) § 16 lõike 1 p. 4 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001 korraldus nr 706-k “Hasartmängude korraldamise tegevusloa ja korraldusloa väljaandmise korraldamine“. 1 Otsuse kohaselt tuvastasid järelevalveametnikud 05.11.2004 osavusmängukohtade kontrollimise käigus, et OÜ X Tallinnas asuvates mängukohtades baaris „Foorum“ aadressil Telliskivi 15, baaris „Aspirin“ aadressil E.Vilde tee 122, ning aadressil Sõle 64 korraldatakse õnnemänge. Mänguautomaadid nimetatud mängukohtades sisaldasid mänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy - Jackie“, mis vastavad oma mängusüsteemilt õnnemängudele. Nimetatud kolmest mängust ühegi tulemused ei sõltu mängijate füüsilisest osavusest. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebaja on esitanud järgmised taotlused: 1) tuvastada komisjoni 17.12.2004 otsuse nr.58 tühisus; 2) juhul kui kohus leiab, et komisjoni 17.12.2004 otsus nr.58 ei ole tühine, tühistada komisjoni 17.12.2004 otsus nr.58; 3) mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja kohtukulud. Kaebuse kohaselt korraldamises. seisneb kaebuse esitaja kogu majandustegevus hasartmängude Politseiameti 05.09.2001 kirjaga nr.5-8852 Lääne-Viru Politseiprefektuurile on Rahandusministeerium väljendanud seisukohta, et kaebuse esitaja poolt korraldatavad hasartmängud on osavusmängud
15.11.2004 kirjaga nr I-8.4/14571 informeeris Rahandusministeerium kaebuse esitajat, et kaebuse esitaja osavusmängukohtade kontrollimise käigus tuvastasid järelevalveametnikud, et baaris “Foorum” aadressil Telliskivi 15, Tallinn, baaris “Aspirin”, E.Vilde tee 122, Tallinn ning aadressil Sõle 64, Tallinn korraldatakse õnnemänge. Kirja kohaselt sisaldasid nimetatud mängukohtades mänguautomaadid mänge “Cherry III”, “Fruit 5” ja “Happy-Jackie”, mis vastavad oma mängusüsteemilt õnnemängudele. Kirjale lisati ka vastavad protokollid ja mängude kirjeldused. 18.11.2004 esitas kaebuse esitaja Rahandusministeeriumile kirja nr 16/11, millele oli lisatud muuhulgas kaebuse esitaja mänguautomaatide tootja Han Sen Electronics Co. Ltd. poolt väljastatud kinnitus, et tegemist on osavusmängudega. 25.11.2004 andis kaebuse esitaja täiendavalt suulisi selgitusi järelevalve käigus 04.11.2004 mängukohtade kontrollimise tulemustele. 07.12.2004 esitas kaebuse esitaja mängukohtade kontrollimise tulemuste kohta Rahandus-ministeeriumile täiendava kirjaliku selgituse. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 63 lg 2 p 3 on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on tühine, kuna otsust ei ole teinud Komisjon. Vastavalt
§-le 12 lg 3 koostoimes §-ga 16 lg 1 otsustab tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise Vabariigi Valitsuse määratud kaheksaliikmeline komisjon, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister. Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korralduse nr 706- punktiga 1 on moodustatud kaheksaliikmeline komisjon. Otsuse on Komisjoni nimel teinud (sellele alla kirjutanud) Komisjoni viis liiget Ingrid Hunt, Aet Sallaste, Kaia Loob, Hannes Järvine ja Alar Urm. Otsusel puuduvad kolme liikme (sh Komisjoni esimehe – rahandusministri) allkirjad. Vastustaja puhul puudub õigusnorm, mis sätestab Ingrid Hunt’i, Aet Sallaste, Kaia Loob’i, Hannes Järvise ja Alar Urm’i pädevuse teostada Komisjoni nimel
lg 3 koostoimes §-ga 16 lg 1 pädevust ehk otsustada tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Nimetatud isikute volitused vastustaja nimel otsust teha ei saa tuleneda ka HMS §-st 8 lg 2, sest nende isikute vastavad õigused ei ole määratud ka Komisjoni siseselt. Vastupidiste normide puudumise tõttu saavad Komisjoni volitusi teostada üksnes kõik Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korralduse nr 706- punktis 1 nimetatud isikud koos. Otsust oleks võimalik lugeda antuks Komisjoni poolt, kui sellele oleks alla kirjutanud kõik komisjoni 2 liikmed. Vastuspidiseks puudub õiguslik alus. Olukorras, kus otsuse on teinud Komisjoni viis liiget kaheksast, ei ole otsust võimalik lugeda tehtuks Komisjoni poolt. Vastustaja on otsuses kvalifitseerinud kaebuse esitaja poolt korraldatavaid hasartmänge õnnemängudena.
