) § 61 ja § 62 lg-te 1 ja 2 alusel vaidlustuse Viljandi Maavalitsuse riigihankes „Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel“ (registreerimisnumber 022099) pakkumise kutse dokumentide (edaspidi ka PKD) peale, vaidlustades riigihanke PHD punktid 8.5.11; 21.3.3; 21.3.4 ja 23.3.4.; 23.6.1.; 23.6.3.; 23.6.
lg 1 p 3 kohaselt võib majanduslikult soodsaima pakkumise leidmisel olenevalt konkreetsest riigihanke objektist hindamiskriteeriumiks olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid. Riigihangete Amet on oma otsuses märkinud, et pesula ja remondibaasi olemasolu või selle kasutamise võimalus on objektiivset hindamist võimaldav kriteerium. Seega ei ole vaidlust selle üle, kas tegemist on objektiivse kriteeriumiga, mis võib olla hindamise aluseks. Kaebaja leiab, et hindamise aluseks võivad olla ka pakkujat iseloomustavad näitajad, kui seeläbi tagatakse pakkumise täitmine majanduslikult soodsaimal viisil. Pesula ja remondibaasi kasutamine teenindatava maakonna territooriumil kindlustab riigi rahaliste vahendite ratsionaalsema kasutamise, kuna vedudeks kasutatavate busside korrashoid on seeläbi tagatud logistiliselt ratsionaalseimal viisil, seega ilma oluliste aja-, finants- ja muude ressursikuludeta. Pesula ja remondibaasi olemasolu või kasutamisvõimalus tagavad ka osutatava teenuse kvaliteedi (busside sanitaarne seisund ja välimus ning tehniline korrasolek). Kvaliteetne teenus on aga ilmselgelt pakkumist (pakkumise kvaliteeti), mitte pakkujat iseloomustav näitaja. Vaidlustatud nõue oli sätestatud hindamiskriteeriumina, võimaldades seega pakkumismenetluses osaleda ka äriühingutel, kellel puuduvad remondibaas või pesula või nende kasutamisvõimalus Viljandi maakonna territooriumil. Seejuures oli nimetatud hindamiskriteeriumi väärtuspunktideks 100 punkti skaalal maksimaalselt 5 punkti. Juhul, kui sätestada nimetatud nõue vastavalt Riigihangete Ameti otsusele kvalifitseerimise tingimusena
lg 4 alusel, siis jääksid pakkumismenetluses kvalifitseerimata kõik pakkujad, kelle omandis või kasutada ei ole pesulat või remondibaasi Viljandi maakonna territooriumil. Seega oleks pigem Riigihangete Ameti otsuse tagajärjel tekkiv olukord vaba konkurentsi mõjutav. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle ülesanne on maavalitsuste juhendamine avaliku liiniveoteenuse tellimisel ja sellekohaste riigihangete korraldamisel, on oma soovitustes ja ühtse näidishanke pakkumise kutse dokumentides avaliku liiniveo teostamiseks maakonna bussiliinidel sätestanud hindamiskriteeriumina pesula ja remondibaasi olemasolu või selle kasutamisvõimaluse maakonna territooriumil. Kaebuse esitaja leiab, et lähtudes eeltoodust on pakkumise kutse dokumentide punktides 8.5.11 ja 21.3.3 sätestatud nõuded kohased ja õiguspärased ning need on kehtestatud vastavalt
Seega tuleb Riigihangete Ameti 13.detsembri 2005 otsus selles osas tühistada ja jätta AS X vaidlustus nimetatud pakkumise kutse dokumentide punktide peale rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et ka ISO sertifikaadi olemasolu sätestamine hindamiskriteeriumina on kohane ja õiguspärane ning kooskõlas Riigihangete seadusega. Riigihangete Amet on oma 13.12.2005 otsuses nr 248-05/022099 leidnud, et ISO sertifikaadi olemasolu on objektiivset hindamist võimaldav kriteerium. Samas on Riigihangete Amet asunud seisukohale, et ISO sertifikaadi olemasolu puhul on tegemist pakkujat mitte pakkumist iseloomustava näitajaga ning leidnud, et pakkujat iseloomustav näitaja ei saa olla hindamiskriteeriumiks ning ISO sertifikaadi olemasolu ei võimalda välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumist. Kaebuse esitaja leiab, et Riigihangete Ameti eeltoodud seisukoht on ebaõige.
