähendab Euroopa õigusruumis 8 tunnustatud õiguse üldpõhimõtete kehtivust. Selliste põhimõtete hulka kuulub ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte. 3.Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999.a. korralduse nr 7847-k õiguslike alustena on märgitud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) § 3 p 2ja 3, § 33 lg 1,

§ 6

lg 2 p 3, § 7 lg 1, § 20 lg 1, § 21 lg 4, § 22 lg 1, Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määruse nr 267, AS X. 20.11.1998.a. taotlus, ostu-müügi leping 06.11.1995 ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 6874 materjalid ja maa ostueesõigusega erastamise avaldus . 3.1.Vabariigi Valitsuse 06.11.96.a. määrusega nr.267 on kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise kord (erastamise kord) . Osundatud korra p.10 sätestab nõuded andmete osas, mis peavad sisalduma maa ostueesõigusega erastamise avalduses ( alap.1 kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamise avalduses näidata juriidilise isiku andmed , alap.2 kohaselt taotletava maa asukoht,kui maad taotletakse ehitiste juurde, siis kellelt ja mis viisil on need omandatud, p.3- andmed senise maakasutuse kohta). Erastamise korra p.11 sätestab avaldusele lisatavad dokumendid, muu hulgas tuleb lisada ehitise omandiõigust ja senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid.. Nähtuvalt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikus asuvatest maa ostueesõigusega erastamise materjalidest on AS X. esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse (kd II, tl 138), milles on näitamata maakasutamisõiguse alus ( pädeva organi otsus , maa looduses eraldamise akt). Samuti ei nähtu erastamisavalduse blanketilt taotletava maa asukohta ja suurust.Senikasutatava maana on märgitud Kadaka tee