lg 1 defineerib nii õnnemängu kui ka osavusmängu.
lg 2 sätestab, et vaidluse korral on Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril õigus otsustada, millisesse hasartmängude liiki hasartmäng kuulub. Vabariigi Valitsus ei ole oma sellekohast õigust delegeerinud, seega kuulub kehtiva õiguse kohaselt
§-s 4 lg 2 sätestatud pädevus Vabariigi Valitsusele. Sellest tulenevalt sätestab
lg 1 p 4 vastustaja pädevuse kvalifitseerida teatud hasartmängu õnne- või osavusmänguna üksnes juhul, kui menetlusosalistel puudub selle üle vaidlus. Otsuse tegemise menetluses vaidlustas kaebuse esitaja sõnaselgelt kaebuse esitaja korraldatavate hasartmängude kvalifitseerimist õnnemänguna. Seega pidi kaebuse esitaja poolt korraldatavate hasartmängude kuulumise teatud kategooriasse otsustama Vabariigi Valitsus.
lg 2 näol on tegemist delegatsiooninormiga üldnormi andmiseks, sest
lg 2 mõtte kohaselt ei hinda Vabariigi Valitsus mängu kuulumist teatud hasartmängude kategooriasse mitte konkreetsel juhul, vaid üldiselt, kuigi vajadus sellise üldhinnangu andmiseks võib üles kerkida konkreetse kaasuse pinnalt. Vabariigi Valitsuse poolt antud hinnang peaks
Otsuse tegemisel on vastustaja ületanud
§-st 16 lg 1 p 4 tulenevat pädevust, asudes iseseisvalt liigitama kaebuse esitaja poolt korraldatavaid hasartmänge õnnemänguna ning seega sisuliselt kasutama
§-st 4 lg 2 tulenevat Vabariigi Valitsuse pädevust üldnormi andmiseks. Kaebuse kohaselt moodustavad eeltoodud asjaolud otsuse tühisuse iseseisva aluse HMS § 63 lg 2 p 3 mõttes. Kaebuse esitaja on igal juhul seisukohal, et vastustaja poolt
lg 2 koostoimes HMS §-ga 16 lg 1 nõuete mittejärgimine otsuse andmise menetluses kujutab endast menetlusnormide niivõrd olulist rikkumist, et see tingib otsuse tühistamise HMS § 58 alusel. Kaebuse kohaselt jättis vastustaja täies ulatuses arvestamata kaebuse esitaja usaldusega, mistõttu on otsus oluliselt vastuolus HMS §-ga 67 lg 1 ja 2.
§-st 14 lg 2 p 4 sätestab osavusmängu korraldamiseks tegevusluba taotleva isiku kohustuse esitada Komisjonile koos vastava avaldusega korraldada soovitavate osavusmängude nimekirja, mängusüsteemide kirjeldused ja mängureeglid. Nimetatud sätte eesmärk on anda tegevusloa väljaandjale võimalus kontrollida isiku poolt korraldatavate hasartmängude vastavust taotletavale tegevusloale juba tegevusloa andmise staadiumis, välistamaks juba algusest peale vaidlusi mängude olemuse üle ja seega tegevusloa kehtetuks tunnistamist tulevikus. Kaebuse esitaja esitas avalduse osavusmängu korraldamiseks tegevusloa saamiseks 1996. aastal, lisades sellele ka