lg 1 p 3 ei sätesta sellist piiravat tingimust hindamiskriteeriumide määratlemisel ja sõltuvalt riigihanke objektist võivad hindamise aluseks olla ka pakkujat iseloomustavad näitajad, kui seeläbi tagatakse pakkumise täitmine majanduslikult soodsaimal viisil. ISO sertifikaat on kõikides majandusharudes universaalselt rakendatav kvaliteeditagatis, mille nõudmine ostja poolt riigihankemenetluses on põhjendatav avalikkuse huviga saada igati kvaliteetne teenus. Seejuures on sertifikaadi taotlemine võimalik kõigi ettevõtjate jaoks. ISO sertifikaat tõendab ettevõtte juhtimissüsteemi kõrget kvaliteeti, majandusarvestuse korrektsust ja läbipaistvust, tarbijakaitselisi aspekte. Ka kohtud on riigihangete alastes vaidlustes asunud seisukohale, et ISO sertifikaati omava ettevõtte kvaliteeditagatis ei ole võrdväärne seda mitteomava ettevõtte tagatisega, seega on igati õigustatud täiendavate väärtuspunktide andmine ettevõttele, kes on läbinud sertifitseerimisprotseduuri ning kellele on omistatud vastav rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimise sertifikaat. Kaebuse esitaja leiab, et kvaliteedistandardit järgiv ettevõte suudab osutada ka kvaliteetset teenust. Seega maandab sertifikaadi nõue oluliselt teenuse kvaliteedi tagamisega seotud riske ostja jaoks, mis on eriti oluline avalikkusele osutatavate teenuste puhul. Kindlasti mängib siinjuures olulist rolli ISOsertifikaadi süsteemi raames toimuv pidev ettevõtte järelevalve ja kontroll sertifitseerija poolt ning sertifikaati omava ettevõtte majandusliku tegevuse ja finantsarvestuse läbipaistvuse nõue. Läbipaistvuse nõue aitab oluliselt kaasa avalikkusele majanduslikult soodsaima teenuse pakkumisele. Kvaliteedijuhtimise sertifikaadi olemasolu on hindamiskriteeriumina kasutatud ka teistes EL liikmesriikides toimunud bussiveo teenuste riigihangetes (nt Euroopa Kohtu otsus C513/99 Concordia Bus Finland – hindamisel kasutati lisaks hinnale ja kasutatavate busside kvaliteedile kolmanda hindamiskriteeriumina pakkuja sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise süsteemi olemasolu). Vaidlustatud nõue oli sätestatud hindamiskriteeriumina, võimaldades seega pakkumismenetluses osaleda ka äriühingutel, kellel puudub vastav kvaliteedijuhtimise sertifikaat. Seejuures oli nimetatud hindamiskriteeriumi väärtuspunktideks 100 punkti skaalal 10 punkti. Juhul, kui sätestada nimetatud nõue vastavalt Riigihangete Ameti otsusele kvalifitseerimise tingimusena
lg 4 alusel, siis jääksid pakkumismenetluses kvalifitseerimata kõik pakkujad, kellel nimetatud ISO 9001:2000 sertifikaat puudub. Seega oleks pigem Riigihangete Ameti otsuse tagajärjel tekkiv olukord vaba konkurentsi mõjutav. Lähtudes eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et pakkumise kutse dokumentide punktis 21.3.4. sätestatud nõue on kohane ja õiguspärane ning see on kehtestatud vastavalt
Seega tuleb Riigihangete Ameti 13.detsembri 2005 otsus selles osas tühistada ja jätta AS X vaidlustus nimetatud pakkumise kutse dokumentide punkti peale rahuldamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT Riigihangete Amet vaidleb esitatud kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Riigihangete Amet on vaidlustatud otsuses selgitanud otsuse resolutsiooni põhjendusi ning jääb täies mahus nende juurde. Pakkujat iseloomustavate andmete nõudmine ja esitamine saab olla seotud pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud kvalifitseerimisnõuete täitmise kontrollimisega.
lg 1 p 15 kohaselt pakkumise kutse dokumendid peavad avatud pakkumismenetluse korral sätestama pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märke informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks.
lg 1 p 15 sätestab üheselt mõistetavalt, et tegu on pakkumisele lisatavate dokumentidega, mitte pakkumisega.
lg 1 p 3 kohaselt pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama hindamiskriteeriumeid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Eeltoodust tuleneb, et hindamiskriteeriumid saavad olla ja on seotud võimalikult vaid pakkumise ja pakkumise näitajatega ning pakkuja andmeid ja dokumente, mida pakkuja on esitanud oma kvalifikatsiooni (majandusliku seisundi või tehnilise kompetentsuse) vastavuse tõendamiseks, ei saa olla hinnatud pakkumise osana.
