3-05-564/2

3-05-564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-564 (endine nr 3-929/2005) Haldusasi A.S.`i kaebus Murru Vanglas 03.07.2005 toimunud läbiotsimise ning selle käigus temalt esemete äravõtmise ja hilisema hävitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Murru Vangla kohustamiseks tagastada A.S.ile õigusvastaselt äravõetud, kuid hävitamata esemed. Asja läbivaatamise kuupäev
3. aprill 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S. ning vastustaja Murru Vangla esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Jätta A.S.i kaebus täielikult rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 16.05.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 16.05.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
4. 03.07.2005 toimus Murru Vanglas Teise eluosakonna kambrite B-8 ja 12 läbiotsimine, mille käigus vastavalt isiku/objekti läbiotsimise aktile võeti kambrist nr 8 ära järgnevad esemed: 2 tekki, 2 kardinat, isetehtud seinalamp ja isetehtud mängukaardid /tl 4/.
5. 14.07.2005 esitas kinnipeetav A.S. (kamber nr 8) Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud läbiotsimise ja asjade äravõtmise peale, taotledes Murru Vanglas 03.07.2005 toimunud läbiotsimise ning selle käigus temalt esemete äravõtmise ja hilisema hävitamise 1 õigusvastasuse kindlakstegemist ning Murru Vangla kohustamist tagastada A.S.ile õigusvastaselt äravõetud, kuid hävitamata esemed /tl 2-3, 6-7, 18-20, 28-29, 31/.
7. jaanuari 2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 34-35/, 20.02.2006 esitas Murru Vangla kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 45-47/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.S. ei vaidlusta vanglaametnike õigust teha läbiotsimisi, kuid ta peab oma õigusi rikkuvaks 03.07.2005 Murru Vanglas toimunud läbiotsimist ning selle käigus temalt isiklike esemete (standardne tehaselamp, mida võib nii seinale kui ka lauale panna, ja 1 pakk isetehtud mängukaarte, 36 lehte) äravõtmist ja hilisemat hävitamist. Kaebaja põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks on äravõetud ja hävitatud esemete eest kahjunõude esitamine. Lambi jättis talle vabatahtlikult teine kinnipeetav 2004.a, mängukaardid ei ole vanglas keelatud, need valmistas ta pärast seda, kui originaalkaardid olid talt ära võetud. Läbiotsimine toimus ilma kinnipeetavate osavõtuta, vaid kaebajat sunniti kontrollima võõraid asju. Kuna ametnikke oli palju, ei suutnud kaebaja kõiki asju kontrollida. Läbiotsimine oli diskrimineeriv, kinnipeetavate vahel vaenu õhutav, kaebajat alandav ja ähvardav, see väljendus käitumises ja sõnades. Läbiotsimise põhjust kaebajale ei öeldud. Vastustaja Murru Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Lähtudes vangla sisekorraeeskirja (edaspidi - SKE) §-st 58 läbiotsimise akti järgi avastati vanglas lubamatud ja keelatud esemed. Aktist nähtub, et kaebaja viibis läbiotsimise juures, samuti kinnitas allkirjaga akti märgitu õigsust. Samas kaebaja ei ole märkinud, et temal on akti kohta pretensioone. Viitega vangistusseaduse (edaspidi - VangS) § 68 lg-tele 1 ja 2 märgib vastustaja, et kaebuses nimetud esemed võeti ära teise eluosakonna kambrist nr 8, kuid kaebaja ei ole neid esemeid omaks tunnistanud, samas oli kaebaja teadlik läbiotsimisaktile allkirja andes, millised esemed ära võeti. Kaebusele ei ole lisatud ka tõendeid, et ära võetud esemed kuuluvad kaebajale, seda asjaolu ei nähtu ka „kinnipeeturegistri“ väljatrükk kaebaja varade kohta. Läbiotsimisaktis nimetatud esemed ei saagi kuuluda kaebajale kuna need esemed ei ole vanglas lubatud. Alusetu on kaebaja väide, et temale on tekitatud materiaalset kahju. Kaebaja materiaalne kahju ega selle suurus ei ole tõendatud. Keelatud esemete äravõtmine oli õiguspärane. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kaebajalt on õigusvastaselt ära võetud esemeid, mis on vanglas lubatud ja kuuluvad kaebajale. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja nõuded ei ole põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et A.S.i kaebus on täielikult põhjendamatu järgmistel asjaoludel ja motiividel. VangS § 68 lg 1 kohaselt vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule vangla juhtkonna kätte ja tagastatakse kinnipeetavale vanglast vabastamisel. Kaevatud läbiotsimise ajal kehtinud Murru Vangla kodukorra (edaspidi – Kodukord) p 29 ap 9 kohaselt kinnipeetav on kohustatud hoidma enda juures temale kasutada antud lubatud asju 2 ja toiduaineid, soetades need vangla vahendusel kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Direktori loal võib vanglasse tuua mõistlikus koguses isiklike esemeid, olmetehnikat ja õppekirjandust. Vastavalt Kodukorra p 30 ap-le 1 kinnipeetaval on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Tulenevalt Kodukorra p-st 84 kinnipeetava saabumisel vanglasse avatakse talle isiklike asjade arvestuskaart, kuhu märgitakse kõik asjad. Arvestuskaardi kandeid muudetakse kui kinnipeetav lõpetab asja kasutamise või võtab kasutusse uue asja. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud SKE § 57 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu on sätestatud SKE §-s 58, sh lg 3 p 10 järgi male, kabe, doomino - 1 komplekt. Vastavalt SKE § 59 lg-le 1 peale paragrahvis 58 nimetatud asjade võib kinnipeetaval olla ka muid isiklikke asju selles paragrahvis sätestatud juhtudel ja korras (st erandkorras, vangla direktori või arsti loal lubatud asjad). Vastavalt SKE §-le 71 leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht akti, kuhu märgitakse leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral ka selle eeldatav rahaline väärtus; leidmise kuupäev ja kellaaeg; selle kinnipeetava nimi, kelle juurest on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht; ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta; eseme või aine leidnud vanglaametniku nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev. Akti kinnitab vangla direktor või tema määratud isik, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise.
9. Asja materjalidest ja ülalviidatud sätetest nähtub, et Murru vangla oli vanglas julgeoleku tagamiseks õigustatud 03.07.2005 kaebaja kambris läbiotsimist teostama. Läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemete kohta on koostatud akt, mis sisaldab SKE § 71 lg-s 1 nõutavaid andmeid ja mille on kinnitatud 04.07.2005 Murru vangla direktori asetäitja vangistuse alal Gunnar Bergvald. A.S.ile anti võimalus viibida läbiotsimise juures, kinnitamaks läbiotsimise ja asjade äravõtmise õiguspärasust. Kohus leiab, et võimalus olla vanglaametnike toimingute juures ei ole mitte kinnipeetava põhjendamatu koormamine, vaid tema õiguse realiseerimine kontrollimaks läbiotsimise seaduslikkust. Seetõttu on ka SKE lisa nr 4 kohaselt niisugusel aktil vajalik kinnipeetava allkiri. Nähtuvalt aktist on kaebaja kinnitanud üleskirjutatu õigsust ning ta ei ole esitanud läbiotsimise kohta ühtegi pretensiooni, kuigi aktis on selleks spetsiaalne lahter olemas. Neil asjaoludel jääb kohtule arusaamatuks, miks kaebaja asus alles hiljem pidama nimetatud läbiotsimist ja asjade äravõtmist ebaseaduslikuks. Samuti on vastuolulised kaebaja põhjendused, miks tema arvates läbiotsimine oli õigusvastane: ühelt poolt kaebaja väidab, et tema ei pea midagi teadma võõraste