§-s 14 lg 2 p 4 nimetatud andmed. Seega oli vastustaja juba tegevusloa andmisest saadik teadlik kaebuse esitaja poolt korraldatavatest hasartmängudest, mängusüsteemidest ja mängureeglitest. Vastustaja ei ole kaebuse esitajat tegevusloa väljastamisel informeerinud sellest, et kaebuse esitaja poolt korraldatavad hasartmängud, mängusüsteemid või mängureeglid ei vasta taotletavale tegevusloale. Vastupidi, vastustaja otsustas 29.02.1996 otsusega nr.13 väljastada kaebuse esitajale tegevusoa osavusmängude korraldamiseks. Viidatud otsuse ja tegevusloa alusel asus kaebuse esitaja seadusekuulekalt oma õigusi realiseerima. Kaebuse esitaja on siiani tegutsenud õiguspärases ootuses, et tema tegevus vastab seaduse ja tegevusloa nõuetele. Kaebuse esitaja õiguspärane ootus süvenes veelgi siis, kui Rahandusministeeriumi hasartmängu järelevalveametnik väljendas 04.09.2001 seisukoha, et kaebuse esitaja poolt korraldatavate hasartmängude näol on tegemist osavusmängudega
Kasutades tegevusloaga antud õigust soodustusele on kaebuse esitaja keskendunud oma majandustegevuses vaid hasartmängude korraldamisele, mis on HMS §-st 67 lg 2 tulenevalt asjaolu, mida vastustaja pidi arvestama otsuse tegemisel. Kaebuse esitaja usaldus on veelgi tugevam, sest kaebuse esitaja õigus soodustusele on tehtud kindlaks halduse üksikaktiga, vastustaja 29.02.1996 otsusega nr.13 ja selle alusel kaebajale väljastatud tegevusloaga nr.TH-8 3 osavusmängude korraldamiseks, samuti aga ka Rahandusministeeriumi hasartmängu järelevalveametniku 04.09.2001 seisukohaga. Tegevusloa andmisest on käesoleval ajal möödunud ligi 9 aastat. Otsus on vastuolus
§-ga 4 lg 1 p 2, mille kohaselt on osavusmängud hasartmängud, mille tulemus sõltub osaliselt mängija füüsilisest osavusest. Otsuses analüüsitud kaebuse esitaja poolt korraldatavate hasartmängude puhul sõltub tulemus osaliselt mängija füüsilisest osavusest, seega on tegemist osavusmängudega
Kaebuse esitaja põhjendatud huvi on suunatud osavusmängude korraldamisele ja seeläbi oma PS 31 lg 1 sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamisele. Selle vajalikuks eeltingimuseks on aga kaebuse esitajale 1996. aastal väljastatud tegevusloa kehtivus. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuses viidatud õigusnormid –
lg 2 p 4, § 4 lg 2 ja iseäranis HMS § 67 lg 1 ja 2 ei kaitse mitte ainult avalikku huvi, vaid ilmselgelt ka kaebuse esitaja hasartmängude korraldamise huvi talle väljastatud tegevusloa alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema põhjendatud huvist on antud juhul välja kasvanud halduskohtus kaitstav õigus nõuda otsuse tühisuse kindlakstegemist ja selle tühistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu ning palub jätta selle rahuldamata. Tegevusluba tunnistatakse tulenevalt
lõike 1 punktist 4 kehtetuks, kui on avatud ilma korraldusloata mängukoht õnnemängu korraldamiseks. Nimetatud rikkumise tuvastamisel ei ole komisjonil diskretsiooniõigust. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud juhtumid, millal tegevusloa võib kehtetuks tunnistada. OÜ-l X oli tegevusluba osavusmängude korraldamiseks, kuid kaebaja mängukohtades sisaldasid mänguautomaadid ka õnnemänge. Õnnemängude korraldamiseks kaebajal tegevusluba puudus.