1. Avalduse blanketi osalt, mis avalduse vastuvõtmisel kuulus avaldajale andmisele nähtub, et taotletavaks maaks on Kadaka tee 185 B. Asjas ei ole esitatud ühtegi sellist avaldust, millele tuginevalt kaebaja saaks väita, et 30.12.1997.a. esitas ta avalduse Kadaka tee 185 C ostueesõigusega erastamiseks ( I kd tl 82, II kd tl 138, 172). Seega ei nähtu ka õigusvastaselt võõrandatud maa toimikust 6874, millele tugines linnavalitsus 1999.a. korralduse andmisel, sest 14.11.1997.a. korraldusega nr 4433-k tagastatud Kadaka tee 185 C erastamiseks AS X. poolt avalduse esitamine tõendatud ei ole. 3.2.Ehitiste omandiõigust tõendava dokumendina on lisatud Hooneregistri 23.10.1998.a. teatis (sama, tl 139), millest nähtub küll Kadaka tee 185 asuvate ehitiste ja rajatiste omandamine 06.12.1995.a.ostu-müügi lepingu järgi, kuid mille kohaselt kõikide ehitiste kohta on esitamata kasutusload. Maakasutuse dokumendid esitamata.Viidatud avalduse kohaselt on sellele lisatud maakasutamiseks andmise otsus ja krundi plaan. 3.3.Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus seletuses viidatud 27.05.1977 koostatud maa looduses eraldamise akti ( töö nr R-282-77) ja 24.09.12977 koostatud krundi plaani alusel eraldati Kadaka tee 185 asuvatele ehitistele ajutiseks kasutamiseks 21950 m 2 suurune maa-ala ( kd I, tl 3-4). Nimetatud maa looduses eraldamise akti väidetavaks aluseks oleva Tallinna Linna TSN TK 25.05.1977.a. otsuse nr 103 kohaselt on kõnealune maa antud Kaubastute Valitsuse Taarabaasile ajutiselt kuni viieks aastaks kasutamisele avatud taaralao rajamiseks ilma hoonestamise õiguseta ( II kd tl 150).Kohus märgib, et sel ajal kehtinud seaduse kohaselt tuli maatüki looduses piiristamise aktis näidata maa teiseseks kasutamiseks andnud organi otsus kui maakasutusõiguse tekkimise alus. Tegemist oli tähtaegse maakasutusega, mis lõppes hiljemalt viie aasta möödudes, s.o.1982.a., samuti oli nimetatud maa antud 9 hoonestamise õiguseta kasutamiseks, mistõttu Taarabaasi ülaltoodud maakasutusele viitamine seoses AS X. maa ostueesõigusega erastamise sooviga on põhjendamatu. Tallinna Linna RSN TK 19.06.1984.a. otsusega nr 297 otsustati anda Tallinna Linna RSNTK Kaubastute Valitsuse Taarabaasile Kadaka tee 185 taaralao ja kontorihoone juurde tähtajatuks kasutamiseks 1,94 ha linna hoonestusmaast vastavalt skeemile. Taarabaasil lasus kohustus vormistada tehniline dokumentatsioon Arhitekuuri ja Planeerimise Peavalitsuses; tellida maakasutusõiguse riikliku akti koostamine RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” pärast tehnilise dokumentatsiooni vormistamist. Nimetatud otsust muudeti Tallinna Linna RSNTL 16.05.1986.a. otsusega nr 223 ja loeti taarabaasile antud maa suuruseks 1,85 ha( tl 153). Eespoolmärgitud otsuse nr 297 kohaselt on maa andmine toimunud vastavalt skeemile, millist dokumenti kui otsuse juurde kuuluvat maa tagastamise toimikus , mis oli linnavalitsusele muu hulgas aluseks korralduse tühistamisel, ei ole. Samuti ei nähtu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikust maa looduses eraldamise akti koostamist. Sel ajal kehtinud ENSV maakoodeksi § 42 lg 3 kohaselt tõendab teisest maakasutusõigust vaid maatüki looduses piiristamise akt. Kohtule esitatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikust ei nähtu dokumenti Kaubastute Valitsuse Taarabaasile kasutada antud maa asukoha kohta ja selle maa piiride kohta (looduses eraldamise akt). 3.4.23.09.1993.a. riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise aktist nr 20/612 ( I kd, tl 122) nähtuvalt anti munitsipaalomandisse tasuta varana Tallinna Taarabaas, asukohaga Tatari tn
2. Munitsipaliseerimine toimus erastamiskohustusega. Aktiga üleantav vara kuulus erastamisele 30.04.1994.a. Viidatud akti kohaselt omandiõigus üleantavale varale hakkab kehtima aktile allakirjutamisest ja vara arvatakse munitsipaalomandi haldaja bilanssi akti allakirjutamise kuupäeva seisuga. Vara vastuvõtja on kohustatud kolme kuu jooksul aktile allakirjutamisest määrama kindlaks üleantava vara seniste valdajate õigusliku seisundi. Üleantavad ehitised, üleantava varaga seotud maakasutusõigused ja majandustegevuse õigused kuuluvad uue omaniku poolt ümberregistreerimisele vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud korrale. Nimetatud õiguste realiseerimine ja tsiviilõiguslikud tehingud varaga on enne ümberregistreerimist kehtetud. Asjas esitatud dokumentidest ei nähtu toiminguid maakasutusõiguse ümbervormistamise kohta. Tallinna Hooneregistri 28.06.1995.a. teatise nr 20122 kohaselt on vara asukohaga Kadaka tee 185 ( kontorihoone, laduangaar, laohoone-garaaz ja kaks kaarhalli) kasutajaks munitsipaalvara bilansilise valdajana Tallinna Taarabaas. Alusena on märgitud Tallinna Linna RSNTK 23.03.1984.a. korraldus nr 165-k ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt 24.05.1985.a. Nimetatud vara juurde oli Tallinna Linna RSN TK otsusega nr 223 p.2.4 antud teenindamiseks vajalik maa 1,85 ha. ( tl 10).Samuti nähtub teatisest, et hoonete lõplik registreerimine toimub peale maaeralduse dokumentide ja õiguslike ehitiste ekspluateerimiseks võtmise aktide esitamist. Selliseid dokumente asja materjalide hulgas ei ole. Vabariigi Valitsuse 04.09.1992.a. määrusega nr 260 „Riigi vara munitsipaliseerimise korra kohta“ kinnitatud Riigi vara munitsipaliseerimise korra“ p.45 sätestas, et õigustatud subjektil, kellele vara on antud erastamiskohustusega, on õigus taotleda Riigivaraametilt erastamistähtaja pikendamist. Põhjendatud taotluse korral võib pikendada erastamiskohustuse täitmise tähtaega 1 aasta võrra. Käesolevas asjas ei nähtu, et sellist tähtaja pikendamist oleks munitsipaliseerimise õigustatud subjekti poolt taotletud. ORAS § 28 kuni 14.05.1994.a. kehtinud redaktsiooni lg 2 kohaselt erastamiskohustuse täitmata jätmise korral läheb erastamiskohustusega 10 munitsipaalomandisse antud vara tagasi riigi omandisse, kes viib erastamise ise läbi. Põhimõtteliselt sama sõnastus kehtis ka ostu-müügi tehingu teostamise ajal. Tallinna Hooneregister on 18.09.1995.a. väljastanud õiendi esitamiseks notarile ( I kd, tl 16) ja sellest nähtub, et Tallinna Taarabaasile kuulub Kadaka tee 185 asuv „kogu objekt“ ning omandiõigust tõendavaks dokumendiks on Tallinna Linna RSN TK 23.03.1984.a. korraldus nr 165-k ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt 24.05.1985.a.Nimetatud dokumente õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise materjalide hulgas ei ole. 06.12.1995.a. sõlmitud ostu-müügilepinguga Tallinna Taarabaas müüs ja AS X. ostis pankrotivaraks oleva Tallinna Taarabaasi tervikvara ( I kd, tl 21-25). Seega on ekslik Tallinna Linnavalitsuse väide, et kõnealuste ehitiste puhul on tegemist omandireformi käigus üleantud ehitistega, mille osas vastustaja väitel rakendub AÕSRS § 14 lg 1 ja lg 3 sätestatud erikord. AS X. omandas kõnealuse vara pankrotimenetluses ostumüügi lepinguga, mistõttu asjaolu, et sama vara puhul võis eelnevalt olla tegemist munitispaliseeritud varaga, ei oma asjas õiguslikku tähendust. 3.
3. Asjaolu, et kõnealune administratiivhoone on tähistatud mingitel plaanidel, ei muuda seda seaduslikuks ehitiseks. Arhitektuur-planeerimise ülesanne taaralao rekonstrueerimise projekteerimiseks ei ole samastatav kasutusloaga, samuti ei ole esitatud tööprojekt Kaubastute Valitsuse Taarabaasi kapitaalremondiks käsitletav dokumendina, millega seadustatakse õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et nimetatud tööprojekt oleks kinnitatud ja et selle alusel oleks tegelikult teostatud töid. Ka Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et tegemist on kasutusloata ehitisega. Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega , mis jõustus 02.03.1997.a., muudeti AÕSRS § 14 lõike 1 kolmandat lauset ja sätestati, et õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega,mis jõustus 07.06.1996.a., täiendati planeerimis- ja ehitusseaduse § 70 lõikega 3 , millega nähti ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele võib anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist. Seega sätestati PES § 70 omavolilise ehitise seadustamise võimalus ning samas nägi seadus ette, et taolisele ehitisele kasutusloa andmisega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Käesolevas asjas esitatud dokumentidega ei ole tõendatud, et nn.administratiivhoone puhul on tegemist on seaduslikul alusel püstitatud ehitisega või AÕSRS § 14 lg 1 teises lauses nimetatud ehitisega. Seetõttu on ka põhjendamatu ja seadusega vastuolus korraldus, millega otsustati tühistada maa tagastamine kaebuse esitajale. Maa mittetagastamise põhjuseks võib olla üksnes õiguslikul alusel püstitatud ehitis. Vaidlusalune ehitis on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 mõttes õigusliku aluseta püstitatud ehitis ning nimetatud ehitise olemasolu ei saa AÕSRS § 14 lg 3 kohaselt olla aluseks maa tagastamata jätmisele vastavalt

§ 6lg 2 p 3.

Kohus, eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p 1, § 31 lg 4 ja lg 5 Otsustas: 11 Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999.a. korraldus nr 7847-k . Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Lea Kuuse kohtunik 12