§-d 33 ja 34 sätestavad dokumendid, milliseid ostja saab nõuda pakkujatelt nende majandusliku seisundi või tehnilise kompetentsuse vastavuse tõendamiseks ostja esitatud nõuetele/kvalifitseerimistingimustele.
31 lg 2 kohaselt ostja võib nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Vaidlustatud riigihanke pakkumise kutse dokumentide p 8.5.11 (pakkuja omandis olema või tal peab olema võimalus kasutada Viljandi maakonna territooriumil nõuetekohast pesulat ja remondibaasi, mis võimaldavad pesta ja remontida maakonnaliinide teenindamiseks kasutatavaid ühissõidukeid. Omandis olemist tõendavad dokumendid või vastavad kasutamist võimaldavad lepingud esitab pakkuja koos pakkumisega. Juhul kui pakkumise esitamisel nõuetekohase pesula ja remondibaasi kasutamist võimaldavad lepingud puuduvad, aga pakkumine tunnistatakse edukaks, tuleb pakkujal vastavad lepingud esitada kolme nädala jooksul, arvates avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest ) on seotud andmetega, milliseid pakkujalt saab nõuda tema kvalifikatsiooni hindamiseks ning see ei saa olla osaks pakkumise tehnilisest kirjeldusest. Pakkumise kutse dokumentide p-d 21.3.3 (Riigihanke teostamise kvaliteet II. Pakkumise täitmise võimalusi hinnatakse pakkujal maakonna territooriumil busside nõuetekohase pesula ja remondibaasi olemasolu või maakonna territooriumil nende kasutamise võimaluse alusel. Nimetatutest ühe (pesula või remondibaasi) olemasolu või kasutamisvõimalus pakkumise esitamisel annab pakkujale 2,5 väärtuspunkti, pesula ja remondibaasi olemasolu või kasutamisvõimalus 5 väärtuspunkti) ja 21.3.4. (Riigihanke teostamise kvaliteet III. 4 Kvaliteedisüsteemi sertifikaadi ISO 9001:2000 olemasolu annab pakkujale 10 väärtuspunkti) sisaldavad pakkumiste edukuse määratlemisega seotud hindamiskriteeriume, millistega Viljandi Maavalitsus soovib hinnata pakkujat, mitte esitatud pakkumist. Isegi hindamiskriteeriumis eneses on Viljandi Maavalitsus sõnaselgelt öelnud, et hinnatakse pakkujat. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Pakkumise kutsest ja pakkumise kutse dokumentidest nähtuvalt on tegemist avaliku pakkumismenetlusega. Avatud pakkumismenetluse korral on pakkujal õigus hankemenetluses osaleda juhul, kui ta vastab kvalifitseerimise tingimustele.
lg 1 kohaselt on ostja kohustatud kontrollima pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni.
lg 1 p1 kohaselt peab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel ostja kontrollima, et pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele.
lg.1 kohaselt peab ostja pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamiseks nõudma ühe või mitme sama paragrahvi lõigetes 2-4 loetletu esitamist vastavalt ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib ostja teenuste tellimisel pakkujalt muuhulgas nõuda andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada teenuste osutamiseks (p.3), pakkuja tõendust teenuste osutamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu kohta (p.5) ja pakkuja tehniliste võimaluste, pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete ning uurimis- ja teadusliku töö tegemise võimaluste kirjeldust, vajaduse korral nende tõendamist (p.6). Seega kuuluvad
lg-s 4 sätestatud pakkujal tehniliste töötajate või tehniliste üksuste kasutamise võimaluse olemasolu, teenuste osutamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu ja pakkuja tehnilised võimalused ning pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmed pakkuja kvalifitseerimise tingimuste hulka.
lg 1 p 15 kohaselt peavad pakkumise kutse dokumendid avatud pakkumismenetluse korral sätestama pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märke informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks. Seega sätestab
lg 1 p 15, et dokumendid lisatakse pakkumisele pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks.