lõike 1 kohaselt jagunevad hasartmängud õnnemängudeks, osavusmängudeks, totalisaatoriteks ning kihlvedudeks. Käesoleval juhul tuleb tähelepanu pöörata neist kahele esimesele. Õnnemängudeks on need hasartmängud, mille tulemus määratakse täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures ühtlaselt jaotuvaid juhuslikke arve, millest mängu tulemus sõltub, saadakse kaardipaki, ruletiketta, täringu, elektroonilise või mehhaanilise mänguautomaadiga või muul viisil.(§ 4 lg 1 p 1). 05.11.2004 tuvastasid järelevalveametnikud osavusmängukohtade kontrollimise käigus, et OÜ X mängukohtades baaris „Foorum“ aadressil Telliskivi 15, Tallinn, millele on Põhja-Tallinna Valitsus väljastanud 26.11.2002 kauplemisloa nr 708, kehtivusega 02.12.2002 - 28.02.2006; baaris „Aspirin“ E. Vilde tee 122, Tallinn, millele on Mustamäe Linnaosa Valitsus väljastanud 11.12.2003 tähtajatu kehtivusega kauplemisloa nr 985 ning aadressil Sõle 64, Tallinn, millele on Põhja-Tallinna Valitsus väljastanud 26.11.2002 kauplemisloa nr 752, kehtivusega 01.12.2002 - 31.12.2005, korraldatakse õnnemänge. Nimetatud mängukohtades sisaldasid mänguautomaadid mänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy – Jackie“, mis vastavad oma mängusüsteemilt õnnemängudele. Järelevalveametnikud teostasid mängukohtades kohapeal kontrollmängimist ning leidsid, et ühegi kolmest mängust tulemused ei sõltu mängijate füüsilisest osavusest. Eelkirjeldatud mänge (I voor) saab mängida kahel viisil, mistõttu võib neid käsitleda kahe erineva mängu liigina: mängija saab mängu käiku sekkuda ning tulemus sõltub tema füüsilisest osavusest - osavusmäng; mängija ei sekku mängu käiku ning mängu tulemus saadakse nuppudele vajutamata – õnnemäng. Viimasel juhul ei ole osavusega tegemist isegi osalisel 4 määral ning mängu tulemuse otsustab üksnes juhus. Ei ole õige järeldada, et kui kahest mängu liigist ühte on võimalik mängida sõltuvalt mängija füüsilistest omadustest ja teist mitte, siis ongi tegemist osalise osavusega ning mõlemaid kokku võib käsitleda osavusmängudena. Siin on kliendil võimalik valida, millist mängu liiki ta eelistab mängida. Seega oli klientidel võimalik kaebaja mängukohtades mängida ka õnnemänge. Kuigi boonusvoorus oli antud võimalus, vähemalt näiliselt, nupule vajutustega mängu käiku sekkuda, leidsid järelevalveametnikud, et ka siin ei sõltunud mängu tulemus mängija füüsilisest osavusest, vaid juhusest, kuna kujundid vaheldusid kiiresti tavalise inimese silmale eristamatult ning võimatu oli eristada, kas võidukombinatsioon oli põhjustatud oskuslikust nupulevajutusest või tekkis see juhuslikult. Nupule vajutamisega mängija üksnes väljendab oma valikut, s.t ta arvab, millise kaardi võiks mänguprogramm ekraanile kuvada. See, milline valik osutub õigeks, sõltub ikkagi juhusest, mitte nupule vajutamise kiirusest. Ei eeldata, et õnnemäng seisneb üksnes tegevusetuses. Ka õnnemängus võib mängija aktiivselt osaleda ning valikuid teha (nt nagu oli boonusvoorus), kuid mängu tulemus sõltub ikkagi juhuslikkusest. Täpselt selliselt toimub tavaliste mänguautomaatides asuvate õnnemängude mängimine. Mängija teeb aktiivselt valikuid ja arvab, millise kombinatsiooni võib mänguprogramm talle anda, mängu tegelik tulemus sõltub ikkagi juhusest. Võimet nuppudele vajutada ei saa pidada füüsiliseks osavuseks. Kuivõrd mängude „Cherry III“, „Fruit-5“ ja „Happy-Jackie“ tulemus ei sõltunud mingilgi määral mängija füüsilisest osavusest, ei ole tegu osavusmängudega. OÜ X esindajate poolt viidatud järelevalveametniku Monika Senkeli hinnang oli antud talle esitatud materjalide põhjal ning ei põhinenud ühegi mängu suhtes vahetul kogemusel. Esitatud mängukirjelduse põhjal sai kirjeldatud mängu lugeda osavusmänguks. Sellistel asjaoludel 2001 antud ametniku hinnang ei välista, et OÜ X poolt edaspidi korraldatavatest mängudest ükski ei võiks osutuda õnnemänguks. Komisjoni liikmetele varem saadetud OÜ X esindajate kirjalikes ega ka istungil antud selgitustes ei olnud esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kõnealuseid mänge
-le vastavalt osavusmängudeks liigitada. Seadusandja ei ole komisjoni otsuste vastuvõtmise korda pidanud seaduses vajalikuks täpsustada, samuti ei ole antud volitust täidesaatvatele riigiasutustele vastava korra kehtestamiseks. Siiski on komisjon kehtestanud endale 05.11.2003 sisemise töökorra. Vastavalt nimetatud korra § 5 lõikele 1 võetakse otsused vastu avalikul hääletamisel kvalifitseeritud häälteenamusega. Komisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla kõik otsuse tegemisel osalenud ametnikud. Komisjoni töökord ei nõua kõigi liikmete osalust otsuste tegemisel. Vaidlusaluse otsustuse tegemisel osales viis komisjoni liiget ning kõik nad olid kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise poolt. Seega ei oleks komisjoni otsus olnud teistsugune, kui kohal oleks olnud ka kolm ülejäänud liiget. Küsitav on, kas komisjoni otsusel peavad olema kõigi liikmete allkirjad või ainult otsuse teinud ametnike omad. Isegi kui peavad olema kõigi liikmete allkirjad, on tegemist vormiveaga. Tulenevalt HMS §-st 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei oleks komisjon teinud teistsugust otsust ka siis, kui otsusel oleks olnud kõigi kaheksa liikme allkirjad.
