← Eesti

3-05-941/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-05-941 (endine nr 3-1340/05) Haldusasi T.K. kaebus AS Falck Eesti 11.08.05.a. viivistasu otsuse nr VTO 096363 tühistamiseks. Asja arutamisel viibisid kaebaja T.K.; vastustaja AS Falck Eesti esindajana Alger Räpp. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. KAEBUSE ASJAOLUD 1 11.08.2005.a. koostas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja viivistasu otsuse VTO 096363 sõiduauto Toyota registreerimismärgiga 713 ALA parkimise kohta aadressil Ahtri 6A asuva hoone kõrval Tallinnas. Kuna sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisala, mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega ja parkimise eest ei olnud tasutud, siis koostati viivistasu otsus. Viivistasu otsuse koostaja märkis otsusele, et parkimine toimus tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. LS § 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel määrati viivistasu summas 480 krooni. KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja ei ole nõus otsusega ja taotleb selle tühistamist. Kaebaja leiab järgmist. Kaebaja on seisukohal, et kuna Ahtri 6A on värskelt valminud hoone, ei ole viivistasu otsuse tegemise ajal jõutud vajalikku teekattemärgistust paigaldada. 11.08.2005.a. ei olnud ka ühtegi liiklusmärki, mis oleks viidanud, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Ahtri 6A majahaldurilt selgitust küsides selgus, et liiklusmärk on küll olnud, aga see on varastatud (või minema viidud) ning uus märk on alles tellimisel. Seega oli kaebaja arvates tegemist olukorraga, kus kaebajal ei olnud võimalik teada, et tegemist on tasulise parkimise alaga, mistõttu on alusetu kaebajalt ka viivistasu nõuda. Kaebaja kinnitab, et ta ei olnud teadlik tasulisest parkimise alast. Ta ei ole Tallinna elanik, kuid sõidab Tallinnasse autoga keskmiselt kaks korda nädalas ja juhtimisõigus on ca 13 aastat. Tallinnasse sõites liikus kaebaja mööda Viljandi mnt-d, millelt pööras Pärnu mnt-le, siis suundus Pärnu mnt-lt Liivalaia tn-le, Liivalaiast liikus Jõe tn-le ja sealt Ahtri tn-le. Pärnu mnt-lt parempöördel Liivalaiale kaebaja ei vaadanud kõiki märke, kuna seal olid liikluse seisukohalt olulisemad liiklusmärgid, mida vaadata; parkimisala märki ei pannud kaebaja autoga sõites tähele. Kaebaja teab, et Olümpia hotelli taga on kõik märgid olemas, kuid kuna Ahtri 6A valmis eelmise aasta suvel ning majahalduri sõnul oli maja tema eravalduses, siis ei teadnud kaebaja, et seal on tegemist tasulise parkimisalaga. Nädal aega pärast trahvi saamist ilmus sinna eraldi märk, et see on kesklinna piirkond ja seal on eraldi tsoon. Kaebaja on harjunud, et Tallinnas märgistatakse tasulised parkimiskohad sinise joonega, siis kaebaja jälgis seda ja seal sinist joon ei olnud. Praegu on sinised jooned aga märki ei ole. Kaebaja väidete kohaselt ütlesid nii majahaldur kui ka sekretär kaebajale, et maja esine ala on maja külalistele ja ei kuulu tasustamisele. Seda, kuidas tähistada sõidukeid, et näidata ära, et see on hoone külastajatele tasuta, sekretär majahaldurilt ei uurinud. Tema soovitud parkimiskohas ei olnud mingeid märke ja juhiseid, et piirkonnas on tasulise parkimise ala. Parkimiskohad ei olnud tähistatud hoiatusega, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja seega ei saa kaebajale määrata viivistasu. Kaebaja jäi asja arutamisel tühistamistaotluse juurde. AS FALCK EESTI SEISUKOHAD Esindaja Alger Räpp leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli pargitud kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis Ahtri 6A kõrval. Kuna ei ole vaidlust ka selles, kuidas toimus kaebaja sisenemine tasulisse parkimisalasse, siis Pärnu mnt-lt Liivalaiale parempööret tehes on seal väljas mõjualamärk 387 koos informatsiooniga tähistades tasulise parkimise kestvust ja parkimistasu 2 suurust. Kaebajal oli võimalus märki nähes endale teadvustada, et ta sisenes tasulise parkimise alasse ja seal tuleb tasuda parkimise eest. Mõjuala märke pannakse ainult mõjuala algusesse, mõjuala märke ei dubleerita, et ei tekiks segadust ja liiklusmärkidega üleküllastatust, mis hajutab juhi tähelepanu. Mõjuala märgi 387 lõpetab mõjuala lõppu tähistav märk 397 ja enne seda, kui seda märki ei ole paigaldatud, peab arvestama, et juht asub tasulise parkimisala sees ja seal tuleb parkimise eest tasuda. Terve Liivalaia tänava äär on täis märke, mis näitab tsoonitariife, mis peaksid andma infot, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Ka Jõe tänaval on neid mitu tükki, kogu liikumistrajektoor on neid märke täis. Kaebaja sõitis Jõe tänavalt Ahtri tänavale ja pööras sealt Ahtri 6A ette. Seejuures Jõe tänaval enne vasakpöörde tegemist on tariifimärk, mis on seal alates 01.08.2004.a. Ahtri tänaval on ka täiendav märk. Parkimistasu ei olnud tasutud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas sätestatud parkimistasu maksumääradele. Vastavalt LS §

