3. Jätta rahuldamata Riigihangete Ameti taotlus
) § 21 lõikele 1. Avalduses kinnitab kaebuse esitaja, et ta on teadlik kaebusest loobumise protsessuaalsetest tagajärgedest. II 3.
lõike 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi. Tutvunud esitatud kaebusega ja kaebusest loobumise avaldusega leiab kohus, et kaebusest loobumine ei saa kahjustada teiste isikute õigusi või vabadusi, mistõttu võtab kohus kaebusest loobumise vastu. Kaebuse esitaja on kaebusest loobumise avalduses kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt nimetatud tagajärgi selgitada. III 4.
Riigihangete Amet on kohtule esitanud taotluse kaebuse esitajalt Riigihangete Ameti kasuks viimase poolt kantud kohtukulu summas 16 048 krooni väljamõistmiseks. Nimetatud kulu on Riigihangete Amet taotluse kohaselt kandnud haldusasja kohtus arutamise ettevalmistamise käigus ja sellekohaste konsultatsioonidega. Asjas esitatud Rodi Advokaadibüroo 19.05.2006.a. arvest nr 142 nähtuvalt on advokaadibüroo osutanud Riigihangete Ametile õigusteenust vastavalt 02.05.2006.a. õigusabilepingule 25/2006 kokku 20 tunni ulatuses tunnihinnaga 1600 krooni, arve alusel kuulus Riigihangete Ametil tasumisele koos käibemaksuga 37760 krooni. 22.05.2006.a. maksekorralduse 20000194 väljavõte kinnitab Riigihangete Ameti poolt nimetatud arve tasumist. Õigusabilepingust 25/2006 nähtuvalt on õigusabi osutaja võtnud täitmiseks järgmise käsundi: konsultatsioonid Euroopa Liidu direktiivi 18/04/EEC otsekohaldatavusest juhul, kui liikmesriik on jätnud direktiivi tähtaegselt üle võtmata ja konsultatsioonid 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS erisustest halduskohtumenetluses. Riigihangete Ameti taotluse kohaselt sõlmiti 02.05.2006 õigusabileping X kaebusele kirjaliku vastuse igakülgseks põhjendamiseks ja motiveerimiseks, kajastamaks ka EÜ õiguse koosseisu kuuluvate liikmesriigi poolt seni ülevõtmata direktiivide õiguslikku mõju liikmesriigi õigusruumile. Riigihangete Ameti seletuse kohaselt kasutati advokaadibüroo RODI vandeadvokaadi 2 vanemabi A.Eiche abi direktiivi 18/04/EEC otsekohaldatavusest 8 tunni ja 30 minuti ulatuses. Vastustaja väitel ei ole kohtupraktikas tavaline kaebaja tuginemine EÜ õiguse liikmesriigi poolt tähtaegselt harmoniseerimata osale, millise küsimuse keerukust arvestades oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Riigihangete Ameti väitel ei pea ta omama eriteadmisi EÜ kohalduvuse vallas sel määral. 5.X on seisukohal, et õigusabilepingu sõlmimisest ja välise õigusabi kasutamisest tingitud kulutused ei tohiks käesoleval juhul kaebajalt Riigihangete Ameti kasuks väljamõistmisele kuuluda. Riigihangete Ameti ülesandeks ongi igapäevaselt rakendada riigihankeid reguleerivaid õigusakte , seda nii vaidlustuste läbivaatamisel kui ka riikliku järelevalve teostamisel. Kaebuses tõstatatud küsimus puudutas Euroopa Liidu riigihankeid reguleerivat direktiivi 2004/18/EEC, mistõttu Riigihangete Amet kui riigihankeid reguleeriva õiguse kohtueelne rakendaja Eestis oleks pidanud ise suutma selles Euroopa õigust puudutavas küsimuses lahenduseni jõudma ja seega puudus vajadus välise õigusabi järele. Samuti on kaebaja seisukohal, et Riigihangete Amet ei ole veenvalt selgitanud, et taotletav kohtukulude suurus vastab tegelikult osutatud õigusabi maksumusele ja mahule. Taotlusele lisatud õigusabilepingust nähtuvalt sisaldas käsund vähemalt kahte probleemideringi. Taotlusele lisatud arvest ei nähtu, mitu töötundi kulus advokaadil Riigihangete Ameti kirjalike seisukohtade koostamiseks Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavuse küsimusse puutuvalt. Küsitav on osutatud õigusabi seos vaidlusega üldse, kuivõrd kaebuses on tõstatatud küsimus Euroopa Liidu direktiivi 2004/18/EC rakendamisest ja tõlgendusest, õigusabilepingust nähtuvalt on advokaadile antud ülesanne anda konsultatsiooni direktiivi 18/04/EEC otsekohaldatavuse küsimuses, millist direktiivi Euroopa Liidu õiguskorras ei eksisteeri. 6.
kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon.
sätestab asja läbivaatamise kulud, muu hulgas on selliseks kuluks p.3 nimetatud õigusabikulud.
kohaselt on õigusabikulud asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. 6.1.Riigihangete Amet on taotluse esitamisel tuginenud lisaks
MS järgnevalt toodud sätetele: TsMS § 138 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Riigihangete Amet toetub nende seisukohtade esitamisel
lg 1 ning järeldab, et menetluskulud peaksid kaebuses loobumise korral kuuluma väljamõistmisele ka halduskohtu poolt.
lg 1 kohaselt juhindub halduskohus tsiviilkohtumenetluse sätetest halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes. Halduskohtumenetluse seadustik reguleerib kohtukulude väljamõistmist ja jagamist halduskohtumenetluses, mistõttu
lg-le 1 tuginevalt tsiviilkohtumenetluse sätete kohaldamine õigustatud ja põhjendatud antud küsimuses ei ole. 17.04.2003.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-28-03 asus Riigikohus seisukohale, et kohtukulude väljamõistmisel haldusasjades ei ole õige tsiviilmenetluse regulatsioonide kohaldamine ega tuginemine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätete tõlgendustele, kuna kohtukulude väljamõistmise küsimus on tsiviil-ja haldusasjade puhul reguleeritud erinevalt. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumisega ei kaasnenud muudatuste tegemist halduskohtumenetluse seadustikus seonduvalt kohtukulude väljamõistmisega. 3 6.2.Nagu eespool märgitud, on
kohaselt õigusabikuludeks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud . Käesolevas haldusasjas ei osalenud Riigihangete Amet advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku (lepingulise esindaja ) vahendusel, vaid Riigihangete Ametit esindasid Ameti ametnikud. 6.3. Täiendavalt peab kohus vajalikuks ära märkida, et õigusabilepingust ega ka arvest jt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, millises ulatuses osutati õigusabiteenust direktiivi kohalduvust puudutavas osas. Õige on kaebaja märkus, mille kohaselt taotluses ei ole veenvalt põhjendatud, et taotletav kohtukulude suurus vastab tegelikult osutatud õigusabi maksumusele ja mahule.