ei täpsustata, millise vaidluse korral Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister (Vabariigi Valitsus on 22.09.2003 korraldusega nr 571-k volitanud rahandusministrit) tegevusluba tühistava otsuse teeb. Samuti puudub menetlus, mis juhtudel ja kelle kaebuse või taotluse alusel Vabariigi Valitsus või volitatud minister asja otsustab ja kuidas tõendid kogub. Komisjoni hinnangul võib olla asjakohane rakendada
lõiget 2 näiteks 5 Rahandusministeeriumilt hasartmängu korraldusloa väljastamise taotlemisel, kui ei ole üheselt selge, kas korraldada soovitav mäng on totalisaator või kihlvedu. Sellisel juhul ei keeldu minister korraldusloa andmisest, vaid otsustab, kumma mängu korraldamiseks ta korraldusloa annab. Antud tegevusluba on tunnistatud kehtetuks järelevalvemenetluse tulemusena. Järelevalveametnikel on õigus ja kohustus kontrollida, kas korraldatavad hasartmängud vastavad seaduse, tegevus- ja korralduslubade nõuetele ning tegu kvalifitseerida. Kui nüüd asuks Vabariigi Valitsuselt volitused saanud rahandusminister lahendama küsimust, kas õigus on hasartmängukorraldajal või komisjonil ja järelevalveametnikel, oleks tegemist sama vaidluse kohtuvälise lahendamisega. OÜ X ei ole rahandusministrile sellist taotlust esitanud, seevastu on ta esitanud kaebuse halduskohtule. Vastustaja arvates peab järelevalveametnikel ning komisjonil olema võimalus faktidele tuginedes järeldada, millise hasartmängu liigiga on tegemist. Vastasel korral ei ole neil võimalust oma tööd teha. Lisaks, kui antud vaidluse puhul otsustaks rahandusminister lõplikult, kumba hasartmängu liiki korraldatud mängud kuuluvad, oleks oluliselt kahjustatud OÜ X võimalused oma õiguste kaitsmisel. Kaebaja väidab, et kuivõrd osavusmängu korraldamiseks tegevusloa taotlemisel on kohustus komisjonile esitada korraldada soovitavate osavusmängude nimekiri, mängusüsteemide kirjeldused ja mängureeglid (
aastast saadik teadlik kaebuse esitaja poolt korraldatavatest hasartmängudest, mängusüsteemidest ja mängureeglitest. Komisjon ei sea kahtluse alla kaebaja varasema tegevuse õiguspärasust. Kohapealset mängukohtade järelevalvet ning kontrollmängimisi kaebajale kuuluvates kohtades varem läbi viidud ei ole. Vastustaja ei saa pidada õigeks seisukohta, mille kohaselt õiguserikkumise tuvastamisel tuleks see „maha vaikida”, kuivõrd varem pole sarnastes asjades õiguserikkumist fikseeritud. Ka ei saa jätkuda õiguserikkuja ebaseaduslik tegevus. Õiguspärane ootus saab tekkida vaid legaalse tegevuse puhul. Ei saa eeldada, et kord juba loa andnud, ei või riik rikkumise puhul nõuda ebaseadusliku tegevuse lõpetamist. Ebaseadusliku tegevuse puhul ei ole kohane viidata PS § 31 ettevõtlusvabadusele. Vastustaja otsuse eesmärgiks ei ole ettevõtlusvabaduse piiramine, vaid avalike huvide kaitse. Ettevõtlusvabadus säilib - kõigil on võimalus sellel tegevusalal tegutseda kooskõlas riigi seadustega, st omades vastavaid lubasid või litsentse. Ka PS §-d 29 ja 31 sätestavad, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning tegeleda ettevõtlusega. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus ei nõustu kaebuse väitega, et otsust ei ole teinud Komisjon. Vastavalt
lg.-le 3 otsustab tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise Vabariigi Valitsuse määratud kaheksaliikmeline komisjon, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister (edaspidi tegevusloa väljaandja).
