) § 413 lg.4 alusel 6 kuuks. Otsuse tegemise aluseks on Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 10.09.2004 otsus 2314,04,025006 R.S. karistamiseks
lg.2 järgi ning varasemad kehtivad karistused
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebaja taotleb ARK-i 30.09.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 9612 tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et tema juhtimisõiguse peatamise otsus on ebaseaduslik ning tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ARK-i 30.09.2004 juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 9612 ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 lõikele 1 ja § 55 lõikele 1. Haldusakt on ebaselge, kuivõrd see on nii õiguslikult kui ka faktiliselt motiveerimata. Otsuses on küll üldsõnaliselt märgitud, et varasemad karistused on olemas ja kehtivad, ent otsusest ei nähtu, millal, kus ja kelle poolt vastavad karistused on määratud. Seega 1 on põhjendamata vastavate karistuste kehtivus. Kaebaja leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud ka hea halduse põhimõtteid, andmata kaebuse esitajale võimalust esitada oma seisukohti ja vastuväiteid võimaliku sanktsiooni kohaldamise suhtes. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja on andnud haldusakti välja oluliste kaalutlusvigadega.
lg 4 näeb ette, et juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud
või § 742 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.Vastavalt Karistusregistri teatisele on R.S. pannud toime allajärgnevad
lõikes 4 nimetatud rikkumised: 1) 19.11.2002
lg 2; täideviimise lõpp 04.12.2002; jõustumise kuupäev 05.12.2002; 2)15.12.2002
lg 2; täideviimise lõpp 30.09.2003; jõustumise kuupäev: 30.01.2003; 3) 10.09.2004,
Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja on pannud toime
§-is 413 lõikes 4 nimetatud väärteod vastavalt novembris
lg 2 rikkumise eest; 2) 15.12.2002.a (otsuse täitmine 04.09.2003.a)
Selle rikkumise eest määratud trahvi tasus R. R.S. 04.09.2003.a, see ei lase karistustel kustuda ja 29.05.2004.a. 2 toime pandud rikkumine on enne aastase vahe tekkida jõudmist toime pandud. 3) 12.01.2003.a. (otsus jõustus 28.01.2003.a)
(otsus jõustus 19.03.2003.a)
(otsus jõustus 14.06.2004.a)
(otsus jõustus 26.09.2004.a.)
lg 2 rikkumiste eest; Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel võeti aluseks
lg 4, mille kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse 6 kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud
või § 7422 lg 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. R.S. karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, sest kaebaja on toime pannud vahepeal ka muid liiklusalaseid rikkumisi ja teise rikkumise eest määratud trahvi maksmisega viivitamine ei lase aastasel vahel ühegi rikkumise vahele tekkida.
lg 10 kohaselt juhtimisõiguse peatamiseks viiakse läbi haldusmenetlus, arvestades Liiklusseaduse erisusi ja loa väljaandnud asutus vormistab juhtimisõiguse peatamise. Isiku informeerimine tema suhtes läbiviidavast menetlusest (s.o. asjaolust, et tema juhtimisõigus võidakse peatada väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisel) toimub veel väärteomenetluses. Väärteoasjas tehtud otsuse tekst sisaldab viite selle kohta, et otsuse jõustumisel edastatakse vastavad dokumendid ARK-le juhtimisõiguse peatamise vormistamiseks
Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel
alusel kontrollitakse sunnivahendi kohaldamist välistada võivad asjaolud: isiku invaliidusus, karistusotsuse mittejõustumine või tühistamine teistmise korras, teo karistatavuse äralangemine, sunnivahendi kohaldamist ette nägeva normi kehtetuks tunnistamine jne.
