KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.05.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-240 Haldusasi A.K. kaebus AS Falck Eesti 09.02.2005 viivistasu otsuse nr VTO071046 ja Tallinna Transpordiameti 09.03.2005 vaideotsuse nr 5-4/05/914 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2006 Menetlusosalised Vastustajate AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiameti ühine esindaja Paavo Paal Resolutsioon Jätta A.K. kaebus rahuldamata Mõista välja kaebuse esitajalt A.K.´lt vastustaja AS Falck Eesti kasuks kantud kohtukulud summas 708 krooni Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD 09.02.2005 kell 10.52 Kentmanni 13 oli pargitud sõiduk Citroen, reg.märk 029 MDL, mille rentnikeks on sõiduki registreerimistunnistuse alusel A.K. ja Jüri Kalda ning sõiduki kasutusvalduse lepingu alusel Sven Soeson alates 07.02.2005 kuni 06.02.
- 1 09.02.2005 koostatud viivistasu otsuse nr VTO071046 kohaselt oli eelnimetatud sõiduk pargitud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsuses märgitakse, et parkimiskaardi number ja kellanäit on varjatud (11…). Kaebuse esitaja A.K. vaidlustas nimetatud viivistasu otsuse vaidemenetluse korras ning Tallinna Transpordiameti poolt jäeti vaie rahuldamata. Kaebuses väidetakse ka, et kaebajale ei saadetud viivistasu kolmandat eksemplari. Vastustaja vaidleb sellele vastu, väites, et käesoleval juhul on parkimistasu maksjale parkimise viivistasu kolmas eksemplar edastatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse motiivid: Sven Soeson läks Tallinna Linnakohtusse 09.02.2005 kella 11.00-ks, parkides sõiduki linnakohtu tsiviilhoone ette liikumispuudega isikutele ettenähtud parkimiskohale. Eelnevalt märgistas S.Soeson parkimispiletid algusaja kellaajaga 11.
- 11.02.2005 esitas A.K. vaide, mis jäeti Tallinna Transpordiameti poolt rahuldamata. 22.02.2005 tasus OÜ Aaloe Konsultatsioonid 480 krooni viivistasu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei pidanud tasuma parkimistasu, kuna parkis selleks keelatud kohas- parkimine oli lubatud ainult invaliididele. Keelatud kohas parkimise eest on Liikslusseaduse §-is 7437 ette nähtud rahatrahv sõltumata sellest, kas parkimistasu on makstud või mitte. Kaebuses väidetakse, et kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest tasu seal, kus parkimine on Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas, seetõttu kaebaja leiab, et parkimistasu maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui parkimise eest on tasutud, puudub võimalus teda trahvida. Kaebuse esitaja on parkimise eest tasunud. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole järginud viivistasu otsuse koostamiseks Maksukorralduse seaduse §-is 11 toodud uurimispõhimõtet, antud juhul oleks maksuhaldur pidanud arvestama asjaoluga, et kaebuse esitajal oli seadusega määratud maks tasutud. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole järginud ka Maksukorralduse seaduse §-is 12 toodud kaalutlusõigust, nimelt oli vastustajal võimalus valida, kas lugeda parkimismaks tasutuks või paluda kaebuse esitajal maksu tasumise alusdokumentide täiendavat esitamist, mis tõendaksid maksu tasumist, vastustaja ei teinud seda. Kaebuse esitaja arvates vaidlustatud viivistasu otsus ei ole kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on andnud halduslepinguga maksuhalduri funktsiooni üle eraõiguslikule isikule, kelllel puudub see õigus. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja poolt sõlmitud haldusleping on tühine osas, milles see on vastuolus maksukorralduse seaduse §-is 5 lg 3 sätestatuga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu määrus nr 9 on õigusvastane ning vastustaja poolt teostatud toimingud parkimistasu nõudmisel on ebaseaduslikud. Kaebuse esitaja väidab, et halduslepingul puudub volikogu nõusolek ning see on sõlmitud pädevust ületades. Halduslepingu sõlmimiseks ning parkimisjärelevalve, parkimistasu maksmise kontrollimise, viivistasu määramise ja viivistasu sissenõudmiseks saab üle anda ainult volikogu nõusolekul. Kaebuse esitaja on tasunud parkimistasu ja viivistasu, seaduse kohaselt aga on tal kohustus tasuda ainult üks kahest. Kaebaja leiab, et nii parkimistasu kui ka viivistasu objektiks on sõiduk, järelikult on tegemist topeltmaksustamisega. Kaebuse esitajal ei ole viivistasu 2 kolmandat eksemplari. Kaebaja taotleb vaidlustatud viivistasu otsuse ja vaideotsuse (teatise) tühistamist ning vastustaja tegevuse viivistasu kolmanda ekemplari mittesaatmisel kaebajale tunnistamist õigusvastaseks. Vastustaja põhjendused: Käesolev vastus esitatakse samaaegselt kahe vastustaja – AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiameti – nimel. Kaebus on põhjendamatu kaebuses esitatud parkimise viivistasu otsuse tühistamise taotluse osas seetõttu, et kaebaja mootorsõiduk pargiti avalikul tasulisel parkimisalal ning parkimistasu maksmise hetkel ei olnud selle eest parkimistasu makstud. Kaebuses toodud väited, et vastustaja tegevus viivistasu kolmanda eksemplari mitteedastamisel on õigusvastane, on ilmselgelt põhjendamatu. Käesoleval juhul on parkimistasu maksjale parkimise viivistasu kolmas eksemplar edastatud. Mootorsõiduki eest ei olnud ettenähtud korras parkimistasu makstud. Kaevatav parkimise viivistasu otsus nr VTO 071046 koostati
- veebruaril 2005 kell 10.52 seetõttu, et mootorsõiduk CITROEN registreerimismärgiga 029 MDL, mida kaebuse materjalide kohaselt kasutas Sven Soeson, oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata, samuti ei olnud paigutatud sõidukile nähtavale märget parkimisaja alguse kohta. Seega on parkimise viivistasu otsus nr VTO 071046 koostatud kooskõlas Liiklusseaduse § 502 lõikega
- Põhjendamatu on kaebuses esitatud väide, et puudus alus viivistasu määramiseks. Kaebuses toodud väide, et mootorsõiduki CITROEN registreerimismärgiga 029 MDL osas puudus õigus parkimise viivistasu määrata, on põhjendamatu. Paljasõnaline on kaebuses toodud väide, et sõiduk parkis invaliididele ettenähtud kohas, kus tavapäraselt on sõidukijuhtidel keelatud parkida. Samuti invaliididele parkimiseks määratud kohtades ei ole tegemist tasuta parkimiskohtadega – need kohad asuvad samuti tasulisel parkimisalal. Kaebuses toodud väited Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud halduslepingu tühisuse osas on põhjendamatud. Kaebusest ei selgu, millises osas haldusleping tühine on. Kaebusest ei selgu, millises osas esineb vastuolu “Maksukorralduse seaduse” § 5 lõikega
- Kaebusest ei selgu, milles eelnimetatud vastuolu seisneb. Vastustajad on seisukohal, et kaebuses toodud väide nõusoleku olemasolu kohta halduslepingu sõlmimiseks on asjakohatu. On olemas Tallinna Linnavolikogu nõusolek halduslepingu sõlmimiseks ning sellest lähtuvalt on sõlmitud Tallinna linnavalitsuse esindajate poolt Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel haldusleping parkimisjärelevalve teostamiseks. Küsimus linnavolikogu nõusolekust saab olla üksnes organisatsioonisisese iseloomuga, s.t. isegi kui aktsepteerida kaebuse väidet nõusoleku puudumise kohta, ei tooks nõusoleku puudumine kaasa halduslepingu tühisust suhetes kolmandate isikutega. Parkimisjärelevalvet puudutav haldusleping on Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud ning ettenähtud korras avaldatud Tallinna linna veebilehel ja Tallinna linna kantselei kaudu. Vastustajad on samuti seisukohal, et nõusoleku sõnastuses kasutatav mõiste “parkimisjärelevalve korraldamine” hõlmab endas ka parkimise viivistasu otsuse koostamist. Kuid samas ei ole sellel ka otsest tähendust, kuivõrd parkimise viivistasu otsuse määramine on selgesõnaliselt ära nimetatud Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel
- veebruaril 2003 sõlmitud halduslepingus. Arusaamatuks jääb see, miks kaebuses on pikalt toetutud Maksukorralduse seaduse normidele, kuivõrd parkimistasu ja parkimise viivitasu osas kohaldatakse Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 kohaselt Maksukorralduse seaduse sätteid üksnes siis, kui Liiklusseadus seda otseselt ette näeb. Liiklusseaduses sisalduvad viited Maksukorralduse seadusele ainult kahes kohas ja mitte ühelgi juhul nendel juhtudel, millele viitab kaebaja. Seega on kaebuses toodud viited Maksukorralduse seadusele asjakohatud. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Roza Badaeva poolt 09.02.2005 koostatud parkimise 3 viivistasu otsus nr VTO 071046 oli kooskõlas Liiklusseaduse §-iga
- Vastustajate esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning mõista kaebajalt välja AS Falck Eesti õigusabikulud summas 708 krooni (koos käibemaksuga). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebuse motiividega ning vastustajate kirjalike seisukohtadega, kuulanud vastustajate ühise esindaja selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel motiividel: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Liiklusseaduse § 503 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. Käesolevast haldusasjast nähtuvalt kaebuse esitaja A.K. sõidukit Citroen reg.nr 029 MDL kasutas 09.02.2005 viivistasu otsuse tegemise ajal kasutuslepingu alusel Sven Soeson. Temale kuuluva äriühingu OÜ Aaloe Konsultatsioonid arvelt kanti üle 22.02.2005 Tallinna Transpordiameti arvele viivistasu 480 krooni viivistasu otsuse nr VTO071046 alusel. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebuse esitaja A.K. oleks kandnud kulutusi seoses vaidlustatud viivistasu maksmisega, kulud on sellega seoses kandnud tema eest OÜ Aaloe Konsultatsioonid, kelle arvelt tasuti 480 krooni viivistasu Tallinna Transpordiametile. Vastavalt Liiklusseaduse §-ile 502 lg 2 viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Viivistasu summas 480 krooni on tasunud OÜ Aaloe Konsultatsioonid, raha ülekande teostajaks oli Sven Soeson. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja A.K. õigusi ei riku ega piira tema vabadusi vaidlustatud viivistasu otsus ja vaideotsus. Sven Soeson kasutuslepingu alusel kasutas viivistasu otsuse tegemise ajal A.K.´le kuuluvat sõidukit, mis kaebuse kohaselt oli pargitud puuetega isikutetele ettenähtud parkimiskohale. Käesolev haldusasi sisuliselt puudutab Sven Soesoni, kes lepingu alusel 09.02.2005 kasutas A.K.´le kuuluvat sõidukit. Kaebuses väidetakse, et Sven Soesoni poolt oli parkimistasu makstud, mida väidetavalt kinnitab parkimispilet. HKMS § 15 lg 3 sätestab, et kaebuse või protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kohtule on esitatud Tallinna parkimispileti nr BA 310272 koopia, millel on maha kraabitud „veebruar, 09 ja 11“. Kaebusele lisatud parkimispilet oli eksponeeritud sõiduki esiklaasil. 4 Viivistasu otsusele on parkimiskontrolör märkinud, et parkimiskaardi number ja kellanäit varjatud (11…). Liiklusseaduse § 502 lg 1 kohaselt ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui: 1) parkimistasu on maksmata, 2) tasutud parkimisaega on ületatud, 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Tallinna Linnavolikogu