lg.1 kohaselt tunnistab tegevusloa väljaandja tegevusloa kehtetuks samas lõikes sätestatud aluste esinemisel. Seega on tegevusloa väljaandmine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse moodustatud komisjoni pädevuses. Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korralduse nr 706-k punktiga 1 on moodustatud
(RTL, 30.10.2001,118,1694). Korralduse kohaselt on komisjoni esimees ametikoha järgi rahandusminister. Hasartmänguseaduses ei ole sätestatud komisjoni töö ja otsuste vastuvõtmise korda, samuti ei ole antud volitust Vabariigi Valitsusele või muule täidesaatvatele riigiorganile vastava korra kehtestamiseks. Käesoleval juhul on Komisjoni tegevuse ja otsuste vastuvõtmise korra kehtestanud Komisjon 05.11.2003 otsusega, millega on kinnitatud „Hasartmängude korraldamise tegevuslubade väljaandmise komisjoni töökord“ (edaspidi Töökord) (tl. 2426 243). Eeltoodut arvestades ei ole komisjoni otsusega Töökorra kehtestamine vastuolus kehtivate õigusaktidega. Vastavalt Töökorra § 3 lg.-le 1 on komisjoni töövormiks koosolek. Töökorra § 4 lg.1 kohaselt juhatab komisjoni koosolekuid komisjoni esimees. Tema puudumisel juhatab koosolekut mõni komisjoni liige teiste komisjoni liikmete nõusolekul. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 17.12.2004 Komisjoni koosolek, millest võttis osa viis Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusega nr 706-k määratud Komisjoni liiget ja koosolekut juhatas Komisjoni liige Alar Urm. Kollegiaalsüsteemi puhul kuulub otsuste vastuvõtmise õigus kolleegiumile. Kolleegium otsustab tavaliselt kõiki küsimusi majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Nii on see reguleeritud ka Töökorras, mille § 5 lg. 1 kohaselt võetakse otsused vastu avalikul hääletamisel kvalifitseeritud häälteenamusega. Korra § 5 lg.2 kohaselt vormistatakse komisjoni otsus kirjalikult ning sellele kirjutavad alla kõik otsuse tegemisel osalenud komisjoni liikmed. Otsuse tegemisel hääletas viis Komisjoni koosolekul osalenud Komisjoni liiget kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise poolt (tl.229-241). Vaidlusalusele 17.12.2004 otsusele nr.58 on alla kirjutanud kõik otsuse tegemisel osalenud viis komisjoni liiget. Seega on otsus tehtud
3 ja § 16 lg.1 sätestatud ja Vabariigi Valitsuse
Nimetatud paragrahvi lg.1 järgi jagunevad hasartmängud õnnemängudeks, osavusmängudeks, totalisaatoriteks ja kihlvedudeks. Sama paragrahvi lg.2 kohaselt on vaidluse korral Vabariigi Valitsusel või tema poolt volitatud ministril õigus otsustada, millisesse hasartmängude liiki hasartmäng kuulub. Vabariigi Valitsus on 22.09.2003 korraldusega nr 571-k
lg.2 alusel volitatud rahandusministrit vaidluse korral otsustama, millisesse hasartmängu liiki hasartmäng kuulub (RTL, 29.09.2003,103,1581). Käesoleval juhul tunnistati kaebuse esitaja tegevusluba kehtetuks järelevalvemenetluse tulemusena. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt lähtus Komisjon otsuse tegemisel konkreetsete mänguautomaatide üle teostatud järelevalve tulemusel koostatud aktidest. Järelevalveaktidest nähtuvalt teostasid järelevalveametnikud mängukohtades kohapeal kontrollmängimist ja tuvastasid 04.11.2004 osavusmängukohtade kontrollimise käigus, et OÜ X mängukohtades baaris „Foorum“ aadressil Telliskivi 15, Tallinn, millele on Põhja-Tallinna Valitsus väljastanud 26.11.2002 kauplemisloa nr.708, kehtivusega 02.12.2002–28.02.2006; baaris „Aspirin“ E.Vilde tee 122, Tallinn, millele on Mustamäe Linnaosa Valitsus väljastanud 11.12.2003 tähtajatu kehtivusega kauplemisloa nr.985; ning aadressil Sõle 64, Tallinn, millele on PõhjaTallinna Valitsus väljastanud 26.11.2002 kauplemisloa nr 752, kehtivusega 01.12.2002– 31.12.2005, korraldatakse õnnemänge. Järelevalveametnikud tuvastasid, et nimetatud mängukohtades sisaldasid mänguautomaadid mänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy-Jackie“, mis vastavad oma mängusüsteemilt õnnemängudele (tl.17-22). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on järelevalveametnikud Rahandusministeeriumi 15.11.2004 kirjaga palunud OÜ-lt X selgitusi ja põhjendusi, millest lähtuvalt OÜ X käsitleb kasutatavaid mänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy-Jackie“ osavusmängudena. Rahandusministeeriumi 15.11.2004 kirjale nr.I-8.4/14571 (tl.14-15) on alla kirjutanud rahandusminister ja Rahandusministeeriumi kantsler. Selles kirjas on asutud seisukohale, et OÜ X on korraldanud Tallinnas mängukohtades baaris „Foorum“ aadressil Telliskivi 15, baaris „Aspirin“ E.Vilde tee 122, ning aadressil Sõle 64 õnnemänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy - Jackie“. Kirjas on OÜ-d X informeeritud, et tulenevalt järelevalveametnike poolt tuvastatust teeb Rahandusministeerium hasartmängude korraldamise tegevuslubade väljaandmise komisjonile ettepaneku tunnistada kehtetuks OÜ-le X väljastatud osavusmängude tegevusluba TH-8. Seega on rahandusminister selles kirjas väljendanud oma seisukoha, et kaebaja 7 korraldatud mängud „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy-Jackie“ on õnnemängud. Kuna nimetatud Rahandusministeeriumi kirjale on osutatud ka Komisjoni vaidlustatud otsuses, saab asuda seisukohale, et Komisjon on arvestanud rahandusministri seisukohaga konkreetsete hasartmängude liigi määratlemisel. Eeltoodut arvestades on alusetu kaebaja väide vaidlustatud otsuse tühisusest HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. 3.
lg.1 p.1 defineerib õnnemänguna hasartmängu, mille tulemus määratakse täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures ühtlaselt jaotuvaid juhuslikke arve, millest mängu tulemus sõltub, saadakse kaardipaki, ruletiketta, täringu, elektroonilise või mehhaanilise mänguautomaadiga või muul viisil. Vaidlustatud otsuses on leitud, et mängija võib mänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „HappyJackie“ mängida ka ühelgi korral ketaste peatamise nupule vajutamata. Kettad peatuvad iseenesest ja annavad täiesti juhuslikke kombinatsioone, s.h võidukombinatsioone. Mängu tulemus ei sõltu mängija füüsilisest osavusest. Kaebaja esindaja möönis kohtuistungil, et eelnimetatud mängude puhul on kaks võimalust. Esimene võimalus, et mängija ei peata kettaid, vaid automaat ise peatab kettad- siis on tegemist juhusega. Teise võimaluse korral peatab mängija kettad. Peatamise võimaluse andmine ja mängija reageerimiskiirus on käsitletav füüsilise osavusena. Mitmekordsel mängimisel võib võiduvõimalus suureneda (II kd.lk.32-33). Seega ei ole vaidlust selles, et mänge „Cherry III“, „Fruit 5“ ja „Happy-Jackie“ sai mängida nii, et mängu tulemus määrati täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures ühtlaselt jaotuvaid juhuslikke arve, millest mängu tulemus sõltub, saadi mänguautomaadiga. Seega sai kaebaja mängukohtades mängida õnnemänge, milleks kaebajal aga puudus tegevusluba ja korraldusluba. Kaebaja poolt kohtule esitatud AS X avaldusest osavusmängu korraldamiseks tegevusloa saamiseks ja selle lisadest (I kd.lk.246-255) nähtub, et ruletimängude mängusüsteemi kirjelduses on küll märgitud, et mängija saab osavusnuppe kasutades rõngaid peatada ning kui mängija seda ei tee, siis rõngad peatuvad ise (lk.253).Ei ole aga märgitud, et rõngaste iseenesest peatumisel tekivad ka võidukombinatsioonid. Seega on ekslik kaebuse väide, et vastustaja oli juba tegevusloa andmisest saadik teadlik, et kaebaja mänguautomaatidel tekib võimalus mängida mänge, mille tulemus määratakse täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega. 4.