lg 3 juhtimisõiguse peatamise aluseks on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses. Vastavalt
lg 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega toimub juhtimisõiguse peatamine
Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel ei ole ARK-le antud halduse diskretsiooni kohaldamise õigust, st. ei ole antud õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise üle või peatamise ajalise kestuse üle. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse teatud tingimuste täitmisel ja mille kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liikluseeskirju. Juhtimisõigus ei ole põhiõigus, selle piiramise aluseks võivad olla teiste isikute põhiõigused või muud põhiseaduslikud väärtused. Juhtimisõigus on tõlgendatav ja võrdsustatav haldusorgani poolt väljastatava tegevusloaga, mille peatamise õigus on loa välja andnud haldusorganil. Mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga ning juhtimisõiguse andmise eesmärgiks on lubada liiklusesse üksnes selline isik, kes vastab seadusega määratud tingimustele ja kelle puhul ei ole kahtlust, et vastava mootorsõiduki juhtimisel juhindub ta seaduse nõuetest ning ei ohusta ebamõistlikult kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Nimetatud eesmärk realiseerub
Just nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei anta juhtimisõigust automaatselt, vaid on kehtestatud vanusepiirang ja nõuded tervislikule seisundile ning lisaks sellele tuleb läbida liiklusteooria ja sõidueksam. Üksnes juhul, kui isiku vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui ta on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami antakse isikule juhtimisõigus (
Kooskõlas
lg 3 kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, arvestades, et juht peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning oskama valitseda sõidukit, jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutseda. Liiklusteooria eksami käigus kontrollitakse juhtimisõigust taotleva isiku teoreetilisi teadmisi ja sõidueksamil vastavate teadmiste praktilise rakendamise oskusi. Sõidueksami mittesooritamise põhjusteks on muuhulgas liiklusohtliku olukorra tekitamine ja jalakäija või teise liikleja ohustamine. Nimetatust järeldub, et isikul tekib juhtimisõiguse taotlemise õigus üksnes kõigi 3 vastavate tingimuste täitumisel ja juhtimisõiguse andmine on haldusorgani (ARK) diskretsiooniline otsustus, mille tegemisel kaalutakse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Nimetatust järeldub, et isikul tekib juhtimisõiguse taotlemise õigus üksnes kõigi vastavate tingimuste täitumisel ja juhtimisõiguse andmine on haldusorgani (ARK) diskretsiooniline otsustus, mille tegemisel kaalutakse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Vastustaja leiab, et eriti taunitavaks teeb liiklusõigusrikkumise asjaolu, et R.S. kinnituste kohaselt töötab ta taksojuhina. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.S.´le tehtud alates 15.03.2002.a. ehk viimase 2 aasta ja 10 kuu jooksul 10 trahvi liiklusalaste haldusõigusrikkumiste ja väärtegude eest. Taksojuhil, oma juhtimisõiguse (mis juba iseenesest on eriõigus) realiseerimiseks peavad olema täidetud erinõuded, mis tähendab, et taksojuhi suhtes kehtivad kõrgendatud nõudmised liikluskultuuri tundmise osas ja ta peab täitma kehtivaid taksoveo eeskirju ning taksoveoloa väljastamisel arvestatakse taotleja kehtivat karistatust ja maksuvõlgnevusi. Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000. määrus nr 44 “Taksoveoloa ja sõidukikaardi väljaandmise korra” punkt 4.2.4 sätestab, et taksoveoloa andja võib loa tunnistada kehtetuks või seda mitte väljastada, kui taksoveoloa omanikku on aasta jooksul karistatud liiklemise või teenindamisega seotud väärtegude eest vähemalt 2 korral jooksva aasta jooksul. Liikluskultuuritus ja liiklusseaduse nõuete eiramine, teeb taksojuhist kõrgendatud ohu allika meie tänavatel, seda nii tema heausksete klientide kui ka teiste liiklejate suhtes. Samuti ei saa mööda minna asjaolust, et vaatamata korduvatele karistustele ei ole R.S. oma käitumist parandanud ega oma tegude raskust mõistnud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 1.Kohus leiab, et ARK-i 30.09.2004 juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 9612 on piisavalt selge ja üheseltmõistetav. Otsuses on märgitud, et R.S. mootorsõiduki juhtimisõigus peatati
Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 10.09.2004 otsus 2314,04,025006 R.S. karistamiseks
lg.2 järgi ning varasemad kehtivad karistused
Seega on otsuse põhjenduses märgitud otsuse andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta Käesoleval juhul ei ole asjaolu, et otsuses ei ole märgitud konkreetselt kõik kaebaja rikkumised ja karistused, takistanud kaebajat otsusest aru saamast ning seda otsust halduskohtus vaidlustamast. Ka ei saa HMS §-i 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 2.
lg.4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 25 lg.1 p.1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. KarRS § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kaebaja poolt kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.S. kohta karistusregistrisse kantud järgmised andmed: 4 1) 19.11.2002
lg 2 rikkumine; (otsus jõustus 05.12.2002) täitmine 04.12.2002; 2) 15.12.2002
lg 2 rikkumine; (otsus jõustus 30.01.2003) täitmine 30.09.2003; 3) 12.01.2003
lg 1 rikkumine (otsus jõustus 28.01.2003) täitmine 27.01.2003; 4) 03.03.2003
lg 1 rikkumine (otsus jõustus 19.03.2003) täitmine 18.03.2003; 5) 29.05.2004
rikkumine (otsus jõustus 14.06.2004) täitmine 14.06.2004; 6) 10.09.2004
Seega nähtub karistusregistri andmetest, et R.S.´t on 10.09.2004 kolmandat korda karistatud
Karistusregistri andmetel on kaebaja tasunud eelmise 15.12.2002 toimepandud
lg 2 rikkumise eest määratud rahatrahvi 30.09.2003 ja karistusandmed oleks kustunud 30.09.2004 juhul, kui kaebaja ei oleks enne seda kuupäeva pannud toime uut väärtegu. Kaebaja pani enne 30.09.2004 toime väärteo 29.05.2004, mis tõi kaasa karistusandmete kustutamise tähtaja katkemise ja karistusandmete kustutamise tähtaeg hakkas uuesti kulgema 14.06.2004, mil kaebaja tasus 29.05.2004 toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi. Kuna kaebaja pani enne 14.06.2005 toime uue
lg 2 rikkumise 10.09.2004, siis ei olnud kaebaja karistusandmed
9612 tegemise ajal karistusregistrist kustutatud. Kohus märgib, et karistusandmete kustutamise tähtaja uuesti kulgemise algust alates 14.06.2004 ei oleks mõjutanud ka asjaolu, kui karistusregistrisse oleks olnud eelmise 15.12.2002 toimepandud
lg 2 rikkumise eest trahvi tasumise kuupäevaks märgitud 04.09.2003, sest 29.05.2004 väärtegu on toime pandud enne 04.09.