  1. 2 lg 1 on parkimise viivistasu määramise aluseks parkimistasu mittetasumine või parkimisaja ületamine. Kaebaja parkis sõiduki tasulise valveta parkimise tsoonis, mis on määratletud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruses nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“. Vastavalt sama määruse nõuetele oleks kaebaja pidanud tasuma parkimise eest. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu määrati viivistasu ja märgiti, et pargitud on tasumisel parkimisalal tasu maksmata. Seaduses on olemas regulatsioon ning sellest tuleb kinni pidada. Rikkumisel tuleb määrata viivistasu. LS § 50 . 2 lg 6 alusel viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sh vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.03 määruses nr 9 „ Parkimistasu kehtestamine“ p 9.6 alusel on kehtestatud viivistasu määraks 480 krooni olenemata viivistasu otsuse koostamise aluseks olevast asjaolust. Palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Vaidlust ei ole küsimuses, et T.K. parkis sõiduki Tallinnas Ahtri 6A kõrval, mis on tasuline parkimisala. Parkimistasu ei olnud tasutud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määrusele nr 9 „Parkimistasu kehtestamine.“ 2) Kaebuse esitaja oli kohustatud parkimisel arvestama kehtiva Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 nõuetega. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks ja määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Parkimistasu objektiks on linna avalikul tasulisel parkimisalale pargitud mootorsõidukid, (järel)haagised. Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avalikul tasulise parkimisala piires ja juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja seisukoht, et parkimisel ta ei teadnud, et ta viibib tasulisel 3 parkimisalal, kuna tal ei olnud aega vaadata kõiki liiklusmärke ja ta vaatas vaid olulisemaid neist, ei vabasta teda viivistasu maksmise kohustusest. Kooskõlas kehtiva õigusega pidi ta järgima liikluse korraldust ja arvestama kehtiva määruse nõudeid. Määrus on avalikustatud ettenähtud korras ja kehtib kõigile mootorsõiduki juhtidele, kes soovivad mootorsõiduki parkida Tallinna linnas. T.K. on jätnud endale parkimiskorralduse nõuded selgeks tegemata, kuid see ei vabasta teda parkimistasu maksmisest ettenähtud tsoonitariifi alusel. Määrust aitab paremini mõista ka müügil olev informatsioon, näiteks voldikud, mis tähistavad ära parkimise korraldusega seotult piirkonnad, milles parkimine toimub tasu eest. Kui kaebaja teadis ette, et tal on vajadus sõita töötamiskohale oma sõidukiga, siis sai ta tegutseda planeeritult ning enne parkimist välja selgitada vajalik liikumisteekond ning kontrollida, missuguses piirkonnas on parkimine tasuline ja missuguse tariifiga. 3) Parkimistasu maksmata jätmisel või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimise järelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsuse) (määruse lisa p 9.1). Viivistasu otsusesse märgitakse Määruse lisa p 9.
  2. nimetatud andmed ja p 9.4.6 otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ning p 9.4.7 kohaselt otsuse õiguslik alus. Viivistasu määraks on Määruse lisa p 9.6 kohaselt 480 krooni ööpäevas. 4) Viivistasu otsusest nähtuvad asjaolud, mis tõid kaasa viivistasu määramise. Kaebuse esitaja leidis ekslikult, et ta ei ole jätnud oma kohustusi täitmata, kuna ta ei teadnud, et tegemist oli tasulise parkimise alaga. Asja arutamisel kaebaja kinnitas, et ta teadis, missuguses kohas ta seotult tööga kavatseb parkida; ta oli seal parkinud ka enne viivistasu otsuse koostamist; vastustaja esitas kaebajale tutvumiseks kaardi ja plaanimaterjali, mis kinnitab, et liikumisteekonnal oli piisavalt informatsiooni, et juht siseneb tasulise parkimise tsooni. Tallinnasse sõites ta eraldi ei kontrollinud, missugune parkimiskord on kehtiv. Parkija ise valib kontrolli viisi, et parkida tema poolt soovitud kohas ja ajal. Kui kaebaja ei kontrollinud linna sõites, missugused on parkimise tsoonid ja kuidas kulgeb nendevaheline piir, ei tähenda, et ta tohiks jätta kehtiva korra tähelepanuta. Kaebaja pidi jälgima vastavaid liiklusmärke ning märkama, et ta viibib tasulise parkimise alal. Asjaolu, et majahaldur väitis, et maja ees on parkimiskohad külalistele tasuta, ei anna alust viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebajal on tsiviilkorras õigus esitada kahju hüvitamise nõue majahalduri vastu, kui kaebaja leiab, et on kahju kannatanud majahalduri süü läbi. Määrusest nr 9 tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud kõigile ja kohus nõustub vastustaja vastava seisukohaga ega korda neid. Puudub alus tühistada viivistasu otsus, kuna otsus on koostatud LS § 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel ja täitmiseks. Viivistasu määramine on järelvalvet teostava isiku kohustus LS §
  3. 2 lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel. 5) Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 15 krooni. Vastustaja kohtukulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud riigilõiv 15 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab kohtukulud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta T.K. kaebus rahuldamata. 4 Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. Karin Kalmiste Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.