- jaanuari 2003.a. määruse nr 9 “Parkimistasu kehtestamine” lisa kehtestab järgmist: p.4.1 - mootorsõiduk juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist (kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest); p.4.2 - kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest (parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt). Kohus leiab, et antud juhul Sven Soeson ei järginud tasulisel parkimisalal parkimiseks kehtestatud nõudeid, vastupidist ei ole käesolevas haldusasjas tõendatud. Kaebaja arvates asjaolu, et vaieldaval viivistasu otsusel on märgitud kellaajaks 10.52 ja parkimispiletil 11.00, ei oma tähtsust. Kohus sellega ei nõustu. Parkimisaja algus peab olema üheselt mõistetavalt ja selgelt parkimiskontrolörile teatavaks tehtud, selline on seadusest tulenev kohustus. Antud asjas on faktipõhiselt tõendatud, et parkimiskontrolöri poolt kontrolli teostamise hetkel 09.02.2005 kell 10.52 asus A.K.´le kuuluvas sõidukis, mida ajutiselt kasutas S.Soeson, parkimispilet, millel parkimise algusajaks oli märgitud 11, millest nähtub, et S.Soeson märkis kellaaja etteulatuvalt. Parkimise alustamise tegelikku aega ei olnud parkimiskontrolöril võimalik kohapeal kindlaks teha. S.Soeson pidi parkima sõiduki enne kella 10.52, st enne parkimiskontrolöri saabumist sõiduki parkimiskohale. S.Soeson ei ole kohtule tõendanud, et tema kasutuses olev sõiduk oli pargitud mitte üle 15 min või et parkimise eest oleks tasutud. Parkimise alustamise kellaaeg, millest alates oleks kontrolöril võimalik olnud parkimise algusaega lugema hakata, jäi märkimata. Asjakohatu on kaebaja väide, et keelatud kohas (puuetega isikutele ettenähtud kohas) parkimise korral ei pidanudki parkimistasu maksma. Mitte kõik puuetega isikud ei ole vabastatud parkimistasust ning need nn erikohad asuvad samuti tasulises parkimistsoonis. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas S.Soeson parkis sõiduki puuetega isikute parkimiskohale või mitte, oluline on siiski asjaolu, kas tasulisel parkimisalal oli tema poolt parkimistasu makstud või mitte, kui parkimisaeg ületas tasuta parkimiseks ettenähtud aega (15 min). Kohus on seisukohal, et kaebaja väited pädevuse ületamise ja halduslepingu tühisuse osas on alusetud ning kohus ei pea vajalikuks neil pikemalt peatuda. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused AS Falck Eesti viivistasu otsus VTO071046 ja Tallinna Transpordiameti vaideotsus (teatis), millega jäeti A.K. vaie rahuldamata ja vaieldav viivistasu otsus muutmata, on põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks. 5 Vastavalt Liiklusseaduse §-ile 502 lg 3 viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse
- peatükis sätestatut. Kaebuses väidetakse, et kaebajale ei saadetud viivistasu kolmandat eksemplari. Vastustaja vaidleb sellele vastu, väites, et käesoleval juhul on parkimistasu maksjale parkimise viivistasu kolmas eksemplar edastatud. Kaebuses on märgitud ka eelnimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõue. Samas ei ole toodud põhjendatud huvi selliseks konstateeringuks. Kui kohus tuvastab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, jätab kohus kaebuse ka selles osas rahuldamata. Kohus leiab, et kaebuse esitajal A.K.´l puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kaevatavad viivistasu otsus ja vaideotsus (teatis) ei riku kaebuse esitaja A.K. subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ning ei kujuta endast riivet kaebaja põhiõigustele. Toimingu osas puudub kaebuse esitajal A.K.´l põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustajate esindaja Paavo Paal on esitanud kohtukulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt AS Falck Eesti kantud õigusabikulud kokku on 708 krooni (koos käibemaksuga). Vastustajate esindaja kinnitas kohtule, et Tallinna Transpordiamet kohtukulusid ei kandnud. Kohus leiab, et esitatud taotlus kohtukulude hüvitamiseks summas 708 krooni (õigusabikulud 600 kr + 108 kr k/m), on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud ning vastavalt HKMS §-ile 93 lg 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kohus leiab, et kantud kohtukulu summa 708 krooni on mõistlik ning ei koorma liigselt kaebuse esitajat selle tasumisel. Kaebuse esitamisel tuleb kaaluda selle eduväljavaateid (perspektiivi) kohtus ning arvestama asjaoluga, et kaotaja poole kanda jäävad kohtukulud. Elle Kask Kohtunik 6