isikute asjadest, teisalt aga väidab, et ta ei jõudnud kõike kontrollida, kuna ametnikke oli palju /tl 55/. Kohus leiab, et eelkõige pidi A.S. jälgima, kuidas vanglaametnikud talitasid temale kuuluvate asjade läbivaatamisel ja äravõtmisel, kuna ka kaebuse saab isik esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral ja nende kaitseks. Kaebaja ei osanud selgitada, milles seisnes läbiotsimise käigus väidetavalt teda alandav ja diskrimineeriv ametnike käitumine. Ühestki viidatud asjakohasest õigusaktist ei tulene, et läbiotsimise läbiviimiseks peaks olema direktori käskkiri või muu kirjalik korraldus, seetõttu ei pidanud kambrisse sisenenud vanglaametnikud kaebajale ka mingit sellekohast haldusakti esitama. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et vanglas kinnipeetava majutamiseks ettenähtud kamber on võrdsustatav põhiseaduse (edaspidi – PS) § 33 kaitsealasse kuuluva koduga. Aga isegi sel juhul, kui vangla kamber oleks käsitatav isiku eluruumina PS § 33 mõttes, siis sätestab PS nimetatud säte reservatsiooni: välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks jne. 3 Läbiotsimine on seaduses lubatud tavaline ja sagedane julgeoleku tagamise meede vanglas, mille kohaldamise eesmärk on avastada ja võtta ära kinnipeetavatelt keelatud esemeid ning mis on seda efektiivsem, mida ootamatum ta kinnipeetavatele on. Asjaolu, et väidetavalt A.S.i tõttu aset leidnud läbiotsimise tagajärjel hakkasid kaaskinnipeetavad teda ähvardama, ei muuda vaidlusalust läbiotsimist ega vanglaametnike toiminguid selle raames õigusvastaseks.
10. Mis puudutab läbiotsimisel väidetavalt kaebajalt äravõetud tema isiklikke asju, siis selles osas märgib kohus järgmist. Ei nimetatud lamp ega mängukaardid olnud kantud kaebaja nn isiklike asjade arvestuskaardile, need ei nähtu kinnipeetava varade registrist /tl 4848/. Õige on vastustaja märkus, et läbiotsimisaktis nimetatud esemed ei saagi kuuluda kaebajale, kuna need esemed ei ole vanglas lubatud. Need asjad ei olnud A.S.il kaasas tema saabumisel vanglasse ega soetatud vangla vahendusel, nagu eelviidatud reeglid ette näevad. Kaebaja ise kinnitas kohtuistungil, et lambi oli ta saanud lubamatul viisil – teiselt kinnipeetavalt – (Kodukorra p 30 ap 1), mängukaardid oli ta aga ise valmistanud /tl 55/. Viimased ei ole üldse vanglas lubatavate lauamängude nimekirjas (SKE § 58 lg 3 p 10). Ilmselt just seetõttu oli kaebajalt juba kord varem (originaal)mängukaardid ära võetud. Seega võtsid vanglaametnikud õiguspäraselt kambrist nr 8 ära esemed, mis ei olnud lubatud esemed. Lisaks eelmärgitule ei ole kaebaja ka peale paljasõnalise kinnituse kuidagi tõendanud, et tegemist oli just temale (seaduslikult) kuuluvate asjadega. Neil asjaoludel ei rikutud kõnealuse läbiotsimise ja selle käigus asjade äravõtmisega kaebaja subjektiivseid õigusi, kohtul puudub igasugune alus vangla kohustamiseks tagastada A.S.ile nimetatud lamp ja mängukaardid. Järelikult ei ole ka üldse oluline, kas need esemed hävitati, visati ära, pandi kuskile hoiule vms. Kaebajal ei ole õigust taotleda nende esemete temale üleandmist ega hüvitust nende esemete eest. Kaebaja väide talle varalise kahju põhjustamisest on ilmselgelt alusetu. A.S.i kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul jätab kohus A.S.i kaebuse rahuldamata. Kohus on ta vabastanud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamiselt kaebaja maksujõuetuse tõttu. Kinnipeetav transporditi kohtuistungile. Seega puuduvad kaebajal kohtukulud. Murru Vangla ei ole kohtukulude nõuet esitanud. Neil asjaoludel ei peagi kohus otsuse resolutsioonis võtma seisukohta kohtukulude osas. Hurma Kiviloo kohtunik 4