Nõustuda tuleb kaebaja esitatud vastuväidetest ka sellega, et kui sõlmiti konkreetse direktiivi osas selgituste saamiseks õigusabileping, on igati põhjendatud eeldada, et vastav direktiiv dokumentides õigesti ära märgitakse. 7. Riigikohus on 10.05.2001.a. kohtuasjas nr 3-3-1-11-01 leidnud:“Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele.“
lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et Riigihangete Ametil lasuvatest ülesannetest tulenevalt pidid Riigihangete Ameti ametnikud olema käesoleval juhul võimelised kohtumenetluses osalema ilma välise õigusabiteenuse kasutamiseta. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt rahandusministri 24.01.2003.a. määrusega nr 15 kinnitatud „Riigihangete Ameti põhimääruse“ p-st 6 on Ameti tegevusvaldkonnaks riikliku järelevalve teostamise, riikliku riigihangete registri tegevuse korraldamise ja vaidlustuste läbivaatamise korraldamisega riigihangete läbipaistvuse tagamine ja avalikustamise suurendamine. Põhimääruse p 7 sätestatud Ameti ülesannetest tulenevalt on muu hulgas Ameti ülesanneteks riikliku järelevalve teostamine, mille käigus kontrollib Amet riigihangete teostamise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele, annab riigihangetega seotud küsimustes konsultatsioone, teostab vaidlustuste läbivaatamist. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Riigihangete Amet peab temal lasuvate ülesannete täitmiseks olema tuttav ja orienteeruma Euroopa Liidu riigihankeid reguleerivates õigusaktides ning rakendama asjaomaseid Euroopa Liidu õigusakte. Samuti leiab kohus, et Riigihangete Amet peab temal lasuvate ülesannete täitmiseks olema teadlik ka sellest, kas ja millist mõju omavad Euroopa Parlamendi ja komitee riigihangete alased direktiivid juhul, kui nad ei ole tähtaegselt siseriiklikkusse õigusesse üle võetud ( antud juhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004.a. direktiiv 2004/18/EÜ) . Riigikohtu 05.10.2005.a. määruses kohtuasjas nr 3-31-48-05 rõhutas Riigikohus :“Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Seejuures tuleb aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne.“ . Riigihangete Ametile pandud ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on vaieldamatu ametnike koolitusevajadus. Asjaolu, et Riigihangete Amet on pidanud vajalikuks tellida konsultatsioonid Euroopa Liidu direktiivi otsekohaldatavusest juhul, kui liikmesriik on jätnud direktiivi tähtaegselt üle võtmata, samuti konsultatsioonid 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS erisustest halduskohtumenetluses, viitab pigem Riigihangete Ameti töötajate koolitusele ning kohtu hinnangul ei ole võimalik advokaadibüroo poolt osutatud teenust käsitleda õigusabina 4 konkreetses haldusasjas. Seda vaatamata asjaolule, et käsundis on viidatud ( ( ilmselt ebakorrektselt) direktiivile , millele on tuginetud ka kaebuses. Riigihangete Ameti ülesandeks on lisaks eespooltoodule ka õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine. Kohus eeldab, et Riigihangete Amet osales ka tema tegevusvaldkonda puudutava eelnõu väljatöötamises. Käesoleval ajal Riigikogu menetluses oleva riigihangete seaduse eelnõu 816 SE II seletuskirjast nähtuvalt „Uue riigihangete seaduse väljatöötamise peapõhjuseks oli Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohustus üle võtta 31. märtsist 2004 jõustunud Euroopa parlamendi ja nõukogu riigihangete direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, milliste ülevõtmise tähtajaks on 31. jaanuar 2006. aastal“. Riigihangete Amet pidi olema teadlik, et kõnealused direktiivid ei ole tähtaegselt üle võetud ning Riigihangete Amet pidi olema lahendanud küsimuse nende direktiivide mõjust, täitmaks Ametile pandud ülesandeid, juba varem . Seetõttu ei oma kohtu arvates tähendust asjaolu, et õigusabileping sõlmiti 02.05.2006, kirjalik seletus aga esitati 08.05.06. Siinjuures märgib kohus täiendavalt , et viidatud õigusabilepingu järgi loetakse leping ja volitus lõppenuks käsundi täitmisega. Ühestki esitatud dokumendist ei nähtu, millal kokku lepitud konsultatsioone anti, käsundi täitmise ja lepingu lõpetamise akt on koostatud ja allkirjastatud 19.05.06. Järelikult täideti ka käsund pärast kohtule seletuse esitamist, mis omakorda kinnitab, et tegemist oli üldisemat laadi konsultatsiooniga ametnikele, mitte aga õigusabiga konkreetses haldusasjas. Ülaltoodud põhjendustele tuginevalt on kohus seisukohal, et Riigihangete Ameti poolt esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.