lõikele 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks liiklusalaste õigusaktide nõuete tundmine, juhtimisõiguse peatamine on aga üheselt ja siduvalt ette nähtud liiklusseaduse § 413 lõigetes 1-8. Riigikohus leidis, et ARK tugineb juhtimisõiguse peatamisel väärteomenetluses tuvastatud rikkumise faktile ja isiku süüle. Väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi (VTMS § 5 punkt 2 ja § 19 lõike 1 punkt 4). Üldmenetluses on isikul VTMS § 69 lõike 6 kohaselt õigus esitada vastulause väärteoprotokollile. Seega kuulatakse väärteomenetluses isik ära juhtimisõiguse peatamise jaoks keskses küsimuses - kas rikkumine leidis aset ja kas isik on rikkumises süüdi. Kuna ARK eelnimetatud asjaolu uuesti ei tuvasta, puudub ses osas isiku ARK-is uuesti ärakuulamiseks vajadus. Samuti leidis Riigikohus, et need isikud, kelle juhtimisõigus peatatakse, soovivad kahtlemata arvamust avaldada eelkõige juhtimisõiguse peatamise vajalikkuse ja kestuse kohta. Tulenevalt sellest, et seaduses sätestatud juhtudel on juhtimisõiguse peatamine kohustuslik, s.t ARK-il puudub õigus jätta juhtimisõigus peatamata, ning seaduses on üheselt määratud ära ka peatamise tähtaeg, ei saa isiku arvamus mõjutada tehtavat otsust ning seega ei ole ka põhjendatud isiku ärakuulamine nendes küsimustes. Kontrollida tuleb aga seda, kas isiku õigus ärakuulamisele on tagatud küsimustes, mille suhtes ARK peab otsust tehes seisukoha võtma. Sellisteks küsimusteks on eeskätt järgmised asjaolud: kas isikul on kehtiv juhtimisõigus; kas isiku suhtes on väärteoasjas tehtud jõustunud karistusotsus, mis võib vastavalt
§-le 413 olla juhtimisõiguse peatamise aluseks; kas juhtimisõiguse peatamiseks on õiguslik alus; kas isiku suhtes tehtud varasemad karistusotsused on karistusregistri kohaselt kehtivad; kas isik kasutab sõidukit seoses invaliidsusega; kas isiku suhtes tehtud varasem juhtimisõiguse peatamise otsus on täidetud.Samas leidis Riigikohus, et juhtimisõiguse peatamise vormistamiseks vajalikud asjaolud on üldreeglina õigesti tuvastatavad ka isikut ära kuulamata (nt kehtivate karistuste väljaselgitamisel tuleb lähtuda karistusregistri andmetest) ning isiku ära kuulamata jätmine viib ebaõige otsuseni harvadel juhtudel. Eesmärgi saavutamiseks puudub meede, mis riivaks puudutatud isikute õigusi vähem intensiivselt. Riive on proportsionaalne, kuna ära kuulamata jätmine ei too üldjuhul kaasa ebaõiget lahendit. Käesoleval juhul on kohus kindlaks teinud, et ARK on juhtimisõiguse 5 peatamise vormistamiseks vajalikud asjaolud õigesti tuvastanud. Vastavalt
lg.3 p.5 on ainsaks aluseks, millal juhtimisõigust ei või peatada, isiku poolt mootorsõiduki kasutamine seoses invaliidsusega. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega. Seega ei mõjuta juhtimisõiguse peatamise otsustamist võimalik töösuhte lõpetamine kaebajaga juhtimisõiguse puudumise tõttu, samuti ülalpeetavate olemasolu. Sealjuures on kaebaja kohtule esitatud kaebuses kohut eksitanud väitega, et ta on perekonna ülalpidaja. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta on vallaline ja perekonnana pidas ta silmas oma pensionäridest vanemaid.
lg.-le 10 vormistab ARK juhtimisõiguse peatamise kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Vastustaja väitel ei ole ARK-ile saadetud väärteomenetluse otsuseid kaebaja eelnevate rikkumiste kohta. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis seaksid vastustaja väite kahtluse alla. Aili Maasik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.