lg 1 p 3 kohaselt pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama hindamiskriteeriumeid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Eeltoodust tuleneb, et hindamiskriteeriumid saavad olla seotud vaid pakkumise näitajatega ning pakkuja andmed ja dokumendid, mille pakkuja lisab pakkumisele oma kvalifikatsiooni vastavuse tõendamiseks, ei saa olla hinnatud pakkumise osana. Käesoleval juhul on PKD „Tehniline kirjeldus“ punktis 8.5.11 Ostja esitanud nõude, et riigihanke teostamise kvaliteedi tagamiseks peab pakkuja omandis olema või tal peab olema võimalus kasutada Viljandi maakonna territooriumil nõuetekohast pesulat ja remondibaasi, mis võimaldavad pesta ja remontida maakonnaliinide teenindamiseks kasutatavaid ühissõidukeid. Omandis olemist tõendavad dokumendid või vastavad kasutamist võimaldavad lepingud esitab pakkuja koos pakkumisega. Juhul kui pakkumise esitamisel nõuetekohase pesula ja remondibaasi kasutamist võimaldavad lepingud puuduvad, aga pakkumine tunnistatakse edukaks, tuleb pakkujal vastavad lepingud esitada kolme nädala jooksul, arvates avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest. 5 PKD ”Hindamise kriteeriumid ja nende suhteline osakaal hindamisotsuse tegemisel” punktis 21.3.3 on Ostja sätestanud järgmise hindamiskriteeriumi: „Riigihanke teostamise kvaliteet II. Pakkumise täitmise võimalusi hinnatakse pakkujal maakonna territooriumil busside nõuetekohase pesula ja remondibaasi olemasolu või maakonna territooriumil nende kasutamise võimaluse alusel. Nimetatutest ühe (pesula või remondibaasi) olemasolu või kasutamisvõimalus pakkumise esitamisel annab pakkujale 2,5 väärtuspunkti, pesula ja remondibaasi olemasolu või kasutamisvõimalus 5 väärtuspunkti“. Kohus leiab, et arvestades
lg 1 punktides 3 ja 15, § 31 lg 1 p-s 1 ja lg-s 4 sätestatut, on Riigihangete Amet vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et nõuetekohase pesula ja remondibaasi omamine pakkujal on pakkujat, mitte pakkumist iseloomustav näitaja ning sellekohane nõue pakkuja tehnilisele kompetentsusele oleks tulnud vajadusel Ostja poolt püstitada pakkuja kvalifitseerimiseks
Samuti on Riigihangete Amet õigesti leidnud, et pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ja dokumendid, millised iseloomustavad pakkujat, ei saa olla hinnatud pakkumiste hindamisel hindamiskriteeriumi kaudu, hoolimata sellest, kas see hindamiskriteerium võimaldab või ei võimalda objektiivset hindamist. Seega on Riigihangete Ameti kohustamine Ostjat viima PKD punktid 8.5.11 ja 21.3.3 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega seaduslik. Lisaks märgib kohus, et PKD punkt 8.5.11 on ka sisuliselt vastuoluline. Nimelt on selle punkti esimeses lauses tegelikult esitatud kohustuslik nõue, et pakkuja omandis peab olema või tal peab olema võimalus kasutada Viljandi maakonna territooriumil nõuetekohast pesulat ja remondibaasi - see on sisuliselt kvalifitseerimise tingimus ning peaks välistama need pakkujad, kellel ei ole omandis või ei ole võimalust kasutada Viljandi maakonna territooriumil nõuetekohast pesulat ja remondibaasi. Samas on selle punkti viimases lauses vastuolus esimese lausega sätestatud, et juhul kui pakkumise esitamisel nõuetekohase pesula ja remondibaasi kasutamist võimaldavad lepingud puuduvad, aga pakkumine tunnistatakse edukaks, tuleb pakkujal vastavad lepingud esitada kolme nädala jooksul, arvates avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest. Pakkumise kutsest ja PKD-de punktist 21.2 nähtuvalt selgitatakse hindamisel välja majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Arvestades PKD punkti 8.5.11 esimeses lauses toodud kohustuslikku pesula ja remondibaasi nõuet, peaks pesula ja remondibaasi kasutamise võimalus olema pakkumise maksumuse sees, mistõttu jääb ebaselgeks, miks