) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ja kostja abielust on sündinud xxxx.a poeg J.N.. Poolte abielu lahutati 22.09.1999.a. Pooled elavad eraldi, laps elab hagejaga. Kostja ei ole hagejat lapse ülalpidamiskulude katmisel üldse toetanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis 1 500 krooni kuus alates hagi esitamisest 11.10.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt
rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 2 2-05-17979 Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses.
Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist 1 500 krooni kuus. Seega on käesoleva hagi hinnaks 18 000 krooni ja riigilõivuseaduse (RLS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 1 400 krooni. RLS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1 400 krooni.
lg 1, 2 ja 4 alusel tuleb kostjalt välja mõista postikulud summas 143,20 krooni riigituludesse ja kohtukutse ajalehes avaldamise tasu summas 200 krooni hageja kasuks.
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. Katrin Saar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.