Nimetatud paragrahvi lg.1 kohaselt tunnistab tegevusloa väljaandja tegevusloa kehtetuks, kui selle taotlemisel on teadvalt esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; isik, kellele on antud tegevusluba osavusmängu korraldamiseks, ei ole rohkem kui ühe aasta jooksul faktiliselt tegelnud osavusmängu korraldamisega; isikul, kellele on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, ei ole üle ühe aasta olnud ühtegi kehtivat korraldusluba või ta ei ole sama ajavahemiku vältel faktiliselt tegelnud õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamisega; isik, kellele on antud tegevusluba, on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks; õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit korraldav aktsiaselts või osaühing ei vasta enam käesoleva seaduse paragrahv 13 2. lõikes sätestatud nõuetele; hasartmängukorraldaja on teist korda viie aasta jooksul rikkunud talle käesoleva seaduse paragrahvidega 8 ja 9 pandud kohustusi; hasartmängukorraldaja ei ole täitnud tähtaegselt politseiametniku või hasartmängujärelevalveasutuse ametniku ettekirjutust ning hasartmängu-korraldaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust kohtus ja kohus ei ole ettekirjutuse täitmist peatanud. 8 Sama paragrahvi lg.2 kohaselt on tegevusloa väljaandjal õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa kehtetuks tunnistamise otsuse alusel ja politsei või hasartmängujärelevalveasutuse motiveeritud esildise alusel. Kaebajale osavusmängude korraldamiseks 29.02.1996 otsusega nr.13 antud tegevusluba nr.TH-8 on vaidlustatud otsusega tunnistatud kehtetuks
lg.1 p.4 alusel, mis sätestab, et tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui isik, kellele on antud tegevusluba, on avanud ilma korraldusloata mängukoha õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks. Kohus leiab, et kaebaja tegevusluba ei saa tunnistada kehtetuks
Kohtu põhjendus on järgmine.
lg.1 kohaselt on hasartmängu korraldamise õigus riigil, kes võib seda õigust edasi anda hasartmänguseaduses sätestatud tingimustel ja korras väljaantava tegevusloaga.
lg.1 kohaselt on hasartmängu korraldamise tegevusluba dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse tegelda hasartmängu korraldamisega. Tegevusluba antakse 10 aastaks eraldi õnnemängu, osavusmängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.
lg.2 kohaselt on korraldusluba kuni viieaastase kehtivusega dokument, mis annab isikule, kellel on tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks, õiguse korraldada korraldusloal märgitud õnnemänge, kihlvedusid või totalisaatoreid korraldusloal märgitud aadressil asuvas mängukohas.
lg.1 kohaselt on konkreetses mängukohas õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks antavat korraldusluba õigus taotleda isikul, kellele hasartmänguseadusega ettenähtud korras on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.
lg.4 kuni 01.07.2005 kehtinud redaktsiooni järgi otsustas korraldusloa väljaandmise või sellest keeldumise Vabariigi Valitsuse määratud riigivalitsemisasutus (korraldusloa väljaandja). Vabariigi Valitsuse 23. 10. 2001 korralduse nr 706-k punktiga 2 oli määratud korraldusloa väljaandjaks Rahandusministeerium.
lg.2 kohaselt asendab osavusmängude puhul korraldusluba
§-i 23 alusel väljaantud valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on antud tegevusluba osavusmängu korraldamiseks ja kaebajal ei ole tegevusluba õnnemängu korraldamiseks. Õnnemängu korraldamiseks tegevusluba omamata puudus kaebajal
lg.-st 1 tulenevalt õigus ja kohustus taotleda korraldusluba õnnemängu korraldamiseks. Eeltoodut arvestades ei kuulu kaebaja suhtes kohaldamisele
Seega on vaidlustatud otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu õigusvastane ja kuulub seetõttu tühistamisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt võis asjas kuuluda kohaldamisele
lg.2, mille kohaselt on tegevusloa väljaandjal õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks hasartmängujärelevalveasutuse motiveeritud esildise alusel. Kuna kohus on leidnud, et vaidlustatud otsus on eeltoodud põhjustel õigusvastane ja kuulub tühistamisele, puudub vajadus anda hinnangut kaebuse ülejäänud motiividele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.