antakse PKD punktis 21.3.3 punkti 8.5.11 esimeses lauses sätestatud kohustusliku nõude täitmise eest täiendavaid väärtuspunkte, sealjuures ka osalise täitmise - pesula või remondibaasi olemasolu või kasutamisvõimaluse - eest 2,5 väärtuspunkti ja pesula ja remondibaasi olemasolu või kasutamisvõimaluse eest 5 väärtuspunkti. PKD punktist 21.3.3 ei selgu, kuidas sel viisil selgitatakse välja majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Kusjuures PKD hindamise kriteeriumides punktis 21.3.3, samuti ka punktis 21.3.4, milles on sätestatud ISO sertifikaadi nõue, on märgitud et hinnatakse pakkujat, mitte pakkumist. PKD punktis 21.3.4 on Ostja sätestanud järgmise hindamiskriteeriumi „Riigihanke teostamise kvaliteet III. Kvaliteedisüsteemi sertifikaadi ISO 9001:2000 olemasolu annab pakkujale 10 väärtuspunkti.“ Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et ISO sertifikaat omistatakse ettevõttele. Kaebuse esitaja on ka ise kaebuses märkinud, et ISO sertifikaat tõendab ettevõtte juhtimissüsteemi kõrget kvaliteeti, ettevõtte juhtimist, majandusarvestuse korrektsust ja läbipaistvust, tarbijakaitselisi aspekte. Seega on tegemist pakkujat iseloomustava näitajaga ning 6 Riigihangete Amet on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et pakkujat iseloomustav näitaja ei muutu PKD sätestuse kaudu pakkumise osaks. Kaebuse kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovitanud kasutada hindamiskriteeriumina pesula ja remondibaasi olemasolu või selle kasutamisvõimalust maakonna territooriumil. Samas on kaebaja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plangil ilma kellegi allkirjata soovitustes avaliku liiniveo hangeteks (tl.63) märgitud kvalifitseerumisnõuetena ettevõtte kinnitus, et tema kasutuses on või saab olema piisavalt busside remondi või pesemiskohti. Majandus- ja kommunikatsiooniministri allkirjaga 17.042006 vastuskirjas Riigihangete Ametile nr.10:-2/2090 ( tl.40-41) on märgitud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole soovitanud kasutada hindamiskriteeriumina pesula ja remondibaaside olemasolu (kasutamisvõimalust) maakonna territooriumil. Küll aga on soovitanud vajadusel pesula ja remondibaasi olemasolu/ kasutamisvõimalust kasutada kvalifitseerimistingimustes. Nimetatud kirjas nõustutakse Riigihangete Ameti seisukohaga, et kvaliteedisüsteemi sertifikaat ISO 9001:2000 olemasolu nõude puhul on pigem tegemist pakkujat iseloomustava näitega. Samas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et avaliku bussiliiniveo hangetel kvalifitseerimistingimusena kvaliteedisüsteemi sertifikaadi ISO 9001:2000 kasutamine ei ole hetkel otstarbekas nõue, kuna mainitud sertifikaati omavad ainult mõni üksik vedaja ning seetõttu oleks sisuliselt tegemist ebamõistliku konkurentsi piiramisega ka riigihangete seaduse peamisi eesmärke silmas pidades. Kirjas on asutud seisukohale, et ISO sertifikaadi olemasolu ei taga veel avaliku teenuse kvaliteeti, kuivõrd on teada nii tellija kui reisijate suur rahulolematus ISO sertifikaati omava vedajaveoteenuste kvaliteedi suhtes. Hindamiskriteeriumide osas on maavalitsustele muuhulgas viidatud võimalusele pakkumises küsida ja hinnata ettevõtja poolt pakutava teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamise meetmete kirjeldust. Näitena on toodud ettevõtte kvaliteedi ja keskkonnakaitse juhtimissüsteemi kirjeldust, mida võidakse eelmainitud eesmärgil pakkuja poolt esitada. Samas kirjas on majandus- ja kommunikatsiooniminister nõustunud Riigihangete Ameti hinnanguga, et avaliku liiniveoga seotud riigihangetes pakkujate kvalifitseerimiseks kasutatavate tingimuste hilisem hindamine pakkumiste võrdlemise ja hindamise käigus on vastuolus riigihangete seadusega. Aili Maasik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.